Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused (0)

1 Hindamata
Punktid
Saksa keisririik ja poliitilised õpetused #1 Saksa keisririik ja poliitilised õpetused #2 Saksa keisririik ja poliitilised õpetused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hahahhahahahahhajaka Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused

TV 6/11 1815 – Rahvusliku liikumise algus Saksamaal 1833 – Saksa Tolliliidu rajamine 1848 – Saksamaa Rahvuskogu kokkukutsumine 1866 – Preisimaa võit Königgrätzi lahingus 1867 – Põhja-Saksa liidu loomine 1871 – Otto von Bismarck tõuseb Preisimaa kantsleriks 1871 – Preisi-Prantsuse sõja lõpp 1871 – Saksa keisririigi väljakuulutamine Riigikord peale Saksa keisririigi kujunemist (lk 24) Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik. Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Rahvusliikumine (lk 16) Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllaltki sagedaseks nähtuseks. Üha selgemalt nõuti ühitset Saksa rahvusriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad

Ajalugu
thumbnail
8
odt

Otto von Bismarck

Saksa aladel. Samal aastal tehti Otto von Bismarckile atentaat. Austria-Preisi sõja ajal kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemele moodustati 1867. aastal Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusud Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa osariiki. Saksamaa ühendamise vastu oli Prantsusmaa. See valladas 1870. aastal Saksa-Prantsuse sõja. Sõjas Prantsusmaa purustati ja Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Saksa keisririik kuulutati välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu Prantsusmaal, Versailles' lossis. Rahvusriigi loomine võimaldas Saksamaal majanduslikult, kultuuriliselt ja ka poliitiliselt areneda. Saksamaa oli sel ajal lausa Euroopa arengukeskus. Saksa Keisririigi koosseiseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki; 6 suurhertsogkonda; 12 hertsogkonda; 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond.

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Saksamaa ja Preisimaa

Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Selle tõttu Prantsusmaa alistus. Väga oluline samm maa lõplikul ühendamisel oli Põhja-Saksa Liidu loomisega alguse saanud Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine, mis minu arvates oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikul ühendamisel. Edu välispoliitikas ja Põhja-Saksa Liidu loomine, suurendasid Bismarcki toetajaskonda ning vaigistasid tema vastaseid poliitikas. Saksa keisririik kuulutati välja enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prsantsusmaal Versailles' lossis. Eeltoodule tuginedes saab järeldada esiteks, et Saksa-Prantsuse sõja ajal alanud läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa liiduga lõppesid edukalt. Teiseks ma arvan seda, et Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uued võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. Ja kõigest sellest saab järeldada, et

10.klassi ajalugu
thumbnail
1
docx

Otto von Bismarck

~Otto von Bismarck~ 1871. Loodi Saksa keisririik, mille valitsejaks sai Wilhelm I ja kantsleriks (peaministriks) Otto von Bismarck. Otto von Bismarcki elukirjeldus. Sündnud Pommeris, 1815.aastal 1.aprillil. On pärit Brandenburgi aadlisuguvõsast. Ema haris lapsi, ta pärines Preisi kõrgametnikkonnast. Oli juuraõpilane. Töökogemused: Diplomaat, amentikedutult.Mõisa majandamine, Preisi maapäeva saadik. Suri 1898.aastal 30. juulil. Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. Minu arvamus Otto von Bismarckist: Ta oli julm ega hoolinud teistest. Temaga oli raske koos olla ja tööd teha. Ta oli oma põhimõtetele kindel ja ei kohkunud millegi ees. Ei kuulanud teiste sõna. Samas ta ei kohkunud millegi ees, et oma eesmärke täita. Poliitikas on see veidi äärmuslik, aga elus väga vajalik oskus. Tal olid tugevad ja head poliitilised mõtted, aga inimesena ei tundunud ta eriti toredana, niisiis ei tahaks ma teda päris elus kohata.

Ajalugu
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis ... aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik, tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini 1 843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus.

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Otto von Bismarck

tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev ja liidu kantsleriks sai Bismarck .Tänu liidu loomisele algas Sakasmaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine.1870 püüdis Prantsusmaa takistada Saksamaa ühinemist kuid lõpuks alistus. 1871 Kuulutati välja Saksa Keisririik kus säilisid kõik olemas olevad saksariigid. Keisririiig tasandil teostati ühtset Välis-, tolli-, rahandus-,kaitse- ja seadlusandlus poliitikat. Keisri kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Tähtsuslt riigi teine mees keisri kõrval oli riigi kantsler Bismarck kes oskas laveerida erinvate poliitiliste jõudude vahe ja suruda läbi oma tahtmine

Ajalugu
thumbnail
20
doc

10. klassi ajaloo III kursus

5) Mood positiivsed: hääbus toretsev rõivastemood, patriotism väljendus ka rõivastuses, kadusid parukad (pigem moes lihtsus), rahvusvärvid negatiivsed: hääbus toretsev rõivastemoodkaotati töö, rahvusvärvid, kaotati parukate kandminekaotati töö 10 11 13.03.08 Napoleoni ajajärk 1799-1815 1. Konsulaat 1799-1804 2. Keisririik 1804-14, 1815 Sisepoliitika Napoleoni ajal: · 1799 koostati uus põhiseadus, see oli põhimõtteliselt Napoleoni poolt paika pandud. Napoleoni nimi oli nimeliselt sisse kirjutatud sinna kui peakonsuliks. Hiljem täiendati ja lisati, et tema võim on eluaegne ja ta ise määrab endale järglase. See aga muutus taas absolutistlikuks. Napoleon kroonis end ise valitsejaks 1802, 1804-

Ajalugu
thumbnail
18
pptx

Otto von Bismarck

Otto von Bismarck 1815-1898 Varased eluaastad  SündisSchönhausenis jõukas junkruperekonnas  Õppis õigusteadust  1851-1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval  1859-1862 saadik Venemaal  Seejärel lühikest aega saadik Prantsusmaal Saksamaa ühendamine  1862 sai Bismarck Preisi valitsusjuhiks  1864 purustas Preisimaa koos Austriaga Taani  Võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg  1866 purustas Preisimaa Austria  Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit  Kõrgeim võimuorgan Riigipäev  Valitsusjuht Otto von Bismarck  Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine  1870 algas Preisi-Prantsuse sõda  Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika  Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi  Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping  1884-1885 toimus koloniaalekspansioon  Lah

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun