Jaan Kross (1)

Saaremaa Ühisgümnaasium
Jaan Kross
REFERAAT
Koostaja : Kadri Kolk 9. klass
Juhendaja : Aina Seppel
Kuressaare 2008

SISUKORD

Saaremaa Ühisgümnaasium 1
SISUKORD 2
1. ELULUGU 4
2. LOOMING 6
3. TUNNUSTUSED 9
4. JÄRELEHÜÜDED JAAN KROSSILE 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12
LISAD 13
SISSEJUHATUS
Jaan Kross oli tuntud Eesti kirjanik, kes suri 2007. aasta lõpus. Referaadi teemaks on valitud just Kross, kuna peale tema surma hakati temast palju kirjutama ning rääkima. Kodumaa kirjandust on põnev uurida ning ka sellepärast on kirjutatud just Eesti kirjanikust.
Alustatatud on Jaan Krossi eluloost: tema haridusteest ning kuidas ta kirjanikuks sai. Lisaks on kirjutatud ka tema loomingust: romaanidest, novellidest ning luulest. Lõpetatud on Jaan Krossi surmajärgse järelkajaga: kuidas teised inimesed teda mäletavad.
Materjali Jaan Krossi kohta on võetud internetist ning entsüklopeediast. Lisaks on leitud ka ajalehtedest.

1. ELULUGU

1.1. Jaan Krossi esivanemad

Krossi esivanemad on pärit Kose vallast ning olid talumehed . Jaan Krossi isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees. Ta täitis riikliku relvatehase Arsenali tellimuse suurtükimürskude ümbertreimiseks. See võimaldas 1934. aastal ehitada Kalamajja kena üürimaja. Tublidus ja töökus pidi olema eeskujuks juba lapseeast peale ka pojale Jaanile. Mees lõpetas Venemaa vangilaagris. (Kesküla, 2005)

1.2. Kooliaeg

Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Gümnaasiumihariduse omandas ta Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938. aastal algas Krossi õppetöö Tartu Ülikoolis. 1944. aastal lõpetas ta õigusteaduskonna. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1990)

1.3. Eluraskused

Kohe peale Tartu Ülikooli lõpetamist vahistati Kross mobilisatsioonivastase tegevuse eest. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistendina. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross erikomisjoni poolt ja talle määrati viie aastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris. Pärast Eestisse tagasi naasmist pühendus Kross kirjanduslikule tööle. ( http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html )

1.4. Kirjanikutee

Naastes Eestisse 1954. aastal GULAG’ist, hakkas Jaan Kross professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971 . aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000)

1.5. Perekond

Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000)

1.6. Jaan Kross poliitikas

1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku. Kuid juba 1993. aastal loobus ta parlamendiliikme tööst ning tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross )

2. LOOMING

2.1. Luule

2.1.1. Luule iseloomustus

Jaan Kross on üks neid haruldasi kirjanikke, kes on luuletajana sama tähtis kui prosaistina. Kross kirjutas enamasti oma luuletused tulevikust. Elada ju tasuski ainult tulevikus, sest olevikku polnud tollal olemas (J. Kross, 2005). Krossi luuletused olid allegoorilised ja iroonilised. Kross on eesti üks meisterlikumaid riimijaid. Temast sai aga koos abikaasa Ellen Niidu ja sõbra Ain Kaalepiga üks peamisi vabavärsi juurutajaid ning tollases kirjandusõhustikus oli see midagi skandaalset (Väljataga, 2008). Kalamaja ja Westholmi poiss pürgis Tartu Ülikoolis õppima juristiks, kuid temast sai hoopis luuletaja. ( http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1 )

2.1.2. Luulekogud

„Söerikastaja” (1958)
„Kivist viiulid” (1964)
„ Lauljad laevavööridel” (1966)
„ Vihm teeb toredaid asju” (1969)
„Voog ja kolmpii” (1971)
„Põhjatud silmapilgud” (1990)
„Maailma avastamine” (2005)

2.2 Novellid

2.2.1. Novellide iseloomustus

1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides , hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristian Jaak Peterson , Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen . Krossist sai Eesti kultuuriloo kroonik . Novelli vormis jutsutab Kross alati kellegi teise loo: kas siis koolivenna või sõbra. (Laanes, 2007)

2.2.2. Novellide loetelu

„Neli monoloogi Püha Jüri asjus” (1970)
„Michelsoni immatrikuleerimine” (1971)
„Pöördtoolitund” (1972)
„ Rist ”
„Stahli grammatika”
„Vandenõu”
„Väike Vipper ”
„Järelehüüd Kuusiku peremehele”
„Minu onupoja jutustus”
„Tuhatoos”
„Pulmareis”
„Eesti iseloom”
„Põgenemine”
„Vürst”
„ Morse ”
„Onu”
„1941”

2.3. Romaanid

2.3.1. Romaanide iseloomustus

Jaan Kross kirjutas oma romaanides Eestist. Jaan Krossi südameasi oli Eesti. Ta kirjutas Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Kui olud läksid vabamaks , sai ta väljendada ka rahvusriiki ning selle ideaali. Jaan Krossi romaanide tegelastel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. Jaan Krossi romaanide Eestini on praegusel Eestil veel pikk tee ees. (Tulvet, 2007)

2.3.2. Romaanide loetelu

„Kolme katku vahel” I-IV (1970-1980)
„Keisri hull” (1978)
„Rakvere romaan” (1982)
„Professor Martensi ärasõit” (1984)
„Vastutuulelaev” (1987)
„Wikmani poisid” (1988)
„Silmade avamise päev” (1988)
„Väljakaevamised” (1990)
„Tabamatus” (1993)
„Mesmeri ring” (1995)
„ Paigallend ” (1998)
„ Tahtamaa ” (2001)

2.4. Näidendid

Jaan Kross on ise kirjutanud 2 näidendit: „ Doktor Karelli raske öö” ning „Vend Enrico ja tema piiskop”. Jaan Krossi mitmest romaanist on tehtud näidendeid. Lavastajaks on olnud Mikk Mikiver. 1984. aastal esietendus Draamateatris „Keisri hull”, 1991. aastal Soome rahvusteatris „Doktor Karnelli raske öö”, 2000. aastal Draamateatris „Vend Enrico ja tema piiskop”. ( Soopan , 2007)

3. TUNNUSTUSED

Neljal korral pärjati Krossi Virumaa kirjanduspreemiaga 2006. aastal sai Kross pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal „Paigallennu” eest ning 1994. aastal oma elutöö eest. (Post, 2007)
Alates 1993. aastast on Eesti Kirjanike Liit esitanud Jaan Krossi peaaegu igal aastal Nobeli kirjandus- auhinna kandidaadiks. Paraku Jaan selle auhinna laureaadiks ei saanud. ( Tuulik , 2008)
Neljal korral võitis Jaan Kross Friedebert Tuglase novelliauhinna. (Jõevere, 2007)
1989. aastal sai Kross Tartu Ülikooli audoktoriks ning 1966. aastal teenis ta välja Riigivapi I järgu teenetemärgi. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross#Tunnustused )

4. JÄRELEHÜÜDED JAAN KROSSILE

Kui Jaan Kross 27. detsembril 2007 aastal suri, oli see kurb uudis kogu Eesti rahvale. Jaan Kross oli Eesti tuntumaid kirjanikke. Ta oli eeskujuks eesti rahvale. Ta ei olnud kunagi masenduses, vaid vaatas elule positiivselt. 1950. aastate lõpu Eestis oli Kross nagu sõõm värsket õhku- ta naasis Siberist, kuid ta oli vabam kui enamik inimesi siin. ( Lauristin , 2007)
Jaan Kross, sündides 1920. aastal, kuulus kõige traagilisema saatusega Eesti põlvkonda. Ta nägi meie iseseisvuse kaotust. Ta oli tugev mees: ta elas üle nii natside kui ka kommunistide vangistust ning küüditamist. (Ilves, 2007)
Kross oli suure autoriteediga: mida ta ütles, seda ka tehti. Iga suure kirjaniku lahkumine on Eestile suur kaotus. Teist temasugust ei leia. (Traat, 2007)
Krossi põlvkond on teistmoodi rahvas ning ta on suutnud edasi anda oma põlvkonna elutuneetust. Ta on kirjutanud väga pikalt , monumentaalses mahus . Praegune kirjanduse roll on muutunud: ühiskond on killustunud ning ühist vaimset ruumi, mida monumentaalse kirjandusteoste abil edasi anda justkui enam polegi. (Õnnepalu, 2007)
Jaan Kross oli kirjanik, kes seisis püsti ilma, et vajaks kedagi enda ümber. (Hennoste, 2007)
Lisaks Eestile oli Jaan Kross väga tuntud ka Soomes. Ta oli suur Soome kaasmõtleja ja sõber. Jaan Krossil oli Soomes suur sõpruskond, kellel ta iga aasta korra külas käis. Jaan Krossilt sai alati läbimõeldud, täpselt kaalutletud, rahulikke vastuseid. (Zetterberg, 2007)

KOKKUVÕTE

Esimeses peatükis oli juttu Jaan Krossi eluloost. On räägitud tema esivanematest, koolielust ning õppetööst, samuti eluraskustest vangilaagris ja kirjanikutee algusest. Esimesest peatükist saab veel teada Jaan Krossi abieludest ning tema lastest.
Teisest peatükist saab informatsiooni Jaan Krossi loomingu kohta. Eraldi on välja toodud romaanide, novellide ning luule iseloomustused ning ka loetelud ja kogud . Lisaks saab teada ka Jaan Krossi kirjutatud näidendite kohta.
Kolmandas peatükis on juttu Jaan Krossi tunnustustest: Freidebert Tugalse novellipreemiatest, Virumaa kirjanduspreemiast. Juttu on ka Nobeli auhinnast, mida Kross küll ei võitnud, kuid oli mitmel korral kandidaadiks.
Neljandas peatükis on kirjas järelehüüded Jaan Krossile: kuidas mäletavad tuntud tegelased Jaan Krossi.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Eesti Entsüklopeedia 5. 1990. Tallinn: Valgus.
3. Kruus, O. & Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat.
2. Jõevere, K. & Soopan, I. 2007. Jaan Kross. Eesti Päevaleht, 300, 4-13.
4. Tankler, L. 2008. Jaan Kross. Eesti Päevaleht, 4, 5-8.
5. Eesti Kirjanike Liit. Jaan Kross. URL= http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1 . 28. veebruar 2008.
6. Veidemann , R. Autobiograafiline Jaan Kross. URL= http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html . 28. veebruar 2008.
7. Vikipeedia. Jaan Kross. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross . 28. veebruar 2008.

LISAD

Foto nr.1 Jaan Kross. (Raigo Pajula)
Foto nr.2 Jaan Krossi abikaasa Ellen Niit . (Toomas Huik)
13