Esimese maailmasõja kaotajad ja võitjad (10)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Keda võib pidada I MS võitjateks ja keda kaotajateks?

sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia üliõpilanse poolt 28. juunil 1914. aastal. Sõjas kaotas elu umbes 10 miljonit inimest ning see põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et keda võiks pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Nende pinnal ei toimunud sõda, lisaks jäi sõtta saadetud sõdurite hulk kesiseks võrreldes teiste riikidega. Märgatavalt tugevnes USA majanduslik seisund, sõja tagajärjel hakkasid Eurpoopa riigid temast sõltuma, ta toetas

Ajalugu

2

doc

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad

Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914-11.novemner 1918. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglisjaa ja teisel pool Saksamaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele

Ajalugu

4

docx

Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad

Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juulist 1914- 1918. aasta 11.novembrini. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued

Ajalugu

1

doc

Keda võib pidada Esimese MS kaotajates ja võitjateks?

Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda oli suurt osa maailma maades kaasav sõda. Sõdisid riigid, mis siis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei ole osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli selles saanud ohvrite arvult väga suur konflikt. Rohkem ohverid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel väga palju. Purunesid mitmed impeeriumid. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korad keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Milleks alustada sõda, kus võidab ainult vastane? Põhjusteks olid kujunenud imperialistlike suurriikide vastuolud võitluses turgudega, tooraineallikatega ja asumaade pärast. Sõja puhkemis soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, osaliselt oli põhjuseks ka

Ajalugu

1

doc

Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks?

Seda seetõttu, et USA varustas Antanti toidumoona, suurte laenude ja tarnis vaarustust. Ameerika Ühendriikide võit seisnes ka selles, et nende territoorium jäi sõjast puutumata, nad astusid sõtta hiljem ning võrreldes teiste riikidega olid nende inimakotused palju väikemad. Võitjateks võib pidada impeeriumide lagunemise tulemusena tekkinud rahvusriike nagu Soome, Leedu, Läti, Poola ja teiste hulgas ka Eestit. Kuigi I maailmasõja käigus mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi ning neist paljud ka hukkusid, siis on see just eelduseks Eesti iseseisvusele. Nimelt peale mobiliseeritute osalesid sõjategevuses eesti soost ohvitserid, kellest kujunes arvestatav jõud Eesti Vabadussõja ajaks just Esimese Maailmasõja lahingute tulemusel. Võitjateks võib pidada ka Prantsusmaad ja Inglismaad. Kuigi nad jäid USA-le võlgu,

Ajalugu

2

odt

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad

Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba

Ajalugu

1

doc

Võitjad ja kaotajad Esimeses maailmasõjas, esse

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Kolmikliiduks. Kolmikliitu kuulusid: Saksamaa, Türgi ja Austria ­ Ungari. Antanti kuulusid: Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, Itaalia, USA ja Jaapan. Sõja tekkimise põhjuseks olid järjest tugevnevad vastuolud maailma suurriikide vahel. Suurimaks kaotajaks selles sõjas pean ma Saksamaad. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki

Ajalugu

2

docx

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad.

Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimese maailmasõda (1914-1918) oli puhkenud lootuses, et sõjajärgne maailm tuleb parem. Vastupidiselt ootustele halvenes enamus riikide ja inimeste olukord peale sõja lõppu veelgi. Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Verise sõja tagajärjel kaotas elu rohkem kui 10 miljonit inimest. Sõda neelas nii füüsiliselt, kui vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest enam ei toibunudki, nn kadunud sugupõlv. Sõda tõi kaasa massilisi purustusi, hävisid nii linnad kui ka ettevõtted. Majanduslikest raskustest ei suudetud välja tulla ka järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus.

Ajalugu

Kommentaarid (10)