Diktatuurid Euroopas ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa (1)

Diktatuurid Euroopas
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa
Referaat
Koostaja:
Juhendaja :
Sisukord
Sissejuhatus 2
Diktatuurid Euroopas 4
Natsionaalsotsialism 5
Natsionaalsotsialistlik majandus 6
Adolf Hitler 7
Kokkuvõte 8
Sissejuhatus
Valisin diktatuurid Euroopas ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa sellepärast, et need teemad tunudsid huvitavad, eriti natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Diktatuuride juures kirjutan lähemalt autoritaarsest ja totalitaarsest diktatuurist. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa juures räägin natsionaalsotsialismist, natsionaalsotsialistlikust majandusest ning Adolf Hitlerist.
Diktatuurid Euroopas
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm , milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure.

• Autoritaarne diktatuur
  

Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.

• Totalitaarne diktatuur
  

Diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine . Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine).
Diktatuuri kehtestamine võib aset leida nii vägivaldse võimuhaaramise kui ka konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on natsionaalsotsialistide võimuletulek vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus. 1
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal 1933–1945. Partei, mis seda ideoloogiat kandis , oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). 2 Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Rassism oli natsionaal - sotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra. Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich , Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht.) See pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus. 3 Natsionaalsotsialism – nagu fašismgi – suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus . Natsionaalsotsialistideks on end nimetanud selle ideoloogia pooldajad ise ning seda nimetust on kasutatud ka hiljem Lääne-Saksamaal. Nimetust "natsism" on sageli kasutanud natsionaalsotsialismi vastased. Et eriti kommunistid on natsionaalsotsialismi seost sotsialismiga eitanud, on selle ideoloogiat selle vastaste poolt (sealhulgas Saksa DV-s ja Nõukogude Liidus) nimetatud ka fašismiks, hitlerlikuks fašismiks, Saksa fašismiks või hitlerismiks.4
Natsionaalsotsialistlik majandus
Erinevalt marksist ei toetunud natsistlik ideoloogia ühelegi majandusteooriale. Natsismi idee oli fundamentaarselt rassistlik ning majanduslikud tegurid asusid alati tagaplaanil. Majanduspoliitika kujunes neljas peamises järgus, ehkki need ei tulenenud loogiliselt üksteisest. Esimest järku on nimetatud ''osalise fašismi'' perioodiks. Tööpuuduse vähendamiseks rakendas riik uute töökohtade loomise kava, kuid samas püüdis hoida palgad kontrolli all ning ametiühingud kõrvale tõrjuda. Teine järk algas naliaastakuplaani kehtestamisega. Selle peaeesmärk oli jõuda nii tööstuses kui ka põllumajanduses autarkia ehk isevarustamiseni, suurendada tootlikkust ning töötada nafta ja teiste oluliste toodete tarvis välja asendajad. Ehkki aseainete tootmises tehti mõningaid edusamme , jäid seatud eesmärgid saavutamata kummi ja sünteetilise kütuse tootmises. Sellises seisus siirdus natslik majandus kolmandasse järku. Sõda alustati Blitzkrieg'i ehk välksõja strateegiat rakendades. Eesmärk oli saavutada võit võimalikult kiiresti, kasutades selleks ettevalmistatavaid õhurünnakuid, millele järgnes tankide ja soomusmasinate rünnak. Kallaletungiga Nõukogude Liidule algas neljas järk – totaalsõda. Nüüd võeti Saksamaa majandusest viimane välja. Sõjatootmine allus nüüdsest Albert Speerile ja keskplaaneerimise nõukogule. Selle tulemusena kasvas relvatoodang. Siit alates läksid aga kaks tööstusgiganti, Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid, Saksamaast tootmismahult võimsalt ette. Sellest sai alguse Kolmanda Reich'i lüüasaamise peapõhjusi. Milline mõju oli natside majanduspoliitikal saksa rahvale? Mõningane edasiminek oli saavutatud. 1938. aastaks oli Saksamaa majanduskriisi tagajärgedest lõplikult õle saanud ja riigi kogutulu ületas eelmise kõrgpunkti, 1928. aasta näitaja 20 protsendi võrra. 1932. aastast alates olid tõusnud ka palgad, vähenenud tööpuudus, suurenenud toidukaupade tarbimine ning kasvanud rõivaste ja kodukaupade käive. Mõju rahvastiku erinevatele rühmadele oli erinev. Neist suurim, tööstustöölised, kindlasti võitis sellest, et tööpuudus alanes 1932. aasta 6 miljonilt 1938. aastaks 0.4 miljonini.5
Adolf Hitler
Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal , mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Ta oli Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotisalistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased , homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). Võitmatuks peetud Saksa armee kaotus Esimeses Maailmasõjas oli Hitlerile suur löök, mis traumeeris teda hingepõhjani. Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste üritustel. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. al oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Drexler värbas ta samal päeval, ning oma ülemuste (kelle hulka kuulus hilisem SA juht Ernst Röhm) ülesandel astus Hitler 19. oktoobril 55. liikmena DAP-sse (mitte seitsmenda liikmena, nagu ta hiljem alati väitis). Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks.
Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. Adolf Hitler oli taimetoitlane . Ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille . Kõik temale lugemiseks määratud dokumendid trükiti ümber spetsiaalsetel suurte tähtedega kirjutusmasinatel. Adolf Hitler kartis kõrgust. Hitleri lemmikhelilooja oli Richard Wagner.6
Kokkuvõte
Kirjutasin diktatuuridest Euroopas ja Saksamaast. Natsionaalsotisalismi sünnist ja selle põhiideest ning eesmärgist. Natsionaalsotsialistliku majanduse all kirjeldasin majanduspoliitika neljast peamisest järgust. Kirjutasin sellest, kuidas Adolf Hitlerist sai tulihingeline saksapatrioot sõja käigus ning kirjutasin temast huvitavaid fakte. Tööd oli väga põnev teha, sest sain teada palju erinevaid asju natsionaalsotsialistliku Saksamaa kohta ja õppisin uusi ning huvitavaid sõnu.
1http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur
2http://blog.delfi.ee/ node /682http://blog.delfi.ee/node/682
3http://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialism
4http://blog.delfi.ee/node/682http://blog.delfi.ee/node/682
5 Stephen J. Lee, Euroopa Diktatuurid, lk. 273- 280
6http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler