Rahvuslik liikumine (0)

5 VÄGA HEA

Rahvuslik liikumine

Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused):

Pärisorjus oli kaotatud

Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine

Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad

Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu
Rahvuslikus liikumises erinevad etapid:

Ärkamisaeg 1857-1881 – rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees . Alates sellest algab pidev ajakirjandus . Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani.

Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus – Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss . 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub.
Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus , eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus . Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid : poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga.
Rahvuslikust liikumisest võttis algul suuresti osa maa elanikkond. Alates Uuest Tõusust kandub raskuskese maalt üle linna.
Liivimaa kubermangu kihelkonnad olid aktiivsemad, sest olid jõukamad. Huvitusid kultuurist. Em kubermangu peremeestel esmane eesmärk raha koguda.

Ärkamisaeg

Johann Voldemar Jannsen (1819-90) – hakkas välja andma 1857 Perno Postimeest. Ta võttis selles eestlasena kasutusele nime eestlane (enne kutsuti maarahvaks, mittesakslased, ka maakondade nime järgi- järvamaalane nt), nimi eestlane oli küll olemas, aga eestlased ise seda ei kasutanud enda kohta. Ajaleht ilmus tsensuuri tingimustes, Jannsen rõhutas: talude päriseksostmine, kooliskäimine, eestlane peaks eestlaseks jääma, mitte ei peaks tast saama sakslane. See ajaleht sai rahva seas väga populaarseks, tellijaid oli üle 2000. Lugejaid oli aga rohkem , sest telliti perre ja laenati naabritele. Kui Jannsen kolis Pärnust Tartusse, siis 1864 hakkab ta Tartus välja andma Eesti Postimeest- see teemadelt sama, mis Perno Postimees. Tartus olles lõi Jannsen laulu- ja mänguseltsi „Vanemuine“ 1865. Mäng-teater. Koidula esimesed tükid. Näitlejad esialgu ainult mehed, kes mängisid ka naiste rolle. Lauluseltse, mis tähendasid koori, rajati üle Eesti, eeskätt Lõuna-Eestis. Nendele oli tarvis ka väljundit. Selleks hakkas Jannsen organiseerima üle-Eestilist laulupidu . 1869 oli esimene laulupidu. Seda hakati ette valmistama paar aastat varem. Selleks oli vaja tsaarivalitsuseks luba ja oli vaja põhjust. Põhjuseks leiti, et kuna Lm möödus pärisorjuse kaotamisest 50 a, siis laulupidu taheti pühendada priiuse 50. aastapäevale. Jakobson ja Köhler pidasid laulupeo korraldamist saksikuks ettevõtmiseks ja nad ei toetanud seda. Hurt oli igati selle poolt, ta pidas peokõne seal, kus rõhutas, et eesti mees peab jääma eesti meheks, oma rahvuse säilitamine mitte ümberrahvastumine (saksistumine). Laulupeol oli Tartus üle 800 laulja, üle 12 000 kuulaja . See laulupidu oli uueks tõukeks- tekkis terve rida uusi koore. Janneni Postimehe toimetuses olid kaastöölisteks ja Jakobson ja Hurt, aga nende vaated olid teistsugused. Jakobsoni artiklid olid väga tugevalt baltisakslaste pihta sihitud, sest nad kohapeal võimutsesid. Jannsen võttis vastu Em ja Lm rüütelkonna toetuse. Vastutasuks lubas, et Jakobsoni artiklid Eesti Postimees ei avalda enam. Jannsen läks kokkuleppele baltisakslastega. Kui Hurt avaldas oma Eesti ajaloo käsitlust- pildid isamaa sündinud asjust, see oli baltisakslastele vastuvõtmatu, baltisakslaste surve tõttu ka Hurda jaoks Eesti Postimehe küljed suleti. Nad jäid Eesti Postimehe kaastööliste ridadest kõrvale, see aitas kaasa Jannseni mõju vähenemisele. Jannsen sai insuldi , hiljem sellest taastus. Hiljem ta väga aktiivselt ei tegutsend.
Jakob Hurt (1893-1906) Surma-aasta kalendri vahetusega erinev. Ta oli omandand ülikoolihariduse- usuteadus , oli kirikuõpetaja. Oma kutsekaaslaste seltskonnas Hurt kõige omasem ei olnud, teised oli sakslased . Ta pidas laulupeol kõne. 1870 aktiivsete isikute kokkusaamine Helmes, siis Hurt pidas programmilise kõne, kus rõhutas, et kui me ei saa olla suured jõult ega arvult , peame olema suured vaimult – rõhutas igati kultuuri arendamist . Ärksad viljandimaa talupojad andsid idee, et kihelkonnakoolis võiks anda kõrgemat haridust, Hurt toetas seda – tekkis Aleksandrikooli liikumine. See oli kool, mis annab kreiskooli tasandil eestikeelset haridust. Nimi Aleksander I auks, kes oli talurahva vabastanud pärisorjusest. Üle-Eesti tekkis Aleksandrikooli komiteesid- et kooli rajada, oli tarvis raha. 1871 rajati Aleksandrikooli peakomitee erinevate komiteede kordineerimiseks. Peakomitee presidendiks sai Jakob Hurt. Koolile saadi nii palju raha kokku, et osteti maja Põltsamaale. Reaalselt eestikeelsena Aleksandrikooli ei rajatud, sest peale tuli venestamisaeg ja sel ajal oli eesti keelse hariduse andmine mõeldamatu. Eesti Kirjameeste Selts 1872 – Hurt oli seal esimene president . See propageeris Arensi uut kirjaviisi. Kõik õpikud, mida EKS välja andis, olid uues kirjaviisis. EKS tegeles veel rahvaluule kogumisega. 1888, kui ta oli Peterburis, kuulutas ta välja suure rahvaluule kogumise kampaania. Selle käigus tekkis Hurdale palju korrespondente üle Eesti, kes talle saatsid rahvaluulet ja igast asju, tekkis poole miljoni lehekülje suurune kogu. Pärast kui Hurt suri, tekkis küsimus, mis kogust saab, selleks rajati Eesti Rahvamuuseum. Tänapäeval ei hoita seda kogu ERM-is, vaid Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Hurt kirjutas ka eestlase poolt kirja pandud Eesti ajaloo käsitluse- Pildid isamaa sündinud asjust.
Carl Robert Jakobson ( 1841 - 1882) – töötas Peterburis koduõpetajana, tutvus Köhleriga. Temast sai mees, kes rahvuslikest ideedest huvitus. Ta oli väga mitmekülgne. Kui Peterburist ära tuli, ostis talu Kurgjale, sellest pidi saama näidistalu, millest kõigil oleks võimalik eeskuju võtta. Kuna põlluharimise vastu huvi tundis, osales väga innukalt põllumeheseltsides (Pärnu, Viljandi). Ka tema andis omalaadse Eesti ajaloo käsitluse- see tuli välja Kolmes isamaa kõnes 1868-70, mille ta pidas Vanemuise seltsis . Nendest esimene rääkis Eesti rahva ajaloost kui valguse, pimeduse ja koidu ajast, kus valgusaeg - muistne iseseisvusaeg, pimedusaeg- eestlased sakslaste võimu all, koidu aeg- eestlased saavad sakslaste võimu alt vabaks ja see pidi toimuma vene keisrikotka kaitsva tiiva all. Ta nägi venelastest liitlast võitlemaks baltisaksa ülemvõimu vastu. Oma isamaakõnega on ta andud vale käsitluse Eesti ajaloost (pärisorjuse pikkus). Ta andis välja ka erinevaid kooliõpikuid, need olid populaarsed. Kuna kaotas avaldamisvõimaluse Eesti Postimehes, siis hakkas taotlema oma ajalehe tegemist. 1878 sai loa- Viljandis hakkas ilmuma ajaleht Sakala. See oli radikaalsem, kokkuleplust baltisakslastega ei pooldanud. Ka Hurt avaldas esialgu oma artikleid Sakalas, kuid peatselt läksid nad konflikti, see tekkis seoses usuga. Hurt kritiseeris oma artiklites nii kirikuõpetajaid kui ka luteri usku. See, et luteri usku kritiseeriti oli Jakobsonile vastuvõtmatu, sest ta oli kirikuõpetaja. Hurt solvus, lõpuks läks Peterburi. Kuigi Hurt ja Jakobson olid ühe asja eest väljas, siis selle saavutamise viisis olid erineval arusaamisel.

VENESTAMINE

Aleksander III tuli troonile- erinevalt teistest jättis baltisaksa privileegid kinnitamata.
1882 saabus Lm ja Kuramaa kubermangu revideerima senaator Manassein . See oli vajalik, et tsaarivalitsust teavitada olukorrast, mis Balti kubermangudes toimub. Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste peale ja vastupidi. Eestlased ja lätlased esitasid Manasseinile 50 000 erinevat palve- või märgukirja, kus nõudsid oma eesõiguste suurendamist. Neid materjali kasutati venestuse läbiviimisel. Eriti aktiivne oli venestus Em kubermangus, see oli tingitud Em kubernerist Sergei Šahhovskoist- ta oli järjekindel elluviija.
Venestamine tähendas:

Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt oskajad, kes võisid olla eestlased, aga oli ka Vm sisserännanud ametnikke.
Venestamine tabas ka haridust. Hariduses oli oluline haridusministeeriumi märgukiri, et maa algkoolides tuleb kahel esimesel aastal õpetada kas eesti, vene või läti keeles. Nii kuidas kolmandal aastal on hõlpsam vene keelele üle minna. Tõlgendati, et 1. Klassist saadik tuleb vene keeles õpetada. Mõned ained siiski eesti keeles. Nt emakeele lugemine, usuõpetus, kirikulaul. Inspektorid käisid kontrollimas. Ülejäänud koolides (kreis, gümn, TÜ) läks õppetöö vene k. Ainult usuteaduskonnas saksa k. senine autonoomia ÜK likvideeritakse. Enam valimist pole, vaid määratakse.
Levitatakse õigeusku ja soovitatakse sellesse ümberasumist. Tabab eeskätt Em kubermangu- tabab paljusid inimesi. Ehitatakse õigeusu kirikuid, Nevski katedraal , Kuremäe nunnaklooster. Tagasiteed õigeusust luterlusse pole, sest kirikuõpetajad, kes võtsid vastu õigeusku pöördunuid ja tahtsid tagasi luterlusse, neid karistati riigi poolt- nt rahatrahv, kõrvaldati ajutiselt ametist või jäädavalt ametist taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod.

See kõik moodustab kultuurilise venestamise- neg.
Poliitilise elu kaasajastamine: 1882-1892 kohtureform- inimestele olenemata seisusest tagati formaalselt võrdne kohtupidamine.
Linnareform- keskajast pärit raad likvideeriti, tuli linnaduuma.
Erinevad arusaamad venestusaja erinevatel suundadel siinse elanikkonna tulevikust.

Harry Jannsen- baltisakslaste ja eestlaste, lätlaste vahel ei tohiks olla terav joon, vaid peaks sulanduma baltisakslaste sekka.

Tuleb venestamist toetada- Aado Grenzstein. 80ndate lõpus Aado vaated muutusid. Arvas , et eestlaste lähenemine venelastele tähtis, venelased on tulevikurahvas.

Rahvusliku liikumisega tuleks venestamise tingimustes jätkata. Laulu- mänguseltsid jätkasid tööd. Uute seltsidena tulevad karsklusseltsid ja tuletõrjeseltsid.
Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni. Wilhelm oli venestamisvastane, sp oli ka kirjutiste tõttu politsei järelevalve all. Kolga -Jaani kirikuõpetajana oli koduarestis- ei saanud Kolga-Jaanist lahkuda.
Venestamisajal rajati Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasium. Kui avati, oli õppekeel saksa keel, aga väga kähku läks üle vene keelele. 1890 täielik 5-kl gümn. Gümn oli mõeldud ka talupoja seisusest õpilastele.

UUS TÕUS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES

1894. toimus Venemaal tsaarivahetus, võimul Nikolai II, mis tõi kaasa venestuse mõningase leevenduse, kuid ei kadunud kuhugi . Rahvusliku liikumise kandepind oli eeskätt maal, seal töötasid enamasti talupojad, maaharitlased, kuid nüüd koondus see linnadesse. Linnades olev kõrgintelligents oli see, kes asub rahvuslikke ideid levitama.
Uus Tõus Rahvuslikus Liikumises saab alguse 1896, kui Jaan Tõnissonist saab Postimehe toimetaja .
Jaan Tõnisson (1868 - ?) õppis TÜ õigusteadust.
1896 ostsid rahvuslikud jõud ära K.A.Hermanilt ära ajalehe Postimehe. Herman tahtis oma töökohalt lahkuda ning eeskätt Tartus tegutsevad rahvuslikud jõud ostsid selle ära ning kutsusid seda ajalehte toimetaja Jaan Tõnissoni, kes polnud sellel hetkel üldse Eestis. Hiljem sai temast selle lehe omanik (ostis välja).
Tõnissoni asumist Postimehe toimetajaks on peetud ka põlvkondade vaheldumiseks rahvuslikus liikumises, kuna tähtsale positsioonile astus mees nooremast põlvkonnast. Postimehele tegid kaastööd ka paljud teised mehed, nt. A. Kitzberg , K.-A. Hindrey, - kirjanikud , Peeter Põld – tegeles haridusega, gümnaasiumi, ülikooliõpetaja, Juhan Luiga – psühhiaatria haridusega. Nii Tõnisson kui ka Postimehe ringkond olid sügavalt nii venestamise kui ka saksastamise vastu ning nõudsid eeskätt emakeelset kooliharidust. Postimehe lugemiskond oli eeskätt Lõuna-Eestis, jõukam rahvas – taluomanikud, jõukad linnakodanikud. Postimees ei pööranud tähelepanu vaesemale elanikkonna kihile. Sotsiaalsed vastuolud Eesti ühiskonnas jättis käsitlemata.
Tõnisson oli vastu ka baltisakslaste tugevale positsioonile asjade korraldamises. Tal õnnestus lasta ennast valida Tartu linna volikokku ja temast sai opositsiooni juht, kuna Tartus olid võimul baltisakslased .
Pööras ka väga suurt tähelepanu eesti keelele, sest tol ajal rääkisid haritlased kodus pigem saksa keelt, kuid Tõnisson rääkis nii kodus, tänaval eesti keelt. Kuigi saksa ning vene keeled olid rohkem peenema rahva keeled. Selline käitumine oli ootamatu , kuna tegemist oli haritud mehega.
Tõnissoni võib pidada Hurda järgijaks.
Konstantin Päts ( 1874 -1956) õppis samuti TÜ õigusteadust, kuid üheaegselt ülikoolis ei käinud. Tema tegevuskohaks sai Tallinn, algselt töötas vandeadvokaadi abina. 1901-1905 hakkas välja andma ajalehte Teataja . Selles ajalehes töötas palju haritlasi: A.H. Tammsaare , E.Vilde, J.V. Veski – eesti keele uurija, spetsialist. Teatajas pöörati palju tähelepanu majandusprobleemidele, kuna nähti, et Eesti ühiskond pole sugugi nii ühtne, suured vastuolud rikkamate ja vaesemate vahel ja prooviti välja tuua probleeme, mis vaesemal grupil on. Vaesemad inimesed maal: maapuudus, rendihinnad kõrged. Tööliste probleemid: pikad tööpäevad, vähene palk.
Pätsi võib pidada Jakobsoni ideede järgijaks.
Eestisse oli jõudnud vool nagu sotsiaaldemokraatia. Tähtsustasid sotsiaalset õigust, astuti vastu sotsiaalse, majandusliku, rahvusliku, eraomandi vastu. Tahtsid uut ja õiglast ühiskonnakorraldust. Jõudis Eestisse haritlaste kaudu Saksamaalt ja levis gümnasistide ja üliõpilaste seas. Kuid levis ka vene tööliste kaudu, kuna selleks ajaks oli Eestis rajatud juba arvestatav tööstus ning siia oli toodud Venemaalt tööjõudu.
Mihkel Martna – ka kirjanikud: G.Suits, F. Tuglas , E.Vilde.
19.-20- sajandi vahetusel hakatakse kultuuriliste probleemide kõrval tähelepanema ka majanduslikke probleeme: sotsiaaldemokraadid, Teataja. Tuleb välja ka linna haritluskond, kes on saanud juba ülikooli hariduse.

1905. aasta revolutsioon

Oli omane nähtus kogu Vene tsaaririigile.
Põhjused: 1. Sotsiaal-majanduslikud põhjused (maapuudus, hind on kõrge, töölistel pikk tööpäev, vähe palka, sotsiaalsed garantiid puuduvad nt pension , haigustoetused, puudetoetused)
2. sotsiaal-poliitilised põhjused – Venemaal oli absoluutne monarhia , tsaari ainuvõim, parlamenti polnud. Õigusi ja vabadusi nt õigust ühineda, pidada koosolekuid polnud.
3. rahvuslik rõhumine – puudutab eeskätt Venemaa äärealasid. Nt ka Eestis, üheltpoolt venestamine, teiseltpoolt baltisakslased.
Ajend 1905. Aasta revolutsiooniks oli VERINE PÜHAPÄEV. Leidis aset Peterburis, kus tsaarirahvas läks esitama palvet tsaarile, avati tuli rahva pihta. See tõi kaasa streigi üle kogu Venemaa. Solidaarsusstreik- töölised, üliõpilased, sõdurid. Majanduslikud nõudmised olid algul, edaspidi ka poliitilised nõudmised. Toimus ka Eestis- nõudmised ajalehtedes nt Teatajas.
Oktoobris algas üle-Venemaaline üldstreik. Selle ajal kogunevad ka Tln töölised ja panid kirja oma nõudmised:

Tuleb kutsuda kokku rahva esinduskogu- parlament
Sõjavägi kutsutakse tänavalt ära
Töölisperedele abi

16. oktoober toimus nõudmiste toetuseks rongkäik Uuel Turul Tlns. Osales ~40 000 in. ei teata, kas oli provokaator, kes tegi 1. lasu või oli rev. Isik, kes sõjaväe pihta tulistas. Lask rahva seast vallandas tulistamislaine. 94 in sai surma. Kui olid matused, siis prakt. Kogu linn matmas.
Järgmisel päeval 17. Okt avaldati Nikolai II manifest- OKTOOBRIMANIFEST (ei sõltunud eelmisest päevast). Lubati:

Kokku kutsuda rahva esinduskogu- riigiduuma
Demokraatlikke vabadusi- õigus ühineda- loodi Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson juht. Ka loodi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Ühendus rahvusliku värvinguga vasakpoolseid. Tekkisid 1. Parteid.

Korraldati Eestis ülemaaline rahvaasemike koosolek. Vallad, linnad, seltsid saatsid esindajaid. See tuli kokku novembri lõpus Trts. Tegelikkuses see läks lõhki, toimus 2 koosolekut. Vasakpoolsemad=radikaalsed pidasid aulas koosoleku. Mõõdukad=parmpoolsed (Bürgermusse koosolek). Radikaale juhtis Jaan Teemant . Mõõdukaid Tõnisson. Radikaale 500, mõõdukaid 300.
RADIKAALID
MÕÕDUKAD
Vm peaks olema vabariik
Konstitutsiooniline monarhia
Mõisamaade jagamine
Riigimaade jagamine
Rahvale relvad, see võtab üle kohaliku omavalitsuse
Ei vägivallale, valimise korraldamine
Sarnane: tuleks anda haridust eesti keeles (alg, põhi)
Mõningates kohtades talupojad võtsid võimu üle, kuulutasid vabariigi. Nt Velise vabariik, Vaali vabariik.
Vahepeal oli Tlns kehtestatud sõjaseisukord, töölised lahkusid linnast, töölissalgad maale, kus ühineti salkadeks. Eestis algas üleüldine mõisate rüüstamine, põletamine. Em kubermangus 114 mõisa, Lm Eesti osas 47 mõisa. Soosaare „Jõulud Vigalas “ kajastab.
Üle Eesti kehtestati sõjaseisukord. Kohale saadeti karistussalgad. Koosnesid baltisaksa ohvitseridest . Need hukkasid ilma kohtuta 300 in. mõisnikud, baltisakslastest kirikuõpetajad kaebasid. Esialgu ilma kohtuta, pärast sõjakohtud. 500 in surmanuhtlus, vangla, sunnitöö, asumine. Päts mõisteti surma, aga ta oli Eestist põgenenud.
1905 rev tõi kaasa Eestist lahkumise karistuse hirmus .

MAJANDUS 19. SAJ LÕPP; 20. SAJ ALGUS

Raudteede ehitamine mõjutas majandust. 1870 1. Raudteeliin Paldiski-Tln- Tapa -Narva-Peterburi
Tln-Peterburi 11h 43 min
Tapa-Tartu 1876 vahepeal. Trtust edasi ei saa. 1887 pikendati Valka, sealt edasi Riiga. 1889 Valga-Võru- Pihkva - Moskva
Hakati eraraudteed ehitama, mis oli kitsarööpmeline. Üle Eesti kitsad.
Tänu sellele arenes tööstus kiiremini. Tööstus: arenes masina ja metallitööstus, võimalik toorainet sisse tuua nt kivisüsi Venemaalt raudtee abil, puuvill Egiptusest. Valmistoodang välja, nt paber üle kogu Venemaa.
Raudtee abil viidi valmis toodangut eeskätt Peterburi turule. Kuna tähtsaks oli saanud karjakasvatus , siis eeskätt veeti koort ja võid.
Samuti muutus asutuspilt Eestis, raudteejaamade ümbrusesse tekkisid uued asulad. Nt Tapa, Jõgeva, Mõisaküla, Jõhvi.
PÕLLUMAJANDUS: Eesti oli jätkuvalt põllumajanduslik maa. Kuigi oli juba palju talusid päriseks ostetud, domineeris siiski mõisamajandus, sest umbes pool haritavast maast oli mõisate käes. Mõisad olid suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks. Peamiseks haruks kujunes karjakasvatus. Eeskätt piimakarja kasvatus. Töödeldi meiereides kooreks ja võiks ning see müüdi maha Peterburi turul. Samuti hakati massiliselt kasvatama kartulit , millest hakati ka viina ajama. Sellel ajal oli umbes 250 väikest piiritusevabrikut, mis tootsid umbes 10% kogu Venemaa piiritusest, mis samuti veeti Venemaa turule. Hakati kasvatama ka rasvasigu. Hakati tähelepanu pöörama ka tõuaretusele ja sordiaretusele. Teavet talupoegade seas levitasid põllumeeste seltsid.
TÖÖSTUS:
I Tekstiilitööstus, mille kõige olulisemaks keskuseks oli Narva. Sealne kõige suurem tegutsev ettevõte oli Kreenholmi manufaktuur , mis tegeles puuvilla töötlemisega, mis võis olii pärit nii Egiptusest või USA-st. Avati 1854 ning oli Venemaa kõige moodsaim ettevõte, samuti algselt suurim, sest seal töötas umbes 5400 inimest (eestlased, venelased Ivangorodist. Samuti olid olemas Kalevivabrik ning Linavabrik. Tallinnas tegeles Balti puuvilla manufaktuur. Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis.
II Metalli- ja masinatööstus
Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel - vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull , viinavabrikute sisseseadeid toodeti.
III Paberi- ja tselluloositööstus
Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof . 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali.
IV Tsemenditööstus
Keskus: Kunda
V Toiduainetööstus
Seal ka viinavabrikud
Umbes pooled tööstused rajanesid vene kapitalil, ¼ sks, ingl, pr kapital , ¼ baltisaksa, eestlaste kapital. Eestlastel suurtööstusi polnud. Tervikuna Eesti ala Vene Tsaaririigi üks enamarenenud piirkondi.

OLUKORD EESTIS PÄRAST 1905. AASTA REVOLUTSIOONI

Poliitilises mõttes rev saavutatud ühinemisvabadus jäi alles, tegutses edasi ERE. ESDTU ei saanud tegutseda aktiivselt, sest juhid vangis või Eestist lahkunud.

Eestist valiti ka Vm riigiduumasse esindajaid. 5 saadikut. Tegid koostööd Vm liberaalsete jõududega.
Paljudes linnades läks omavalitsus linnatasandil eestlaste kätte. Nt Tln, Pärnu, Hpslu, Rkvr, Valga.

Majanduses toimub suurem tähelepanu pööramine ühisettevõtlusele- rajatakse masinatarvitajate ühisusi. Luuakse ühismeiereisid, tarvitajate ühisuse kauplused.
Kultuuris: 1905 oli võimalik rahvakooli kahes esimeses klassis eesti keeles õpetada. Oli lubatud avada eestikeelseid erakoole (gümn haridus eesti k). 1. Erakool Eesti Noorsoo Kavatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. Omanikuks selts ise. Direktor Peeter Põld. Erakoolide omanikuks said haridusseltsid. U 3000 õpilast erakoolides. Oli vaja eesti k terminoloogia välja töötada.

ERM-i avamine Tartus- vajalik, et säilitada Hurda rahvaluulekogusid. Valmisid Vanemuise Seltsi hoone 1906, 1911 Endla Seltsi hoone, 1913 Estonia Seltsi hoone. Pandi ka alus Eesti kutselisele teatrile.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mmarriaas Õppematerjali autor

rahvuslik liikumine ärkamisaeg venestamine 1905. a revolutsioon majandus

Sarnased õppematerjalid

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

"Sakala" ja nn. suurlõhe 1878. aastal sai Carl Robert Jakobson lõpuks kätte kauaoodatud loa oma ajalehe, "Sakala" käimapanekuks. Seda tervitasid enam- vähem kõik rahvusliku liikumise tegelased, kaasa arvatud Jakob Hurt, kes Otepääl isiklikult uuele ajalehele tellimusi kogus. "Sakala" esimene number ilmus 1878. aasta septembris ja teatas oma esiküljel, et tegemist on "poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega". See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast avalikult ja ühemõtteliselt poliitikaks kuulutas. "Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati ka rida uusi eesti seltse (teiste hulgas esimene kasumit taotlev laevaselts "Linda"), peeti kahe aastaga maha kaks üldlaulupidu (üks Tartus ja teine Tallinnas) ning rahakogumine Aleksandrikooli heaks võttis sisse uue hoo. Ilmumahakkamisel oli "Sakalal" 2300 tellijat, mõne aasta jooksul tõusis lehe trükiarv juba 6000ni

Ajalugu

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

..................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson..........................

Ajalugu

docx

19. sajandi ajalugu

6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest võitlemiseks. 9. Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid eelärkamisaeg, kõrgaeg ja venestusperiood. Eelärkamisaeg 18. sajandi lõpp/19. sajandi algus, baltisakslased hakkasid huvi tundma talurahva kultuuri vastu. Võeti eeskuju Saksamaa rahvuslusest ja

Ajalugu

doc

Ajalugu: Liivi sõda, põhja sõda, 1905. a rev, eesti seltsid

Tööstuskeskusteks kujunesid Tallinn ja Narva. Tööstusharud: tekstiilitööstus, paberitööstus Kundas, tsemenditehas Aseris Majanduse arengule aitas kaasa raudteede rajamine. Esimene raudtee rajati 1870. aastal, marsuudil Tallinnast ---> Peterburi. Arenes ka laevandus: Tallinn kujunes sisseveosadamaks Pärnu väljaveosadamaks Toimus kiire linnastumine. Estofiilide tegevus, seltsiliikumise areng; Estofiilide liikumine tekkis baltisakslaste hulgas. Tunti huvi eesti kultuuri vastu, uuriti eesti keelt. Kirjutati eesti keelseid kirjatöid. Nende tegevusega liitusid ka Kreutzwald ja Faehlmann. Rajati kultuuriseltse; · Õpetatud Eesti Selts ( ESS ) 1838. aastal Tartus · Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842. aastal Tallinnas · Lihtrahva seas oli populaarne vennaste liikumine ehk hernhuutlus. Teiseks levis ka Maltsvelti liikumine - Talupoeg otsutas hakata jutlustajaks ning eesmärgiks oli

Ajalugu

odt

Venestusaeg ja rahvuslik liikumine

AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama

Ajalugu

doc

ÄRKAMISAEG

sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud.

Ajalugu

doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas,

Ajalugu

sxw

Ajaloo konspekt

teatri- ja kunstielus; · ühiskond ,,vabanes vaimselt" tühistati karmid tsensuurieeskirjad, kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus ning avardusid sidemed muu maailmaga. Suur mõju ühiskonnale oli seniste tabuteemade arutamisel ajakirjanduses, ülikoolides, ametiasustustes ja mujal. Venemaal hakkas kujunema ühiskondlik arvamus, mis mõjutas osaliselt ka sisepoliitilist arengut 4. Rahulolematuse kasv, narodnikute liikumine ja keisri tapmine. AleksanderII muutus alalhoidlikumaks ja seda süvendas ülestõus Poolas ja kasvav rahulolemaus nii aadlike, talupoegade kui ka haritlaskonna hulgas. Mässu eesvedajateks olid madalamatest ühiskonnakihtidest pärit segaseisuslased uus Vene haritlaste põlvkond. Loodi mitmeid salaühinguid. Tollaaegse mässu peamiseks kandajaks sai narodniklik ehk rahvameelsuslik liikumine, mis tugines Lääne-Euroopa revolutsioonilistele teooriatele. Esialgu püüdsid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid