Raha arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Raha arvestuse korraldus 3 Kassa 4 Pank 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise ...
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Eesnimi Perekonnanimi Kursuse nr Raamatupidamise praktika I Firma nimi Ettevõttepoolne juhendaja: XXXX Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................4 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA............................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 5 1.2 Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 6 2 Raamatupidamise korraldamine, str...
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust n...
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. ...
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulem...
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasu...
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Ri...
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kor...
Müügitehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente; ·oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid; ·tead inventeerimise üldist korraldust. 2 Tulu kajastamine Tulu on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali....
Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ...
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumi...
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse Deebet: Kassa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL Artjom Aljositsev Praktika aruanne Õppejõud: Raissa Kokkota 1 TALLINN 2009 SISUKORD 1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasut...
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõi...
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise ee...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulud...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Kätlin Kaera RP121 KÄIBEVARADE ARVESTUS Referaat Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse...
Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapit...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- j...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R16 KÕ Laura Potsepp TINEVEX OÜ Praktikaaruanne Koolipoolne juhendaja: Siiri Luts, MA Ettevõttepoolne juhendaja: Eveli Vaarend Valga linn 2017 1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri.............................................................
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla ...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise...
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud ...
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tehtud väljamaksed. Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus...
Ostutehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Ostutehingute arvestuse korraldus 3 Dokumenteerimine 4 Ostuettemaksete arvestus 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasu...
ARVESTUSE AJALUGU Arvestuse tekkimise täpseid põhjusi on raske määratleda. Ürgaja ühiskonnas polnud hetkemõistes arvepidamist vaja. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välja tuua kogus. Kus, oli vaja soetatud vara jagada erinevate kategooriate järgi ,,võrdse jagamise printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kus muinasaja Egiptuse preestrite põhitegevusena võib nimetada ka vaaraode teenistuses olles arvepidamist. Hetkel kasutatava matemaatilise arvepidamise teerajajaks peetakse teadlast ja matemaatikut Luca Paciolit. Luca Bartolomeo Pacioli, tuntud ka nime all Frater Lucas, kes lõi matemaatilis arvestusliku arvepidamise koolkonna Itaalias. Tema peateos ilmus 1494. aastal, mis käsitles aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni. Pacioli on töötanud ka paljudes itaali...
P9-2A 1. Hinnanguline kulu arvestus (Allowance Method) VARAD OMAKAPITAL Ebatõenäoline Ebatõenäolise laekumine (Allowance laekumise kulu Business transactions / Ostjate maksmata arved for Uncollectib...
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 ...
Kordamisküsimused „Raamatupidamise alused” eksamiks. Materjalid: Loengukonspekt ja RTJ 1,2,3,4,5, TMS 1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted: Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline õigus) Kohustused- Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Omakapital- Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetata...
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
Kutsestandard · I kutsetaseme müüja täidab oma tööülesandeid tavapärases olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kutseõppe sh. töökohapõhise õppe või täiendkoolituse teel. Valdab põhilisi töövõtteid, tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. · Töökoha korraldamine : Oma töökoha ettevalmistamine, oma töökoha korrashoid, tööohutuse tagamine, hügieeninõuete täitmine, kaubanduslike seadmete kasutamine . · Müügitöö organiseerimine : Klientidelt saadava informatsiooni edastamine , kauba vastuvõtmine, kauba müügiks ettevalmistamine, kauba müügisaali paigutamine, kaupade arvestus . · Kliendi nõustamine ja müümine : Positiivne kliendikontakti loomine , kliendi vajaduste väljaselgitamine , kauba tutvustamine , kliendi nõustamine, kliendi vastuväidete käsitlemine, kaupa...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
Omakapitali arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Omakapitali arvestuse korraldus 3 Dividendide arvestus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead omakapitali struktuuri; ·tead Äriseadustikust tulenevaid nõudeid omakapitalile; ·oskad koostada omakapitali arvestamisega seotud lausendeid; ·tead dividendide arvestamise aluseid. 2 Omakapitali arvestuse korraldus Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt ettevõtte käsutusse antud vahenditest ning ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
ANTUD Delta Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte) 31.12.2004 Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit) Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 5...
annaabi.ee 
