Raamatupidamise kordamisküsimused (0)

1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, 
omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument.
Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt 
toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, 
omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk 
tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali 
koosseis.  Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend  2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. 
Omakapital.  3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali 
muutuste aruanne) ning lisad.  5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid).  Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, 
aastaaruande koostisosa). T- bilanss ja aruande tüüpi bilanss.  6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei 
muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, 
bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks 
laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui
ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, 
tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel. IV muutus - vara ja vara katteallikate vähenemine, tehing kajastub nii aktivas kui 
ka passivas, bilansimaht väheneb. Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud 
kauba eest. 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2).


Skeem 1 on ärikulud liigendtatud lähtudes kulu olemusest. ( materjalikulu, 
tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist 
ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne 
tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline 
kood või sõna(selgitus).  Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. 
Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- 
eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi 
arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning
kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale 
bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja 
passivakirjetele passivakontod  1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : 
aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus 
on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo 
vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja 
analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised.


Ühekordne kirjendamine lubatud FIE kassapõhise arvestuse näol. Kahekordse 
kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine – majandustehingud kajastatakse kui raha on laekunud või välja 
makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu 
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja 
makstud. Kahekordne kirjendamise nõue.  13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Lihtlaused – ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga.  Liitlausend – hõlmab kolme või enamat kontot.  Komplekslausend – segalausend, kanne mitme deebeti ja mitme kreeditiga.  14. Raamatupidamiskirjend. Peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev, järjekorra nr, 
debiteeritava ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, majandustehingu 
lühikirjeldus, algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja nr  15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline 
kirjendamine. Raamatupidamisregistrid – andmekogud, mis sisaldavad süstematiseeritud infot 
kirjendite ja saldode kohta.  Kronoloogiline kirjendamine – päevaraamatu abil kontrollitakse 
majandustehingute registreerimise täielikkust Süstemaatiline kirjendamine  - toimunud majandustehingut registreeritakse 
kontode lõikes. Register pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid.  16. Inventeerimine.