Essee majandusarvestusest (7)

ARVESTUSE AJALUGU
Arvestuse tekkimise täpseid põhjusi on raske määratleda. Ürgaja ühiskonnas polnud hetkemõistes arvepidamist vaja. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välja tuua kogus. Kus, oli vaja soetatud vara jagada erinevate kategooriate järgi ,,võrdse jagamise printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kus muinasaja Egiptuse preestrite põhitegevusena võib nimetada ka vaaraode teenistuses olles arvepidamist.
Hetkel kasutatava matemaatilise arvepidamise teerajajaks peetakse teadlast ja matemaatikut Luca Paciolit. Luca Bartolomeo Pacioli, tuntud ka nime all Frater Lucas, kes lõi matemaatilis arvestusliku arvepidamise koolkonna Itaalias. Tema peateos ilmus 1494 . aastal, mis käsitles aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni. Pacioli on töötanud ka paljudes itaalia ülikoolides, kuigi enamus oma teostest oli ta sunnitud välja andma Veneetsias, tänu tollasele poliitilis majanduslikule olukorrale. Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust : 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega.
Arvestuste põhisüsteeme on maailmas mitmeid. Neid nimetatakse reeglina päritolumaa järgi. Nii algselt Veneetsia ja Itaalia arvestuslikud süsteemid. Millele hiljem lisandusid Saksa, Prantsuse, Inglise ja Ameerika süsteemid. Meile küll võõrad, kui siiski olemasolevad on ka Jaapani ja Hiina ning Hong-Kongi variandid. Kus viimane on siiski edukas tänapäeval kasutatavate süsteemide hulgas. Ning mille on üle võtmas oma majanduslikul tõusuteel olevad riigid nagu Hiina, Korea ja Taivan. Meile on kahjuks need suhteliselt kaugelolevad ja oma päritolumaa ja kultuuri tõttu võõrad. Kuid me ei saa neid eirata, hetkelise majandusmudeli tõttu. Tihti tuleb ette kaubavahetust nimetatud riikidega. Ja kuna meil Eestis on peaaegu kogu turg, mis käsitleb elektroonikat, arvuteid ja ka riide ning olmekaupu osaliselt Aasia turust otseselt sõltuvuses, tuleb tihtipeale enesele selgeks saada põhitõed vajalikes valdkondades.
Arvestuse ja arvepidamise tekkepõhjused ja nendega seonduvate teemade arutelud lähevad erinevatel huvigruppidel reeglina lahku. Iga huvigrupp lähtub oma vaatevinklist ja seetõttu ka tekivad põhimõttelised erinevused. On sisse tulnud mõisted vajaduspõhine arvestus, majanduslik arvestus, passiivne arvestus ning teisigi selletaolisi. On sisse tulnud viimase kümnendi jooksul hulk standardeid, mõisteid ja seadusi. Mis nagu eelduste kohaselt peaksid kergendama arvepidamist, raamatupidamist ja korrasolekut üldiselt. Paraku see nii ei ole. Uute arvepidamis tõdede tulekuga tekivad uued koolkonnad inimesi, kes ei tunne vanemaid arvepidamise viise ja spetsialiseeruvad pahatihti ainult oma kitsale valdkonnale. Siit ka konfliktide areng ja segaduste laienemine. Seepärast on raamatupidamise paremaks mõistmiseks vaja uurida tema ajalugu ning teada tähtsündmusi, muutes sellega enesele ka kõige mõistmatum asi huvitavaks.