Raha arvestus (0)

Raha arvestus
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Raha arvestuse korraldus
3 Kassa
4 Pank
5 Inventeerimine
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimise järel:
•tead rahaarvestuse üldist korraldust;
•oskad koostada rahatehingute algdokumente;
•oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid;
•tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure.
2 Raha arvestuse korraldus
Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu.
Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused ; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid .
Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid , mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil.
Rahaarveldused võib jagada kaheks:
• sularahaarveldused;
• sularahata arveldused .
Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu.
Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank ( Pangakonto , Arvelduskonto ).
Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal.
Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades.
Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta.
3 Kassa
Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades.
Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV määrus nr 187 vastu võetud 11.05.2004 “Raha ja väärtpaberite veo kord”), mis reguleerib raha ja väärtpaberite veo korda.
Vastavalt määruse §2-le kohaldatakse raha ja väärtpaberite veol turvatöötajate arvu ning neile ettenähtud tehnikavahendite ja sõiduki suhtes järgmisi nõudeid:
1) kuni 4000 eurot on lubatud vedada ühe turvatöötajaga. Veoks võib kasutada mis tahes sõidukit;
2) üle 4000 kuni 7000 euro veoks peab olema auto ja vähemalt üks tulirelvaga (edaspidi relvastatud) turvatöötaja;
3) üle 7000 kuni 200000 euro veoks peab olema auto ja vähemalt kaks relvastatud turvatöötajat. Veo puhul spetsiaalselt selleks toodetud turvakohvritega võib olla üks relvastatud turvatöötaja;
4) üle 200 000 kuni 2000000 euro veoks peab olema soomusauto ja vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat. Veo puhul spetsiaalselt selleks toodetud turvakohvritega võib kasutada tavalist autot kahe relvastatud turvatöötajaga;
5) üle 2000000 euro veoks peab olema soomusauto ja vähemalt kolm relvastatud turvatöötajat ning vedu võib toimuda ainult kooskõlastatult politseiasutusega.
Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja igasuguse kahju eest, mis on ettevõttele tekitatud nii tahtmatu kui tahtliku tegevuse tagajärjel, vastutab kassapidaja . Kassapidajaga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping, millega sätestatakse kassapidaja materiaalne vastutus.
Tööajal hoitakse kassas vajalikku hulka sularaha tehingute teostamiseks, mis paigutatakse kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi.
Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis .
Kassasse suleraha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order , mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast kassasse.
Raha väljamaksmine kassast vormistatakse kassa väljamineku orderiga. Raha väljamaksmisel peab kassapidaja nõudma isikut tõendava dokumendi esitamist . Raha saaja kirjutab kassa väljamineku orderile saadaoleva rahasumma , kuupäeva ja allkirja ning isikut tõendava dokumendi andmed.
Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust , kõik orderid peavad olema nummerdatud ning peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut.
Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust.
Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades.
Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks.
Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta:
Toodi sularaha pangast kassasse
D Kassa
K Arvelduskonto
Viidi sularaha kassast panka
D Arvelduskonto
K Kassa
Kassasse laekus müügiarve
D Kassa
K Ostjatelt laekumata arved
Maksti töötajatele töötasu
D Võlad töövõtjatele
K Kassa
Hüvitati lähetuskulud töötajale
D Arvelduse aruandvate isikutega
K Kassa
Ostuarve tasuti sularahas
D Võlad tarnijatele
K Kassa
4 Pank
Sularahata tehingute teostamine käib panga kaudu. Ettevõttele avatud pangakontosid ehk arveldusarveid nimetatakse ettevõttes arvelduskontoks.
Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu.
Sularahata tehingud võivad toimuda:
•lihtmaksetena;
•dokumendimaksetena.
Lihtmaksed toimuvad tšeki või maksekorraldusega ja põhinevad tehingupartnerite omavahelisel usaldusel. Raha ja kaup liiguvad teineteisest sõltumatult.
Dokumendimakseid kasutatakse, kui tehingupartnerid ei tunne või ei usalda teineteist piisavalt. Dokumendimakse puhul liiguvad kaup ja raha erinevatel aegadel . Ostaja ei saa kaupa enne kätte, kui on selle eest tasunud ja müüja ei saa raha enne kätte, kui on kauba teele saatnud. Tüüpilised dokumendimaksed on akreditiiv ja inkasso .
Kõik maksed ettevõtte pangakontolt teeb pank vastavalt maksedokumentide saabumise järjekorrale. Maksedokumente ei võeta vastu makseteks vajaliku summa puudumisel ettevõttele avatud pangakontol.
Pangas hoiustatud raha kasutamise eest maksab pank ettevõttele tasu – intresse. Panga poolt makstavate intresside arvutamise alused ja maksmise kord on fikseeritud valitud panga eeskirjades ja hinnakirjas. Arvestatud intressid lisanduvad ettevõtte arvelduskonto lõppjäägile.
Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk päeva või perioodi alguses, kõik sissetuleku- ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Pangakonto väljavõte on algdokumendiks, mille alusel, sularahata tehingud raamatupidamises kajastataks
Ettevõtted võivad pankadega sõlmida ka laenuleppeid, mille tulemuseks on krediidilimiit. See tähendab, et ettevõte võib krediidilimiidi ulatuses igal ajal pangast laenu võtta.
Lausendid sularahata arveldustega seotud majandustehingute kohta :
Laekus arvelduskontole müügiarve
D Arvelduskonto
K Ostjatelt laekumata arved
Tasuti ostuarve
D Tarnijatele tasumata arved
K Arvelduskonto
Maksti panga teenustasu
D Panga teenustasud
K Arvelduskonto
Pangakaardiga võeti sularaha välja
D Kassa
K Arvelduskonto
Tehti osakapitali sissemakse
D Arvelduskonto
K Osakapital
5 Inventeerimine
Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, -mõõtmise või -kaalumise teel. Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine .
Kassa ja arvelduskonto inventeerimise sagedus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades.
Inventeerida ei või vähem, kui üks kord majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga.
Kassa inventeerimise sagedus võib olla juhuslik, ilma ette teatamata.
Inventeerimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud ettevõtte töötajad, et saada objektiivset infot. Inventeerimise tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis.
Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle- või puudujääk. Kui inventeerimisel selgub kassa üle- või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud .
Arvelduskonto inventeerimine seisneb selles, et viimase pangakonto väljavõtte jääki võrreldakse arveldusandmetega ja panga poolt esitatud saldoteatisega.
Majandusaasta lõppedes aastaaruande koostamiseks peab ettevõte arvelduskontode saldode kinnituseks tellima pangast saldoteatise, mis tõestab ettevõtte arvelduskonto saldode vastavust panga omaga .