suurtükkidel torud puupakkusid täis. Kuna mungad jäid kindlask enda usule ja ei tjutustanud uut usku oma kirikus, tuli neil pahandusi raega.Raehärrad tulid kloostrisse na nõudsid kokkutulekut.Raad keelas koosolekus munkadel enda usu jutlustamist selle maal.Ja et mungad õigele usule pöörduksid ,tulevad kloostrisse jutustama kolm pühapäeva järjest linna jutustajad.Ja nad nõudsid,et kõikide kodanikkude testamendid ,mida kloostris hoitakse ,antaks Lüübeki õiguse alusel raele välja,et nad raekojas kõigile näha oleks ja et raad saaks jälgida ,et üks aasta ja üks päev nööda läheb,enne kui nende järgi hakatakse pärandusi jagama,nagu seda seadus nõudis.Ja kõik vara mis ,klooster testamentide järgi juba endale on võtnud,tuli linnale tagastada.Ja raad keelas ka neil kalade üleostmise ära.Mungad ajasid neid vihahoos kloostrist välja.Aga nad ei olenud veel lõpetanud.Raehärrad keelasid neid surnute kandmise protsessioonis läbi linna ja mungad
Kullassepp Poiss, keda meister tahtis enda juurde õppima võtta, pidi kõigepealt oma ehtsat ja õiget päritolu sünnikirjaga tõendama. Meister, kes sünnitunnistusele tähtsust polnud omistanud pidi maksma raele trahviks 6 loodi puhast hõbedat. Et õpipoissi võta, pidi aga kullassepp ise olema vähemalt kaks aastat meistrina töötanud. Selleks et Tallinnas kullasseppaks saada, pidi põlvnema vabadest kristlikus abielus saksasoost vanematest. Poisi võimete selgitamiseks oli ette nähtud neljanädalane katseaeg meistri majas: õpiaeg kullasseppaerialal oli üks pikemaid. See vältas 7-10 aastat. 17 sajandil määras õpiaastad meister.
aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna kaks katoliku kiriku põhikaitsjat ei suutnud leida üksmeelt, muutus reformiliikumine järjest võimsamaks. Pärast seda kui ordumeister Tallinna raele karmis toonis manintsuskirja kirjutas algasid linnas suured korrastused, mida hakati nimetama pildirüüsteks. Kuni 500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 14. septembril 1524. aastal dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikvaid jms. Tallinnas jäi pildirüüstest puutumata vaid Niguliste kirik, kuid hiljem toimus pildirüüste ka mujal Eestis.
teadusasutustega; Tallinna ajaloo ja linnaarhiivi kogude avalikkusele tutvustamine näituste, ekskursioonide, loengute ja muude ürituste kaudu, samuti massiteabevahendites; Tallinna Linnaarhiivis on üks vanimaid ja ka ilmselt üks Euroopa rikkalikemaid kirjalikke pärandeid. Tallinna Raearhiiv sisaldab endas dokumente pärgamente aastatest 1237-1889. See sisaldab nii raamatuid, kirju raele, kodanike raamatuid ja märkmeraamatuid. See on ainult üks osa Tallinna Linnaarhiivist. Veel on arhiivifonde, Mustpeade vennaskonnast.Ürikuid luteri kirikukogudustelt alates Niguliste kirikust ja lõpetades Oleviste kirikuga, seda juba alates aastast 1465. Sisaldab ka dokumente Tallinna kohtutelt, maksuametilt, linnavalitsuselt jne. Veel on märkimisväärseks koguks Linnaarhiivi fotokogum, kus on 4500 pilti sealhulgas haruldastest Tallinna vaadetest alates 19 sajandist.
Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, pidi omama kinnisvara linna piires ning kuuluma kaupmeeste hulka
punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli rändaja. Ta viibis Ðveitsis, Flandrias, Veneetsias. Ðveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui kannatlikkus ja käsitööoskus
Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat. Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ja kirjutamisoskust. Seoses reformatsiooniga katoliikliku haridussüsteemi areng küll peatus, kuid uue
Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Kehtestati erinevates linnades Lüübeki linnaõigus, Riia õigus ja pooskopiõigus. Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad. Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Iseloomulik oli, et enamik inimeste eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal.
esimesena avas, ei ole teada. Üksikud dokumendid võimaldavad väita, et ilmselt oli esimene apteeker Johann Molner ning et ravimeid müüdi seal juba XV sajandi teisel aastakümnel. Esimene dateeritud teade Tallinna Raeapteegi kohta pärineb 1422. aastal rae märkmeraamatusse tehtud sissekandest, kus raeapteeker Nuclawes käis rae istungil ja avaldas, et apteek kuulub kümnele auväärt isikule, kellest enamus olid raehärrad. 1688 . aastal sai J. Burchart IV 600 taalri eest varem Tallinna raele kuulunud Raeapteegi ainuomanikuks. Raeapteeki võis teatud määral võrrelda mugava klubiga, kus sai mõnusalt juttu vesta, uudiseid kuulata ja neid edasi rääkida, kuna apteegis pakuti peale ravimite ka maiustusi ja klaretit - Raeapteegis suhkurdatud ja vürtsitatud reinveini. Aastal 1582 sai apteekriks endine õpipoiss John Burchart Belavary de Sykava, kes pani aluse 10 inimpõlve kestnud Raeapteekrite dünastiale.
Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- e ladinakoolid tegutsesid küll linnakirikute juures, kuid allusid aga raele. Neis õpetati kiriklike ainete kõrval lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 1525. aastal trükiti esimest korda eesti keeles. Uus usuline vool nõudis usu õpetamist rahvale tema emakeeles ja käsiraamatud kirjutati eesti keelde. Eesti keskaegsed muutused põhinesid enamasti linnade kujunemisel, käsitöö ja kaubanduse arenemisel ning talupoegade elu muutustel. Linnadest said keskused, mis juhtisid maaelu ja riiki
kaupmeeste ja käsitööliste oli komme ühineda erialastesse ühingutesse- gildidesse ja tsunftidesse. Neid ühinguid võib mingil määral võrrelda kaasaegsete, mõnes riigis tugevat mõjuvõimu omavate, ametiühingutega, kuna keskaegsed gildid jõudsid sarnaselt kaasaegsete ametiühingutega oma võimuulatuses niikaugele, et ilma nende nõusolekuta ja nende kehtestatud reegleid järgimata ei olnud käsitöölisel võimalik linnas töötada. Samuti olid tsunftid ja gildid partneriteks raele linnaelu puudutavate küsimuste arutamisel. Linnal oli ka natuk tänapäeva linnadele omane kontsentriline ülesehitus. Linna keskel asus turuplats, kus tegeleti kauplemisega, selle ümber oli müüriga piiratud linn. Tänastes linnades on nendest säilinud vanalinnad. Nende ümber oli aga eeslinn, kus elasid vaesemad kodanikud nagu ka nüüdisaja linnas elavad kesklinnas ja vanalinnas jõukamad kodanikud. Lisaks olid ka praegusajal osades linna ääretes kohatavad
1)Toomkirk e Püha Maarja peakirk-maini 1233.a I korda, algul madal 1-lööviline hoone. 14saj ehit 3löövilisex ning 15.saj kolmelöv basiilikaks. 1684.a tulekahju, taastat 1686.a jõulupühadex. Länetorn hilisem 1778-1779 2) Pühavaimu ainukesena säilind oma 14.saj ilme. Erandlik kuna on 2- lööviline kodakirik Tlinas, kirde-edel suunaline ning ebasümetril põhiplaaniga (kooriruum ei asu löövd keskel) I kord maini 1319.a oli seegikirik, est koguduse kihelkonna-ja rae- kirik,alludes raele (kõrvallööv oli määrat alam rahval- seegi hoolealust) olul kuna pastorid on olnud- B.Russow- P kirk algat anti välja Wanradt Koelli katekismus ja algas reformats.-I jumalateen est keeles. Tornkiiver lisat 1630nd hilisrenessanss-stiilis. Sisekujund B.Notke 1483.a pärin kappaltar-kujut püha vaimu väljaajamist. 3) Niguliste-vanim hauaplaat 1309. algselt I lööviline. 13.saj lõpus ehit 3- löövil, basiilik ehit 15saj alg. Hilisgoot kujul valmis torn
· Õigused : nende üle võis kohut müista vaid linnakohus, ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna metsi, heinamaid ja karjad · raad- valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest. · Raehärra : sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kaupmees. Korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed. · Rae võim oli väga suur · Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim · Linna raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Linnade rahvastik · Suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) juhtiv võim oli sakslaste käes. · Linnade ametlik keel oli alamsaksakeel. · Liivimaal oli rahvus rohkem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. · Kui sa olid rikas ja hea tööpeal olid "sakslane" Gildid ja vennaskonnad · Gildid, tsuntftid · Gildid kaitsesid oma liikmete huve · Korraldasid seltsielu
linnakogukonna. Linnades asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu ning ainult linnakogukonna liikmed tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega ja vabalt kasutada linna metsi , heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille võim oli väga suur ning peale tavapärase linna sissetulekute ja heakorra kindlustamise kuulus suuremates linnades raele kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus.
Löwenruh` tiik 4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest
* Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). * Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. * Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. * Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: * 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks * 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. * Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane
peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ja Kärkna ülikoolides - talulapsd juures, kuid Tallinnas. saaksid tsistertslaste Rostockis, allusid raele. *Jagati õpetust Erfurdis ja preestrikutseks koolist. tulevastele valmistuda. *Koolide *Lugemine, Leipzigis. toomhärradele, *Eestvedaja kasutada olid kirjutamine, *On teada ka piiskop Kievel. arvutamine, kuid kõrgema kloostrite mõned ladina keel ja
Ah? Kayla ja Heath leiavad, et Zoey istub kooli seinal ja nad on üldiselt ebameeldivad; Kaylal on Heathil selgelt asi, kuigi ta väidab, et on endiselt Zoey juures. Zoey hakkab nälgima oma vere järele, kuid Kayla viib Heathi sealt minema, enne kui Zoey saab rohkem kui pisikese lakkumise. Erik leiab Zoey, kui ta on kogu selle asja pärast pahane, mis on piinlik, kuid vähemalt tundub, et ta on temaga seotud; ta kõnnib naisega tema ühiselamusse. Zoey räägib Stevie Raele kõik. Järgmisel õhtul tunneb Zoey asjadest segadust, nii et ta läheb Nefretisse nõu küsima. Mõni sisetunne käsib tal mitte rääkida Nefretile kõigest, mida ta on näinud, nii et ta kutsub selle asemel oma vanaema, kes soovitab Zoey'l teha nende inimeste puhastusrituaal ja palvetada Nyxi juhendamiseks. Zoey kutsub oma sõpru üles aitama tal pärast tunde puhastusrituaali teha. See töötab, kuigi Zoey on tseremoniaalses maagias uustulnuk
keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer oli akvarellist. Tundub uskumatuna, et Dürer on maalinud pildi "Suur murumätas" akvarell- ja guavärvidega, sest vesivärvide puhul näib võimatu saavutada niisugust mikroskoopilist täpsust, nagu Dürer sellega hakkama on saanud. Võib teha vaid ühe konkreetse järelduse: Dürer uuris looduses iga detaili, isegi murumätast vaatles ta analüütikupilguga. Vesivärvidega maalitud loomaetüüdidest on meeldejääv "Noor jänes", linnuetüüdidest "Väike öökull"
aasta sügisel täiendas raehärra Johan van Hervorde järjekortselt Pühavaimu asamblit uue seegimajaga.Uus seekoli tegelikult vaestehaigla .Sinna võetivastu ainult kodutuid haigeid Tallinna tänavatelt ja peeti seal niikaua kuinad suutsid ära süüa vaikese saia,siis tuli nad jalle välja ajada.Vanadekodu asus , aga nähtavasti Pühavaimu teises hoonetes. Kiriku seegiasutuse hiigelaeg möödus koos katoliiklusega.Pühavaimu kirik olnud ühtlasi ka rae kirik ,alludes koos seegiga otseselt raele . Just selles kirikus pidas raad kõige sagedamini oma pidulikke jumalateenistusi ja istungeid.Kõige muu korral kasutati kirikut ka kaupade hoidmiseks.Seega oli kirik mõnes mõttes lähedane ka Põhjamaade tüüpilistele kaupmeeste kirukule. 3 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened Pühavaimu kirik ei ole ristiusu kirikutele üldise tava kohaselt orienteeritud läänest itta, ta pikitelg kaldub tunduvalt kirdesse
ning alates 15. sajandi lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna. Ametlikult tekkisid esimesed linnad Eestis 13.sajandil. Eesti keskaegsed linnad olid Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Peale nende oli Eestis keskajal alevid, millest osa sai linnaõiguse hiljem (sealhulgas Keila, Otepää ja Põltsamaa). 1296. aastal on Helmold de Lode kirjas 1 Lübecki raele maininud oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Kõige suurem linnadest oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 – 8000 inimest. 14. sajandil võis Tallinnat nimetada ka üheks Baltimaade suurimaks linnaks. Tartus oli elanikke 5000 – 6000. Teistes linnades oli mõnisada kuni paar tuhat elanikku. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Hiljem said linna õigused veel Kuressaare, Paldiski,
Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega tähelepanu ei pööratud. Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele. 4) Liivimaal ja Saaremaal rüütelkonna esindajad konsistooriumi hulgas. 6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused eelkristlikud või katoliiklikud kombed. 3) kiriku elus passiovne
Ülemiste joodab tallinlasi Ülemiste Veepuhastusjaam Kuni 14. sajandi keskpaigani sai Tallinn joogivett salvkaevudest. Kuna linn oli selleks ajaks kasvanud Baltimaade üheks suurimaks, ei suutnud lahtised salvkaevud rahuldada linnaelanike veevajadust. Appi tuli Ülemiste järv. Taani kuningas Waldemar IV andis 29. septembril 1345 Tallinna Raele loa juhtida linna vett Ülemiste järvest. Järvest väljavoolava Härjapea jõe lähtest rajati linna 4 km pikkune kanal, mis kulges Veerenni (sic!) tänavani ning seejärel Harju väravani, kus moodustas 1,5 km pikkuse linnamüüriäärse vallikraavi kuni mereni Kalasadamas. Kanal ehitati algselt lahtisena, hiljem kaeti. Rajatud kanalist toideti linna salvkaevusid ja sajandite jooksul rajatud veetorustikku. Kanal suleti 1883. aastal, kui linna veevarustussüsteem oli
8. Martin Luther ja reformatsioon 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis 9. kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal?- 1523 jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu Tallinna. Pärast pildirüüsteid hakkasid enamik Eesti linnu minema uude usu toetajate leeri. 10. Wolter von Plettenberg- ordumeister ja kõige visam katoliku kiriku kaitsja 11. pildirüüste- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallina raele 12. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 13. Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse 14. Johann Koell- pühavaimu kiriku jutlustaja, kes tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde 15. jumalateenistuse käsiraamat 1525- loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks 16
linnas elava maarahva seas teisenema ja muutuma tänapäeva tuumikperekonnaga sarnasemaks. Koos elas üks tuumikperekond, mees ja naine oma lastega. Laste arv perekonnas oli üsna suur, sest sündimuse ja muidu suremuse määr oli üsna kõrge. Piiratud mahutavusega linnaruum ei võimaldanud seal elada mitmel põlvkonnal üheskoos. Maarahvale, nii nagu ka muule linnaelanikkonnale, meeldis vabal ajal pidutseda ja korraldada joodusid. Joodud olid suured pidustused gildidele, raele ja kõikidele linnakodanikele. Neid korraldati erinevate tähtpäevade puhul: pulmade, pühade, initsiatsioonide ehk ühest positsioonist/ametist või eluetapist teise liikumise puhul või muude seltskonnaürituste raames. Joodud kestsid sageli mitmeid päevi, kohati isegi terve nädala. Maapiirkondades korraldati sarnaselt vakuseid ehk vakupidusid joodusid, mil maahärra/läänimees kohtus oma talupoegadega, ja kogus loonusrenti ehk naturaalmaksu.
laste ettevalmistamiseks. Luterliku õpetuse sisu: *Õndsaks saab usu ja Juamala armu kaudu, mitte kiriku ja oma tegude kaudu, sest inimene on ebatäiuslik. *Usulise tõe allikas on üksned pühakiri Piibel. *Kiriku 7 sakramenti e Jumala armu vahendustalitusest jättis ta alles 2 - ristimise ja armulaua. 1524-1525 Eestis toimunud pildirüüste põhjused, käik, tagajärjed: Põhjus: Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usuuuendamisesse. Ordumeister Plettenbergi manitsuskiri Tallinna raele vallandas Tallinna pildirüüsted. Käik: TLN 1524 u. 500 in rüüstas kloostri kirikuid, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. TRT 1525 M. Hoffmanni juhtimisel rüüstati toomkirkut jm kirikuid, toomhärrade maju. Tagajärg: Suur osa kloostrid lõpetas tegevuse (dominiiklaste klooster TLN); 1525a pääses linnades võimule usupuhastuse mõõdukaim suund. Reformatsiooni tulemused Liivimaal: Vana-Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata. Liivi ordu juhtimist jätkas
Raad valitses linna, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni rae liige suri, valis raad ise talle sobilik järeltulija. Linna juhtimise eest ei makstud. Rae võim oli suur ja omandas reformatsiooni järel peaagu piiramatu täiuse. Peale tänapäevase linna sissetulekute ja heakorra kindlustamise, kuulus suuremates raele kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Linna raad sekkus ka üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Rae ülesanded: linna juhtimine, raehärrade tülide lahendamine, maksude kogumine, linnaveskite eest hoolt kandmine, metsade ja tööhoovide eest hoole kandmine, linna hoonete eest vastutamine, linnakindlustuste, tulirelvade eest hoole kandmine jne. Tsunftid ehk käsitööliste ametialade grupid. Nad valitsesid turgu, korraldati
ülekaalus eestlased. Ilma kohaliku rahvata poleks siinsed linnad suutnud üldse tekkida ja püsida, sest niigi kõrge suremuse jures hävitasid aktk või muud haigused mõnikord poole elanikkonnast. Linnakoolid: Hoogsa kaubandusliku tõusu jala vajasid kodanike lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid küll linnakiriku juures, allusid aga esmajoones raele. Kiriklike ainete kõrval õpetati neis mõnevõrra lugemist, kirjutamis ja arvutamist. Suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432. aastal. Järgnevalt asutati linnakoole Narvas, Uu-pärnus, Tartus, Rakveres. Kokkuvõte: Kuigi arvatakse, et keskaeg oli ainult sõdade ja rahutuste aeg, toimus ka arenemine ühiskonnas. Tekkisid ju uued linnad ning paranaes ka inimeste haridustase
nööripoolide survel, katapuldi põhimõttel. Pildi pealt on see muidugi kordi selgemalt näha kui siin seletada jõuab. 4. Notstalite ja springalate kasutamine Eestis Neid relvi kasutati Tallinna kaitsetornides 14. sajandil kuni tulirelvad muutusid hinna/kvaliteedi suhtes paremaks. Tulid nad kasutusse suhteliselt varakult võrreldes muu Euroopaga, 1333. a 30. juulil koostati Tallinnas dokument, et Nicolaus, pärit Bremenist (Nicolaus Bremis) on Tallinna raele müünud neli relva. 1373. aastal oli Tallinnas neid juba vähemalt 18 tükki. ~1380 hakati neid tulirelvade vastu välja vahetama. 5. Notstalite ja springalate funktisoon? Relvad lasid suhteliselt kaugele ja neid paigutati tnlst tornidele, kust sai ilusasti lasta linnust ümbritsevatele teedele ja hoida neid kontrolli all. Samuti sai nende abil hoida vastase laagrit piisavalt kaugel kindlusest. 6. Millal ja miks notstalite ja springalate kasutamine lõppes? 14
pidid olema lihtrahvast targem.Eesti talupoegade lapsed võisid eelkõige sattuda kloostrikoolidesse. Teatud aja vältel tekkis vajadus ilmaliku hariduse järele,seda eelkõige kaupmeestel.Kui kauplemine hoogustus oli vaja ilmalikku haridust-arvutamist,lugemist.Käsitöölised ka mingil määral. Hakati asutama linnakoole e ladina koole 15 saj.Õppisid eelkõige kaupmeeste lapsed. Ka seal oli usuõpetus tõsine, aga lisaks sellele matemaatika,lugemine,geograafia. Linna kool allus otse raele. Raad pidi leidma ruumid, õpetaja ja talle ka palka maksma, milleks ei olnud raha, vaid rohkem tarbekaup(vili,küünlad jne). 15 saj lõpus tekkisid isegi eesti päritolu linnalastele ainult Tallinnas mittesaksa kool. Pühavaimu kiriku juures.Kujunes Tlnas välja ka tütarlaste kool, kus õppisid väga rikaste kaupmeeste tütred.Tüdrukute koolitamine oli lühema ajalisem ja pealiskaudsem. Reformatsioon lõpetas sisuliselt kõik need koolid ära. 16 saj keskpaigaks olid koolid hääbunud.
armulauda ega vaderiks, vaid peab hoopis püüdma, et krahvlikud komandandid neid asjakohaste sunnivahenditega selleks ergutaksid, ja kui seegi ei aita, siis tuleb neid hirmutada kirikukohtu ette kutsumise, avaliku põlu ja kristliku matuse keeluga. Kui nad aga sellises riivatuses surevad, visatakse nad sohu." (Andresen 1997, 123) Väga oluline oli, et 1546. aastal tegi Tallinna triviaalkooli rektor M. Loe raele ettepaneku hakata õpetama lugemist ja usuõpetust emakeeles. Eesti oludes tähendas see eestikeelse algõpetuse algust ja luterlike kirikuraamatute tõlkimise hoogustumist. Kahtlemata oli see pöördepunktiks Eesti kooli ajaloos. SADA AASTAT PÄRAST REFORMATSIOONI Saja aasta möödudes reformatsioonist oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti ja see tähendas sõdade lõppu. Esijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kirikuvõim
Jeesusel pidi olema kuldne habe ja kuldses juuksed. Jumalaema kandis helesinist, apostel Juudas kollast ja teised apostlid ning pühad mehed valget riietust. Müsteeriumid olid stiililt väga vastuolulised. Paljud kohad olid sügavalt usklikud ja katolikule kirikule meelepärased ning teised jällegi puht rahvalikud ja kohati isegi matslikud. Lavastaja kõndis etenduse ajal mööda lava ja ütles vajadusel teksti ette. Samuti esitas ta proloogi ning esitas tänusõnad raele ja kirikule. Lavakujundus oli rikkalik. Paradiis oli sisustatud kaunite vaipade, puude, põõsaste ja kalli mööbliga. Põrgus oli suur katel, piinariistad ja draakonilõuad. Tihti aeti läbi ka tinglike dekoratsioonidega. Nt. Linnanimi tähistas tervet linna. Aja jooksul kasvasid välja ka elukutselised näitlejad. Ka tänapäeval võib näha keskaegseid müsteeriume. 10
POLIITILINE KÜLG: · Järsult kasvas linnade ja vasallide mõju kuigi formaalselt säilis ordu ja piiskoppide ülemvõim 4. Haridus kiriku kontrolli all a) Katolik hariduselu: · Kõrgkoole eestis polnud · Toomkoolid alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln, Trt, Pärnu, Haapsalu toomkiriku juures) · Kloostrikoolid munkade koolitamiseks · Linnakoolid e ladinakoolid ilmaliku sisuga hariduse andmiseks (kirikute juures, kuid allusid raele) b) luterlik hariduselu · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormuse kandsid linnakoolid · Võimaluse korral koduõpetaja · Eestikeelse koolihariduse tekkimine Tln's, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel 5. Eestikeelne trükisõna a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat b) 1535 Wandadt-Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja
Kui linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katolik preestrite vastu,siis maa-aadel astus veel 1525.aastal viimaste kaitseks välja.Seda tingis aadli üldine vanameelsus,aga ka vasalkondade ja linnade ebasõbralik vahekord.Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks jäid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld.Plettenberg püüdis ikka veel säilitada maal rahu,ka siis,kui Riia linn ütles lahti alluvusest peapiiskopile.Tallinna raele kirjutas ordumeister karmis toonis manitsuskirja,mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused,mida hakati nimetada pildirüüsteks.400-500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 1524.aata 14.septembri dominaiiklaste kloostrisse,Pühavaimu ja Oleviste kirikusse,purustades seal pühapilte ja -kujusid,altareid,reliikviaid jms.Ainult Niguliste kirik jäi puutumata,sest kirikueestseisja oli ettenägelikult valanud uste lukkudesse tina
kõrgmeistrist sai ilmalik valitseja) ja Liivi ordu jätkas 1525. aastast iseseisvana. Hariduselu Haridus andsid keskajal peamiselt kiriku juures tegutsevad toomkoolid, kõrgem vaimuliku amet nõudis ülikooliharidust ja selleks mindi õppima Saksamaa ülikoolidesse. Kloostrite juures tegutsevatest koolidest on tuntuim Tallinna dominiiklaste kool. Linnad olid huvitatud ilmalikust haridusest ja asutasid linnakoole, mis allusid esmajoones raele. 1432 on teada Tallinna Oleviste kiriku juuress tegutsenud linnakool. Seoses reformatsiooniga tekkisid eeldused eesi kirjakeele arenguks. Piibli tundmine oli ju reformitud kirikus usuelu aluseks ja jumalateenistus muutus rahvakeelseks. 1525.a. trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat, nii eesti- liivi kui lätikeelse seletava tekstiga. Raamat pole säilinud, kuid seda loetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks. 1535.a
aastal Saksamaal Wittenbergis, hakkas korda looma, tahtis kaotada indulgentsid Usupuhastus Eesti alal – 1520te lõpuks olid enamus Eesti linnad reformatsiooni omaks võtnud. •Tallinna jõudis 1523.aastal Riia kaudu, järgmisel aastal tegutses linnas juba 3 evangeelset jutlustajat ehk siis 16. sajandil •Talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumatuks Wolter von Plettenberg – ordumeister, katoliku kiriku kaitsja, kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mis vallandas linnas suured korratused Pildirüüste – Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis kirikutesse, purustades pühapilte, kujusid, altareid. •Plettenbergi manitsuskirja ettelugemine vallandas linnas suured korratused, mida hakati nimetama pildirüüsteks. •1525. aastaks oli levinud ka Narva,Viljandi ja Uus-Pärnusse Melchior Hoffmann – Saksmaalt pärit kasuksepp, kes oli populaarne jutlustaja
· Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). · Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. · Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. · Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: · 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks · 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk.
· Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). · Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. · Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. · Linna ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: · 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks · 1535 WanradtKoelli katekismus, sisaldas alamsaksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. · Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli
omavalitsuse organid. 13.saj esimesel poolel hakkas kasvama foogti võim ja see hakkas kohtunikuna otsustama kõiki asju, mis külakondliku õiguse järgi talle ei kuulunudki. Varsti hakati aga nõudma kirjutatud õigust ja uue linnaõiguse tekkimisega said suurema võimu ka linnade omavalitsused. Nüüd said nad arutada neid asju, mis varem kuulusid foogtile. Foogti õigused olid läinud üle linnavalitsusele. Foogt jäi vaid linna ametnikuks, kes alistus linna raele. Kuigi nominaalne võim oli ikka veel maahärra käes, oli tegelik võim juba rael ja linna autonoomse võimu arenemistee oli vaba. Algul said linnaõiguse suuremad linnad, väiksemad hiljem. Linnades oli nüüd administratsiooni alal kaks organit: Universitas villae- linnaelanikest koosnev kogu ja Linnanõukogu ehk raad. Raad koosnes 12-24 isikust. Raad jagunes kahte ossa: istuv raad ja vana raad. Üks pool tegeles ühel aastal, teine pool teisel aastal
bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 12. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu Kanuti Gild Tallinnas, mis algselt koondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse vastavalt tegevusalale. Linna
*1525 ilmus esimene raamat, mis pole säilinud. 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus – osaliselt säilinud. Samal ajal umbes alustas Hans Susi ka piibli tõlkimist, kuid seda ei lõpetanud, sest suri katku. *Keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. *Linnakoolid allusid raele, seal õpetati lisaks kiriklikele ainetele lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina kelt ja kirjandust. Esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde. *Kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides. Vana-Pärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki, pärast reformatsiooni peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid
prostituute, keelata dominiiklastele jutlustamine ja ning keelata inimestel Toompeal peetavatel katoliiklikel jutlustel käimine. 19. septembril 1524 kogunesidki raad ja gildide esindajad raekotta, et valida evangeelne ülempastor, kelleks sai Lange. Otsustati, et kogudusekirikute juurde tuleb ka valida evangeelsed vaimulikud, kes lisaks muudele ülesannetele korraldaks vaeste ja haigete eest hoolitsemist ning valiti ühislaeka eestseisjad. (Kala 2007: 13-17.) 1525. aastal teeb Lange Tallinna raele veel rida ettepanekuid kirikuelu ümberkorraldamiseks. Lühidalt seisnesid need järgmises: teenistuse pidamine saksa keeles, iga kiriku juurde täiendavalt nelja vaimuliku palkamine ja neile elamiseks korterite muretsemine, Niguliste kiriku juurde kooli rajamine, kogudusekirikutes ja dominiiklaste juures iga nädal jutluste pidamine, mittesakslastele eraldi kiriku määramine, kus neid kolm korda nädalas "kristlikult juhatataks". (Samas, teadaolevalt oli hiliskeskajal mittesaksa ehk
Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis. Johannes Blankenfeld(Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg(ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks
kaubanduskeskused. Linnades seati sisse täielik saksa linnamajandus ja kodanikukultuur. Välja kujunesid omavalitsuslikud nõukogud ehk raed, mis koosnesid raehärradest ja pürjermeistritest, kelle arv olenes linna suurusest. Rae liikmeiks pääsesid ainult kõige varakamad kodanikud, tavaliselt suuremad kaupmehed. Amet oli tasuta auamet, tavaliselt eluaegne. Raad korraldas linna majandamist ja avalikku elu, sekkudes oma määruste kaudu isegi eraellu. Raele allusid kohtuvõim, kaubanduslikud ja välissuhted. Suuremad linnad kujunesid aja jooksul peaaegu iseseisvateks riikideks. Linnakodanikud olid organiseeritud gildidesse ehk vennaskondadesse ja tsunftidesse ehk ametnikkondadesse. Gild oli usuline, poliitiline või kutseorganisatsioon. Tallinnas oli neid 3. Suurgildidesse koondusid rikkad ja mõjuvõimsad kaupmehed, kelle hulgast valiti tavaliselt raehärrad. Väikegildid moodustasid Püha Kanuti gildi väikekaupmehed ehk
rahvastiku põhimassi moodustasid mittesakslased. Juhtivad reformaatorid pidid arvestama mittesakslastega, kas või evangeelse koguduse ja usupropaganda laiendamise eesmärgil. 1524. aastal toimunud pildirüüsteliikumine aktiveeris linnarahvast, ennekõike alamkihte, kuid samas sundis ka linna omavalitsusorganeid rakendama demokraatlikumat ja liberaalsemalt poliitikat. Tallinna kohalikud reformaatorid esitasid raele kiriku reorganiseerimie projketi, milles oli ka ettenähtud ühislaeka rajamine hoolekande eesmärkidel. 1549. aastal loodi ühislaeka kõrvale Tallinna preestrilaegas, mille baasil kujunes hiljem välja linna konsistoorium. Laeka liikmemakse pidi kasutatama vaeste kirikuõpetajate ja õpilaste, pastorite leskede ning laste toetamiseks. Kolmandana protestantliku hoolekandeasutusena Tallinnas kutsuti kokku 1552. aastal vaeste koolipoiste
Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis. Johannes Blankenfeld(Riia peapiiskop) ja Wolter von Plettenberg(ordumeister)- kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad Hermann Marsow- Martin Lutheri õpilane, (1523 Tartus) usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste 14.sept. 1524- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallinna raele. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 20. Hariduselu ja kultuur 13.-16.sajand Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell- Pühavaimu kiriku jutlustaja. Tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde. Hans Susi- tegeles piibli tõlkimisega. Jumalateenistuse käsiraamat 1525- Loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks
Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana. Kui keegi rae liikmetest suri, valis raad ise tähtsamate kaupmeeste seast endale uue eluaegse liikme. Raad valitses linna kõigi elualade, isegi kodanike isikliku elu üle. Raad oli ühtlasi linnakohtuks, edasi sai kaevata tähtsaima hansalinna Lübecki raele. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaup-meestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Viimase pidev juurdevool oli linnadele elulise tähtsusega. Linnade sanitaarne seisund oli jäle: solk heideti otse tänavale ning näiteks Tallinna kaevudesse tuli vesi maa-aluseid torujuhtmeid pidi linna vallikraavist, mille ääres karjatati linna karja ja kuhu voolasid linna heitveed. Muidugi oli
6) Hapsal e Haapsalu 7) Weissenstein e Paide 8) Narwa e Narva 9) Wesenberg e Rakvere Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Kõrgeimaks linnavõimuks oli raad. Liikmete arv sõltus sellest kui müjukas see oli. Lisaks neile olid bürgermeistrid ja sündik. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, aga raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed (12/12). Raele kuulus kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Liivimaa suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Mida väiksem oli linn seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Valitseva võimu osakaal oli väiksem. XV sajandil oli Tallinnas 7000 elanikku. Kodanik oli see, kes omas linnas kinnisvara ja nad olid vähemuses. Linnaelanikke oli Eest kogurahvastikust kuni 8 protsenti. Eeslinnad ehk agulid.
Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther algatas usupuhastuse 1517. aastal. Saksamaal. Johannes Blankenfeld: Üks kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke. Taotles katoliku usuelu korrastamist. Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Wolter von Plettenberg: Ordumeister. Visa katoliku kiriku kaitsja. Hermann Marsow: Martin Lutheri õpilane, Tartu esimene protestantlik jutlustaja. Pildirüüste: 14. september 1524. Plettenberg kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mille ette lugemise tekkisid rahutused. Tungiti kirikutesse ning purustati pühapilte ja -kujusid. Melchior Hoffmann: Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. aasta jaanuaris populaarse jutlustaja, Saksamaalt pärit kasuksepa Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäed kaitsva piikopi valvemeeskonna vatu lausa lahingusse. 20. Hariduselu ja kultuur 13.- 16.saj Simon Wanradt: Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse
1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse, väiksematesse linnadesse aga hiljem Protestantluse levimisega tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestrite vastu, kelle kaitseks astus välja maa-aadel (seda tingis aadlike vanameelsus) Kõige visamateks katoliku kiriku kaitsjateks olid ordumeister Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld Plettenberg kirjutas Tallinna raele karmis toonis manitsuskirja, mille ettelugemine vallandas linnas suured korratused pildirüüsted 14. septembril 1524.aastal tungis 400 500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk dominiiklaste kloostrikirikuisse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jms 1525. aasta jaanuaris läks Tartus mitmesajaliikmeline inimhulk populaarse jutlustaja Melchoir
annaabi.ee 
