13.
sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt, see tõi
kaasa palju muutusi. Suur hulk inimestest tulid elama just nimelt
linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus
kodu.
Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest
elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused, näiteks kraanivesi, keskküte , elektrivalgus jms. Ma arvan, et niiviisi hakkama saada oli
väga raske, kuid tol ajal lihtsalt pidi nii. Tavaliselt oli
linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele
laoruumiks ning kontoriks. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või
kolmekorruseline. Tähtsamateks mööbliesemeteks pidasid inimesed
söögilauda ja voodit.
Ruumiitsikuse tõttu olid tänavad
kitsad, elamute krundid samuti. See võimaldas jõukamatelgi
kaupmeestel ehitada vaid kitsaid elamuid.
Võrreldes
keskaegset linna külaga, siis erinevused olid tohutud. Esiteks
kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid paistsid rändajale juba
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kiisukesekenee
Õppematerjali autor
Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kuid tänapäeva ühiskonnas on inimesele kodu koduks ning kontor kontoriks. Võrreldes keskaega tänapäevaga, on muutunud ametite tähtsused. Pooled tööd on tänapäeval
Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Gregor Alton Elu keskaegses linnas ja maal Referaat Juhendaja : Meeli Loorits Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................
Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele. See on pikk ajajärk, mis kestis ligikaudu kümme sajandit. Keskaega kiputakse alati seostama vaid lõputute sõdade, nälgivate talupoegade ja kohutavate taudidega. Keskaeg ei olnud sugusi vaid harimatuse ning julmuse ajastu. Antiikaja linnad hävisid kui barbarid Rooma riigi hävitasid. Osa neist purustati võitluse käigus, osad hääbusid ise. Pärast anttikaja linnade hävimsit hakkasidki kujunema keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida
Ajad on võrreldes varasematega muutunud. Kui vanasti tervitasid sind pikalt rännakult kodulinna jõudes toredad kaitsetornid ja võimas ringvall, siis nüüd on ennast parasiitidena eeslinnadesse väljaspool linnamüüre asutanud igasugused kaltsakad ja kerjused. Külmavärinad tulevad peale, kui sellisest agulist läbi sõita! Need mõisnike käest pagenud talupojad arvavad, et saavad linna tulles hea elu peale, siis nad eksivad. Raad on küll kuulutanud, peale aasta ja päeva linnas viibimist ei pea enam isanda juurde tagasi minema, aga kas selle peale on mõeldud, mida need talunikud siin linnas küll tegema hakkavad. Ja kui nende seas hakkavad levima veel haigused pidalitõbi, katk ja muud, siis hoidku taevas teisi linnaelanikke. Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu.
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna
oruajal peamiselt sakslased, kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestena elanikkonna kõrgema kihi. Raske omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõsinike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Mõisnikel oli õigus põgenenud talupoegi taga ajada, kinni võtta ja karistada ning oma ma peale tagasi tuua. Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal õnnestus linnas end varjata üks aasta, siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. Sellest kujunes keskajal välja vanasõna: ,,Linna õhk teeb vabaks". Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Linnakodanikus saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikuraamatusse
Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad, mis koosnes 14. sajandil tavaliselt 24 liikmest, kellest pooled täitsid kohustusi ühel aastal, pooled teisel. 15. sajandi keskpaigaks senine vahetamise kord kaotati ja raehärrade arvuks kujunes 14 Lisaks neile kuulusid rae koosseisu: * 4 bürgermeistrit midagi juhatuse taolist * Sündik õpetatud juristide hulgast valitud isik, kes pidi hästi tundma seadust * Linnafoogt maahärra esindus linnas 2. Rae ülesanded: Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine Kaubandust ja käsitööd soodustavate abinõude rakendamine Linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega Kirikute ja koolide ülalpidamine Vaeste ja haigete hoolekanne Kodanike julgeoleku järele valvamine Olla kõrgeim kohtuvõim linnas · KAUBANDUS:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid