muinasaja relvastusest ja sõjandusest informatsiooni annavad. Relvad olid küll omal ajal võitlusvahendiks, kuid nende tähendus oli suurem. Neid kasutati ka mitmesuguste kombetalituste juures. Näiteks on Henriku kroonika järgi latgalid ja liivlased sõlminud omavahel vandenõu ning selle vandenõu paganate moodi mõõkadele astudes kinnitanud. Odasid on kasutatud ka näiteks liisu heitmisel, odasid kasutati ka rahulepete kinnitamisel (vahetati omavahel odasid). Võib olla, et relvad sümboliseerisid omal ajal ka teatud sotsiaalset kuuluvust. Näiteks teatud inimesed ei tohtinud mingeid relvasid omada. On teada ka näiteks, et mõõkadele on omistatud nimesid, kuna see oli ikkagi väga oluline ese. Neist on kirjutatud isegi ülistuslaule. Eesti kohta neid konkreetseid fakte ei ole mõõkade kohta kinnitatud, kuid see võib olla täiesti võimalik. Oluliseks muinasaja relvastuse allikaks on ka taaskehastujad, kes taaslavastavad
Viimast tuli pidada kogukonnale minimaalsete kahjudega, võitluses tohtis küll tappa oma vastase, kuid mitte röövida tema varandust. "Avaliku sõja" puhul olid reeglid laiemad. Samuti kehtisid sõjas reeglid, mis puudutasid vangide võtmist, naiste puutumata jätmist jne. Sõjavägede taktikale ja varustamisele avaldas suurt mõju see, et enamasti oli tegemist rüüsteretkedega. 2 1. Relvastus Keskaegsed relvad jagunesid kaitse -ja ründerelvadeks. Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures väga tähtis, sellest sõltus väga palju. Üldiselt ei olnud turviste ja korralike relvadeta talupoegade väel lootustki hästivarustatud rüütlisalga vastu saada, ehkki loomulikult oli oma osa ka väljaõppel. XIV saj. I poole rüütel kasutas mitmeid relvi: ründerelvadeks oda, mõõk , pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid kiiver ja kilp. Pead on
Referaat Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud. Arvata võib, et jõukus oli Varbola linnusele kogunenud sealt läbi viivate kaubateede kaitsmise eest. Talviti käis ju kaubaved
Linnused ja relvastus keskajal Referaat Koostaja: Fred Moritz 11KM Retsenseerija: Joosep Grents 11KM Juhendaja: Helen Sabrak Tallinna Kunstigümnaasium 2009 Sisukord Keskajast lühidalt.................................................................................................................................3 Relvastus keskajal................................................................................................................................4 Kaitserelvad keskajal............................................................................................................................6 Linnused Keskajal................................................................................................................................8 Linnuste ajaloost Eestis.......................................................................................
Turniiril võideldi mitmel eri viisil, kõige sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Varasemal ajal tormasid kaks rüütlit hobustel lihtsalt vastamisi ja üritasid odadega teineteist sadulast maha tõugata. 15. sajandil võeti kasutusele puubarjäär ja üks rüütel ratsutas ühel, teine teiselpool barjääri. Et odahoop oli küllaltki võimas, siis kasutati turniiridel sageli tugevamaid ja raskemaid raudrüüsid ja kiivreid. Jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil. Kasutatavad relvad ja tihti isegi lubatud löökide arv olid eelnevalt määratud. Hoope andsid vastased kordamööda ja võitluse lõpul teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad. Peeti ka grupivõitlusi, varasematel aegadel koguni ehtsate lahingurelvadega. Ka sel juhul oli võitluse kestuse suhtes enne kokku lepitud. Turniir ei kujutanud endast aga mitte üksnes sportlikke üritusi, vaid pidustusi laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja kohtuti teiste aadlikega
ei osalenud. Rohkem oli piiramisi ja rüüsteretki, selliseid välilahinguid kahe ratsaväe vahel oli tunduvalt vähem. Ka tänapäeva arvutimängud võivad asju sassi ajada, sest seal on relvi ja vahendeid, mis alles nüüd spetsiaalselt välja mõeldud ja pole kunagi eksisteerinud, kuid see või ajus kinnistuda. Leitud originaalrelvad, mida on aga väga vähe. Ürikud ja kroonikad, kus tekib relva mõiste küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. Relvade areng on olnud alati kiirem, kui näiteks ehete areng. Relv oli ka kaitsevahend, peale selle ka sotsiaalset staatust näitava sümboli roll. Nt rüütli tunnuseks mõõk koos rüütlivööga. Oli olemas ka päris kuninglikke mõõkasid, mis oli kuninga üheks sümboliks
Kool Keskaja Relvad Referaat Koostaja(d):.................. Juhendaja:............................ koht aasta Sisukord Sissejuhatus
ning lähe metsa karujahile. Alguses kasutati relvi ainult kas kaitseks või siis eelmainitud jahiks, kuid tänapäeval on need ikkagi peamiselt mõeldud sõjaks, kui välja arvata mõned spordialad ja muud, mida tehakse rohkem lõbu pärast. Mõelda vaid, et kahjust puutokist on lõppude lõpuks välja arenenud tuumapomm, mida ei saa omavahel isegi võrrelda. 4 Eelajalooline ajastu Esimene relvad, mida eelajalooline inimene tarvitas olid enda kaitseks, see võis olla küll lihtne kepp või kivi, millega tõrjuti metsloomi, kuid ikkagi kasutati seda kui relva. Et see tühipaljas kepp oleks mõjukam ja hoop tugevam, hakkas inimene kivi kinnitama kepi külge. See tegi ka küttimise turvalisemaks ja lihtsamaks, kuna nüüd võis looma tabada eemalt lüües või visates (kivikirves, kiviotsaga oda). Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul
Kõik kommentaarid