Albercht Dürer (2)

Albercht Dürer
Albrecht Dürer sündis Nürnbergis, 1471 . aastal. Tema suur eruditsioon ja vaimujõud on asetanud ta kõrvuti suurte Itaalia meistritega ja mõju on olnud märgatav uues suurejoonelises voolus , mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust) arendas ja kujundas ta ajastu kunstitraditsioone
Šveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses , omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui kannatlikkus ja käsitööoskus. Sellised ideed olid Saksamaal ennekuulmatud. Dürerit innustas kunstniku kõrge positsioon Itaalias ning ta oli täis otsustavust muuta seda ka põhja pool. Tuntuks on saanud tema lause: "Siin (Itaalias) olen ma härrasmees, kodus olen ma parasiit." Saksamaale naasnud, asus Dürer innukalt õppima geomeetriat ja matemaatikat. Rohkem viibiski ta õpetlaste kui oma ametivendade, kunstnike seltskonnas.
Albrecht Dürer oli graafik . Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon " väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost.
Pärast Itaalia-reisi rajas kunstnik 1495. aastal Nürnbergi oma töökoja, mis üsna varsti tõi materiaalset edu. Tööjaotus ettevõttes oli järgmine: vasegravüürid graveeris plaadile kunstnik ise, puulõigete teostamise usaldas ta oskustöölistele. Trükkimise, mis nõudis äärmist täpsust, võttis Dürer enda teha. 1495. aastal hakkas Dürer oma töid varustama isikupärase monogrammiga.
" Ninasarvik " on üks Düreri populaarsemaid puulõikeid, mille kunstnik avaldas suuretiraaþilise lendlehena. Nimelt saatis üks Lissaboni kaupmees Nürnbergi kirja kõmu tekitanud loomast, kelle Kambodþa kuningas 1515. aastal Portugali kuningale Manuelile kinkis . Portugali kuningas olevat ninasarviku Rooma paavstile edasi kinkinud, laevareisil olevat loom aga surnud ja jõudnud Rooma topisena. Selle kirja põhjal, millest Dürer on mõne rea trükkinud ka lehe ülemisse serva, lõigi ta ninasarviku, kellel mustrilise soomusega keha ja ähvardav sarv .
Teine Düreri kui graafiku tuntud töö on vasegravüür " Aadam ja Eeva ", mille Dürer on täpselt dateerinud ja signeerinud täisnimega ALBERTUS DURER NORICUS FACIEBAT 1504 , mis tähendab, et Albrecht Dürer tegi selle gravüüri 1504. aastal. Signeeringuga tahvel ripub puuoksal. Papagoi annab sellest märku oma sädinaga.Vasegravüür "Aadam ja Eeva" kujutab jändrike puudega Eedeni aeda , kus hiir lebab vaguralt kassi kõrval. Põder, veis ja jänes ei põgene inimeste jalaaste eest. Aadam ja Eeva seisavad, pead ja liigutused teineteise poole suunatud. Madu ulatab Eevale saatusliku vilja, ja ka Aadam ise on sirutanud käe õuna järele. Nende alastus ei väljenda veel pattu , vaid üht hetke õnnelikust elust enne pattulangemist.
Kolmas töö, mis tõestab, kui täpselt käsitses Dürer uuritsat, on gravüür "Rüütel, surm ja kurat". Teemaks valis Dürer ristiusu jõu, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis. Tema teekond jätkub läbi kuristiku raudse sihikindlusega, teda ei eksita jubeda grimassiga Kurat ega kohutav Surm. Kristlik tugevus jätab rüütli vooruse rajale. Ta rändab edasi kindlas usus, et vääriline missioon ilmutab end tulevikus ise.
Kuigi gravüüre on läbi aegade imetletud, on neid siiski peetud maaliga võrreldes vähemtähtsaks. Küllap seepärast tahtis andekas gravüürimeister Dürer ennast tõestada ka maalikunstniku rollis.
Albrecht Dürer oli maalija . Iseendast maalis ta kolm autoportreed. 13aastasena maalis ta oma esimese autoportree poseerides peeglisse, mis on ka esimene teadaolev autoportree Euroopa kunstiajaloos. Maali "Autoportree 22-aastasena" kinkis ta oma vanematele, kui oli Nürnbergist eemal olnud neli aastat. Noore kunstniku jaoks oli suureks probleemiks, kuidas kujutada portree puhul kõige tähtsamaid detaile - silmi ja käsi. Tundub, et kunstniku parem silm vaatab ühte nurka, vasak silm teisele poole. Kätte on maalinud Dürer ohakataimed, mis märgivad noore kunstniku valmidust torgata igaüht, kes takistab tal jõuda kunstnikutee tippu.
1498 . aastal valminud "Autoportree 26-aastasena" on töö, kus Dürer kujutab end poolprofiilis, vabas poosis , käsivars toetumas lauale. Elegantselt mõjuvad käes olevad hirvenahksed kindad ja brodeeritud servaga kostüüm. Kunstniku nõrkusest detailide vastu annab tunnistust lokkide ülitäpne kujutamine. Dürer näitab oma näojooni pisut nurgeliselt, ometi demonstreerib ta tulevastele põlvkondadele uhket meest, kes usub oma andesse ja väärikusse. Aken tagaplaanil on märk, et Dürer on omaks võtnud Veneetsia portreekunsti uusimad suunad. Akna alla on kirjutatud: "1498. Selle maalisin ma enda järgi. Ma olin 26-aastane." Pildil on ka initsiaalid AD, mis seisavad peaaegu kõigi Düreri tööde all.
1500. aastal valminud "Autoportree karusnahkses rüüs" näitab, et Albrecht Dürer oli teadlik oma kunstnikustaatusest. See niiöelda "Kristuse laadis" pühalik autoportree on töö, mis väljendab Düreri tänu Jumalale talle kingitud ande eest.
Nürnbergis maalis Dürer 1507 . aastal kaks akti -" Aadama ja Eeva". Need valmisid kohe pärast kunstniku teist reisi Itaaliasse, kus ta oli palju tegelenud inimkeha proportsioonide ja perspektiivi uurimisega. Düreri jaoks olid Aadam ja Eeva ideaalsete proportsioonide kehastuseks. Need maalid on saksa kunstis esimesed elusuurused aktimaalid.
"Tarkade kummardamine " jutustab, kuidas Hommikumaa targad tulid kummardama kuninga sündi, mida oli ette kuulutanud kaheksaharulise tähe ilmumine taevasse . Tähe juhatusel leidsid nad Petlemmast üles vastsündinud Jeesuse koos ema Neitsi Maarjaga. Hommikumaa targad avaldasid austust ja tõid Jeesuslapsele kingituseks kulda, viirukit ja mürri. Dürer näitab kolme tarka maailma kolme osa - Euroopa, Aasia , Aafrika - põhirasside esindajatena. Täpsemalt: vana ja valge tark Melchior kingib Kristusele kui lunastajale mürri (Euroopa). Balthasar - keskmine ja kollase nahavärviga tark - kingib Kristusele kui jumalusele viiruki (Aasia). Kaspar - noor ja must - kingib Kristusele kui maisele valitsejale kulda (Aafrika).Dürer on figuurid seadnud esiplaanile nagu lavale. Eriti täpselt on kunstnik maalinud kaared, mille abil lõi ta vaba ruumi madonna ja tarkade ümber.
Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit " (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis , habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega . Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull , mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas , suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele.
Albrecht Dürer oli akvarellist. Tundub uskumatuna, et Dürer on maalinud pildi "Suur murumätas" akvarell - ja guaððvärvidega, sest vesivärvide puhul näib võimatu saavutada niisugust mikroskoopilist täpsust, nagu Dürer sellega hakkama on saanud. Võib teha vaid ühe konkreetse järelduse: Dürer uuris looduses iga detaili, isegi murumätast vaatles ta analüütikupilguga. Vesivärvidega maalitud loomaetüüdidest on meeldejääv "Noor jänes", linnuetüüdidest "Väike öökull". Kuigi Dürerile olid omased need eespool mainitud kolm rolli - rändur, graafik, maalija - oli Albrecht Düreris ka prohvetit. Läbi aegade peavad noored kunstnikud uskuma tema mõjuvõimsaid sõnu: "Usutavasti on kunst looduse sees, ja kes ta sealt välja kisub , tollel on ta käes."
Albrecht Dürer suri 1528. aastal.