Neli apostlit
("Neli
pühakut" , "The Four Holy Men”" )
Valisin
selle maali , sest ta erines teistest , ja oli huvitav mõnda muud
infot sellest maalist saada.
Düreri
viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida
peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad
Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades
oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele.
"Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis
maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest
(vasakul, punases mantlis , habemeta), hoiab käes raamatut, on
keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab
süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull , mis sümboliseerib
tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse
märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
viksja
Õppematerjali autor
vähemtähtsaks. Küllap seepärast tahtis andekas gravüürimeister Dürer ennast tõestada ka maalikunstniku rollis. Albrecht Dürer oli maalija. Iseendast maalis ta kolm autoportreed. 13aastasena maalis ta oma esimese autoportree poseerides peeglisse, mis on ka esimene teadaolev autoportree Euroopa kunstiajaloos. Maali "Autoportree 22-aastasena" kinkis ta oma vanematele, kui oli Nürnbergist eemal olnud neli aastat. Noore kunstniku jaoks oli suureks probleemiks, kuidas kujutada portree puhul kõige tähtsamaid detaile - silmi ja käsi. Tundub, et kunstniku parem silm vaatab ühte nurka, vasak silm teisele poole. Kätte on maalinud Dürer ohakataimed, mis märgivad noore kunstniku valmidust torgata igaüht, kes takistab tal jõuda kunstnikutee tippu. 1498. aastal valminud "Autoportree 26-aastasena" on töö, kus Dürer kujutab end poolprofiilis, vabas poosis, käsivars toetumas lauale
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, mitmekülgne kunstnik ja teadlane, renessansskunsti suurmeister. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust. Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis väljendub tema enese
näitelavaks oli määratud, kuna ta vaipadega varjatud sisemus oli ette nähtud näitlejate riietusruumiks. Naiivselt väljapoole jäetud redeli ülesandeks oli ühendust alal hoida lava ja riietumistoa vahel; ta järsud pulgad 11 pidid kandma nii tulijaid kui minejaid. Polnud ühtki etteastet, ühtki sündmuste sõlme, ühtki lavaefekti, kus seda redelit oleks saanud vältida. Oh seda kunsti ja tehnika süütut ja austusväärset lapseiga! Marmorlaua neljal nurgal seisid sirgelt neli palee-foogti seersanti, neid kõigi rahvalõbude kohustuslikke kaitsjaid olgu pidu- või karistuspäevadel. 5 Etendus pidi algama alles keskpäeval, kui Palee suur kell kaksteistkümmend hoopi lööb. See aeg oli kahtlemata hiline teatrietenduse jaoks, aga tuli arvesse võtta suursaadikutele sobivat aega. Kogu rahvahulk aga ootas juba hommikust peale. Paljud lihtsameelsed uudishimulikud lõdisesid juba koidust saadik Palee suure trepi ees; mõned kinnitasid isegi, nad olevat kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid