Neli apostlit (0)

Neli apostlit
("Neli pühakut" , "The Four Holy Men”" )
Valisin selle maali , sest ta erines teistest , ja oli huvitav mõnda muud infot sellest maalist saada.
Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis , habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull , mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi.
Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas , suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele.
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli rändaja . Ta viibis Ðveitsis, Flandrias, Veneetsias.
Ðveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui kannatlikkus ja käsitööoskus. Sellised ideed olid Saksamaal ennekuulmatud. Dürerit innustas kunstniku kõrge positsioon Itaalias ning ta oli täis otsustavust muuta seda ka põhja pool. Tuntuks on saanud tema lause: "Siin (Itaalias) olen ma härrasmees, kodus olen ma parasiit ." Saksamaale naasnud, asus Dürer innukalt õppima geomeetriat ja matemaatikat. Rohkem viibiski ta õpetlaste kui oma ametivendade, kunstnike seltskonnas.
Albrecht Dürer oli graafik . Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri , kuus oforti, 350 puulõiget , 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon " väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost.
Pärast Itaalia-reisi rajas kunstnik 1495. aastal Nürnbergi oma töökoja , mis üsna varsti tõi materiaalset edu. Tööjaotus ettevõttes oli järgmine: vasegravüürid graveeris plaadile kunstnik ise, puulõigete teostamise usaldas ta oskustöölistele. Trükkimise, mis nõudis äärmist täpsust, võttis Dürer enda teha. 1495. aastal hakkas Dürer oma töid varustama isikupärase monogrammiga.