Linnad ja kaubandus keskajal 1. Õiguskorraldus · Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus · Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Eristas linna ümbritsevast keskkonnast · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu · Linnakodaniku kohustused: · Vahiteenus linnamüüril ja tornides · Linna sõjaline kaitse · Osavõtt linnale vajalikes töödes · Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes · Ainult nemad tohtisid tegeleda linna p
Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis Brita Lodi Jaanuar 2013 Linnade õiguskorraldus · Linnaõigus · Tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. · Isiklik vabadus, eraomandi ja pärismisõigus · "linnaõhk teeb vabaks" linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva olles linnas vabaks. · Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis makse. · Kohustused : vahiteenistus linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt erinevates linna abistavates töödes, maksude maksmine. · Õigused : nende üle võis kohut müista vaid linnakohus, ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna metsi, heinamaid ja karjad · raad- valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest. · Raehärra : sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kaupmees. K
Maalt linna asunud esimese põlve linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda, tõustes näiteks käsitöölise seisusesse, kaasnes sellega tõenäoliselt peagi kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Hiliskeskajal kuulus harilikult iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pak kusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest.
linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korraldasid nende oma osa seltsielu ja pakkusid linnakogukonda häda korral toetust. kuulumise hüvedes ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete
Rikkad mehed palkasid lastele koduõpetajad. Kirjasõna 1525 tehakse esimene katekismus, aga see hävis (autor pole teada) 1535 katekismus (Wanradt-Koelli) Reformatsioon 1517 Martin Luther otsustas Katoliku kirikuga diskussiooni astuda (algatas usupuhastuse). Ta esitab 95 teesi, kutsudes Katoliku kiriku vaidlusesse. Piibel tõlgiti saksa keelseks. 1523 reformatsioon jõuab Eestisse 1524 pildirüüste, rünnatakse Katoliku kirikuid (hävitati sisustust) 1525 Luterlus sai Eestis võimule 9. Viljandi 13.sajand 1283 linnaõigus Elanikke oli umbes 1000 1500, pindala oli 4 hektarit. 14. sajand 1346 Viljandi esmakordne nimetamine hansadokumentides Umbes1500 elanikku Tegevusalad transiitkaubandus, käsitöö Head suhted olid Lääne-Euroopaga, toodi sisse veine kangaid jms. Majad olid ehitatud puidust. Viljandi keskuseks oli praegune Laidoneri plats, kus oli sel ajal turg, läheduses asus kirik, raekoda ja kool. Kirjalikud
1. Miks Eesti alal linnad? 2. Kuhu kujunesid linnad? Muistsete kauplemiskohtade tähtsamate teede sõlmpunktidesse 3. Loetle linnad Haapsalu, Narva, Paide, Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi, Rakvere 4. Mis on linnaõigus? Linnaõigus on keskaajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Selle andis maaisand ja tagas autonoomia linnakogukonnale. Tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 5. Millise õiguse Eesti linnad said? Tallinn, Narva, Rakvere-Lübecki õigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Riia õigus Vana-Pärnu-piiskopiõigus 6. Kes said linna kodanikuks? Kodanikuks võis saada iga inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. 7. Millised olid kodaniku kohustused: vahiteenistus linnamüüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muiduigi maksude maksmine. õigused: nende üle
Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest
Linnad ja kaubandus Liis Sideljov Õiguskorraldus Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nad olid vabastatud tollimaksust Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajan
Kõik kommentaarid