Gert Helbemäe "Sellest mustast mungast" (0)

Gert Helbemäe
Sellest mustast mungast
Heinrich sündis 1490 aastal pagaripojana Lüübekis mida hüüti heeringalinnaks.
Ema töötas ka isaga koos.Heinrichil oli vanem õde Elizabeth kes hiljem põllul vägistati ja ta sai endale poja Johannese .Heinrichi vanaema, keda ta väga armastas suri gangreeni.
Lüübeksi veedetud aja vältel põdes heinrich ka katku läbi.
Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud.
Heinrichi isa soovitas poisil minna mungakooli.Seda poiss tegigi.Ta õppis ära Ladina keele ja mida aeg edasi,seda enam ta tahtis mungaks saada. Niisiis pöörduski poiss paater Blasiliuse poole,et arutada tema mungaks saamist.Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits.
Paater Blasilius palus Heinrichil minna Liivimaale Revalisse(Tallinn) mungaks,sest katku pärast oli seal palju munkasid surnud.
Heinrich kõhkles,kuid oli lõpuks nõus,kuna tahtis kristlust ka paganusuliste seas kuulutada.
Ta purjetas ühe kaubalaevaga(Must Luik) Revalisse.laeval olles pidi ta hoolitsema kalkunite eest ja valvama ühe tüdruku süda, mis oli ühes kirstus.
Kui ta Revalisse jõudis asus ta kloostrisse elama Katariina kiriku dormitooriumihoonesse.
Ta õppis ära maakeele.
Ta sai ka väga heaks sõbraks venna Albertusega,kes oli hämmastavalt ilmalik munga kohta.
Kloostris elas üks poiss, kelle vanemad olid surnud ja mungad hodsid teda seal vastutahtmist ,tahtes temast munka teha.
Heinrich käis päevast päeva mööda linna ringi abistades linnaelanikke ja õppides maakeelt.
Kevadel saabus linna katk. Heinrich,Albertus,Thidericus ja teised asusid linna inimesi ravitsema.Ülejäänud mungad sulgesid ennast kloostrisse.
Thidericus ja väga paljud linnaelanikud suri katku.Katk oli läbi.
Vend Heinrich saadeti Jämaja kirikumõisa matma seitset laipa kes olid kaktu surnud .
Kui ta kohale jõudis olis seal ainult teenijanna, kes oli väga ebaviisakas temaga.
Niisiis ta ässitas oma jutuga veidi talupoegi tema vastu.
Hiljem tuli see välja ja prior oli väga vihane .
Munk kohtus raehärra Nevega, kes rääkis tall kloostris oleva poisi elust ja miks teda tahetakse mungaks teha.Tuli välja,et poisi vanematel jäi peale surma kolm maja linnas ja üks Toompeal ,mis poisile kuuluvad aga sugulased sõlmisid toomkapiitli preestriga kokkuleppe,et kui poiss mungaks saab ,saavad nemad kõik endale. Nad lubasid ja suuri annetusi kloostrile. Klooster tahtis igat võimalikku valdust endale linnas.
Niisiis tahtis,Nevel,et keegi kloostri munkadest aitaks poisil kloostrist põgeneda.
Poiss põgenes.
Hiljem läks ta von Zapfe juurde ,kuna ta palus oma tütre Agathe nunnaks saamise jaoks rekomandatsiooni.Munk oli nõus.
Agathe oli väga noor ja ta ei teadnud elust ja nunnaks olemisest midagi.
Munk lootis temast pühakut teha.
Heinrich läks ühele vanale naise surnuvoodile palvetama. Vanamemm andis talle kuldse keti, mille otsas oli punaste kallsikividega kaunistatud rist.
Munk keeldus seda endale võtmast aga lubas selle ühele nunnale anda.Niisiis ands ta keti Agathele ja palus tal mitte öelda,et tema oli selle talle andnud.Hiljem sai prior sellest teada ja noomis munka.
Raad hakkas kloostriga kiusu panema,sest mungad ei jutustanud puhast usku.Neile kuulus Ktariina kiriku all olev kelder ja nad nõudsid seda endale tagasi, näidates neile vanu dokumente, mis tõestasid seda.Töömehed tassisid sinna igasugust püssirohtu ja sõjarelvi.Kui raad sai teada ,et linna jutustajad ei tohtinud koostrisse diskuteerima minna ,said nad vihaseks ja hakkasid all keldris püsse paugutama ja katsetama. Raad oli vihane ja lasi töömeestel alati paugutada missade ajal, et mungad alla annaksid ja raadile võimu annaksid.
Öösel hiilisid mõned mungad va Heinrich välja ,kes magas ,alla keldrisse ja toppisid suurtükkidel torud puupakkusid täis.
Kuna mungad jäid kindlask enda usule ja ei tjutustanud uut usku oma kirikus, tuli neil pahandusi raega.Raehärrad tulid kloostrisse na nõudsid kokkutulekut.Raad keelas koosolekus munkadel enda usu jutlustamist selle maal.Ja et mungad õigele usule pöörduksid ,tulevad kloostrisse jutustama kolm pühapäeva järjest linna jutustajad.Ja nad nõudsid,et kõikide kodanikkude testamendid ,mida kloostris hoitakse ,antaks Lüübeki õiguse alusel raele välja,et nad raekojas kõigile näha oleks ja et raad saaks jälgida ,et üks aasta ja üks päev nööda läheb,enne kui nende järgi hakatakse pärandusi jagama ,nagu seda seadus nõudis.Ja kõik vara mis ,klooster testamentide järgi juba endale on võtnud,tuli linnale tagastada.Ja raad keelas ka neil kalade üleostmise ära.Mungad ajasid neid vihahoos kloostrist välja.Aga nad ei olenud veel lõpetanud.Raehärrad keelasid neid surnute kandmise protsessioonis läbi linna ja mungad võisid oma hingikloostrikirikus matta kuid surnud peab neile kirstus kloostrivärava taha toodama-sealt võisid nad neid kirikusse viia.Raad ei tahtnud nende lippe pühapilte ega valgeid kuubi linnauulitsatel näha.Raehärrad lahkusid kloostrist.
Mungad olid maruvihased ja kurvad.Nad lubasid üksteisele,et nad ei tagane ja jäävad enda usule kindlaks.
Uued linna jutustajad Katariina kirikus tõid rahutust kogu kloostrisse.nad jagasid Martin Lutheri usku.Toimus reformatsioon.
Rahvas muutus mässumeelseks.nad mõistis uue õpetuse valguses,ee Jeesus Kristus on ka nende eest oma verd valanud,neid vabaks ostnud,et vasallidel pole õigust nende maale ega neid orjadena pidada.
Samal ajal oli Agathe kloostrist ära põgenenud ja plaanis abielluda .
Jutud levisid,et Riias oli uute jutustajate poolt ülesässitatud rahvas kloostritesse ja kirikutesse tunginud ning pühakujud,lipu ja reliikviad purustanud ja väärtuslikud asjad ära röövinud.
Munkadel oli hirm ,et rahvas ka nende kloostrit rüüstama tuleb.Kõik väärtuslikud asjad viidi kloostrist välja.Asjad anti tuttavatele hoiule.Kui raad sellest teada sai ,kästi neid asjad kloostrisse tagasi viia.Mungad pidid kõik asjad kirja panema ja siis see nimekiri raekotta viima.Aga mungad jätkasid asjade välja viimist .Raehärrad olid vihased ja hoiatasid veel neid ja nõudsid nimekirja.Mungad ütlesid ,et nad homme toovad sest neil oli kolm päeva aega,et nimekiri koostada ja viia raekotta aga raad ,kes ei usaldanud neid palus hoopis kõik asjad sinna viia hoiule.Kui nad nii ei tee nagu raad käsib ,vastutavad nad ise selle eest ,mis neile kaela tuleb.Raad nõudis ka neilt linnavärava võtme.
Mungad saatsid raele ühe kasti, mis vasallid olid annetanud ja nad teavitasid ka vasalle sellest.Kui vasallid teada said ,et nende asjad on raekojas ja nad tahtsid seda varastada. Niisiis raad saatis kasti kloostrisse tagasi.
Ordumeister oli raele kirja saatnud ,mille kohaselt raad peab munkadele andma vasallide poolt annetatud väärtasjad ,uued jutustajad ei tohtinud enam Katariina kirikus jutustada,raad peab kloostri keldrist oma puntkambri välja kolima ,raad peab kloostrist põgenenud mungad abtsissile välja andma,et nad saaksid karistuse ja raad eab enda kohtuvõimuga selle eest hoolitsema,et nunnade võrgutajad saaksi valju nuhtluse.
Kui rahvas sellest kuulis läksid nad veel hullemini keema ja nad süüdistasid selles kõiges munki.
14.sept ristiülendamispäev kus kantakse püha sakramenti baldahiinil läbi linna.Sellel päeval pühitseti Plettenbergi suurt võitu venelaste suure väe üle Simolino all.
Mungad ei võtnud sellest osa ,kuna kartsid vaenu .
Rahvas tungis Katariina kirikusse. Kirik rüüstati seest täielikult. Rüüstati ka teisi kirikuid.
Mungad aeti linnast välja. Heinrich läks viljandisse Bernardi kloostrisse.
Ordumeister Plettenberg oli Viljandi lossis saatjaskonnaga.Tema vasallid tahtisd,et et nende munkade kloostrid tagastataks neile.
Plettenberg saabus Bernardi kirikusse.Üks vasall ütles,et nad peaksid kolm munka Tallinna kaasa võtma raekoosolekule tunnistajatena.
Vend Heinrich oli üks nendest .
Nad saabusid Revalisse.Seal oli olnud kehv lõikus ja sellepärast oli linnas suur nälg. Heinrich saabus koosolekule.Vennad said enda kloostri tagasi ja vana asja edasi ajada.Ta oli seal kloostris mõnda aega aga lõpuks otsustas oma ema juurde minna sest ta isa oli surnud ja ema oli üksinda ja Johannes oli ka kodus lahkund. Heinrich pöördus tagasi ilmaliku elu juurde Lüübekisse.