Linnad ja kaubandus
keskaegses Eestis
Brita Lodi
Jaanuar 2013
Linnade õiguskorraldus
•
Linnaõigus
•
Tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast.
•
Isiklik vabadus, eraomandi ja pärismisõigus
•
“linnaõhk teeb vabaks” – linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva olles linnas
vabaks.
•
Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis makse.
•
Kohustused : vahiteenistus linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt
erinevates linna abistavates töödes, maksude maksmine.
•
Õigused : nende üle võis kohut müista vaid linnakohus, ainult nemad tohtisid tegeleda
linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna
metsi, heinamaid ja karjad
•
raad - valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest.
•
Raehärra : sündinud seaduslikust abielust , omama linna pi res kinnisvara, kaupmees .
Korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
brital
Õppematerjali autor
käsitööharud olid nörgemalt esindatud, sest tänu Liivimaa asendile ida-läänesuunalise transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Kauplemist seal reglementeeriti eriti rangelt, et kaubahoovi ei toodaks liiga palju kaupu, sest see Oleks löönud hinnad alla. Novgorodi sõitmisel olid Liivimaa sadamad niigi harjumuspäraseks pestuspaikadeks. Alevikud Linnuste, kihelkonnakirikute, laada- ja palverännukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi
Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist. Eestlased plaanisid minna Riiat ründama, selleks asus Lembitu vägesid koondama. Vastased asusid samuti tööle. 1217. toimus Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ning lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad. 1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri. Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks taanlaste käes Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. 1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased lõid rootslaste väed puruks. 1222. Taani vägi Saaremaal, kuningas lahkus hakkasid saarlased tegutsema
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20
maarahvas. · Suured kultuurimõjud Saksamaalt nt keelelised laenud. Ristiusu vastuvõtmine tõi muutuse usundisse, kommetesse, rahvameditsiini. · Põllumajanduses kasutati endiselt kolmeväljasüsteem, see rajanes ka pärast vallutust vanal kohalikul põhjal. · Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid. · Odra kõrval hakati kõige rohkem talirukist kasvatama. · Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. 2. Linnad ja kaubandus · Linnaõigus linna õiguslikuks aluseks, maaisanda antud ning see tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Selle tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. · Linnaõiguse said Eesti linnadest Tallinn, Rakvere, Narva (Taani kuningalt saadud õigus); Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu (Hamburgi õigusel rajanev Riia õigus); Vana-Pärnu (kohaliku päritoluga piiskopiõigus)
hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus; talupojad kaotavad relvakandmisõiguse; LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine; VAIMUELU: maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad, kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda
Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid