Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis (1)

Linnad ja kaubandus 
keskaegses  Eestis
Brita  Lodi
Jaanuar 2013
Linnade õiguskorraldus
•
Linnaõigus
•
Tagas linnakogukonnale  autonoomia  ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast.
•
Isiklik vabadus, eraomandi ja pärismisõigus 
•
“linnaõhk teeb vabaks” – linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva olles linnas 
vabaks.
•
Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis makse.
•
Kohustused :  vahiteenistus  linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt 
erinevates linna abistavates töödes, maksude maksmine.
•
Õigused : nende üle võis  kohut  müista vaid linnakohus, ainult nemad tohtisid tegeleda 
linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna 
metsi, heinamaid ja karjad
•
raad - valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest.  
•
Raehärra : sündinud seaduslikust  abielust , omama linna pi res kinnisvara,  kaupmees . 
Korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed.
•
Rae võim oli väga suur
•
Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim
•
Linna raad sekkus tugevalt kodanike  isiklikku  el u.
Linnade  rahvastik
• Suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) 
juhtiv võim oli sakslaste käes.
• Linnade ametlik keel oli alamsaksakeel.
• Liivimaal oli rahvus rohkem sotsiaalne kui 
geneetiline määratlus.
• Kui sa olid rikas ja hea tööpeal olid 
“ sakslane ”
Gildid ja vennaskonnad
• Gildid, tsuntftid
• Gildid kaitsesid oma li kmete huve
• Korraldasid seltsielu
•  Pakkusid  häda korral abi ja toetust.
• Aitas kaasa oma li kmete korraldamisel ning 
hoolitses leskede ja orbude eest
• Suurgild, Mustpeade  Vennaskond, Väikegild
Suurgild
• Suurgild – kõige tähtsam linna 
kaugkaupmehi ühendav  gild .
• Ainult sealt valiti raehärrasi
Mustpeade Vennaskond
• Vallalised  kaupmehed
• Vallalised kaupmeheselllid
• Ajutielt Liivimaal viibivad võõrasmaa 
kaupmehed ja laevnikud.
• Kui Mustpea abiellus sai temast enamast 
Suurgildi liige.
• Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid 
kaupmehed ranget  distantsi .
Väikegild
• Käsitööliste gild
• Püha  Kanuti Gild – enam väljaõpet 
nõudvate käsitööalaste esindajatele.
• Püha  Olavi Gild- lihtsamate käsitööalade 
esindajatele.
Gildid ja vennaskonnad
•
Ka mõne pühaku austamiseks või 
heategevuseks loodud ühendusi nimeti samuti 
gildideks.
•
Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli 
aastas neli suurt pidustust : 
1. Ligi kaks nädalat  kestvad  jõulujoodud
2. Sama  ulatuslikud  vastlajoodud.
3. Papagoilaskmine
4. maikrahvipidu
Käsitöö
• Käsitöö tähtsus oli väiksem kui paljudes 
Lääne-Euroopa linnades.
• Müüdi igapäeva kauppa.
• Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule 
orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt 
esindatud .
Käsitöö,  tsunftid
• Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi  tsunftidesse .
• Väljaõpe
• Kaitsti turgu
• Kontrol iti kauba hindu ja kvaliteeti.
• Tsunftid moodustato  kõigepealt  vanematel ja keerulistemalt käsitöö 
aladel.
• Tsunftisundus- ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või 
teise käsitööga tegelda 
• Skraa – tsunftipõhikiri, see määras ära, mis tingimustel saadakse 
meistrik, tsunfti li kmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja 
konkureerimise reeglid.
• Et saada meistriks tuli teha edööver, ehk meistritöö, maksta 
käsiraha ja korraldada teiste tsunftimeistritele joodud, ehk pidu. Tuli 
omada kodanikuõigusi ja pidi olema abielus. 
Kaubandus
•
Soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus.
•
Tal innal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. 
•
Tartul  olid sidemed eelkõige  Pihkva  ja Novgorodiga.
•
Hansaliidu liikmed olid Tartu, Tallinn, Viljandi ja Uus-Pärnu
•
Hansaliidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. – Seal reglementeeriti 
kauppe, et kauppu liiga palju ei tekiks -> hinnad oleksid madalamaks läinud.
•
1346. aastal sai  Tallin , Riia ja Uus-Pärnu  Handa  li dult Novgorodi -kaubanduse 
laokohaõiguse : ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodisse kaubaga sõitma, vaid 
pidi tegema peatusi ja  kaubad  ümber laadima.
•
Läänest veeti Liivimaakaudu Venemaale eelkõige käsitöö tooteid.
•
Venemaalt eksporditi mitmesugust toorainet : karusnahku, oatrgitud  nahku , nahka, mett , 
vaha, puitu, tõrva, vilja, lina,  kanepit .
•
Kõige tähtsam kaup Liivimaal oli teravili, mida veeti välja põhiliselt vahetuskaubana 
soola vastu.
•
Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel.
•
Suhteliselt vähe leidus perekondi, kes elasid Liivimaal üle kolme sugupõlve.
•
Liivimaale tuldi rikastuma.
•
Talupojad tõid oma vilja ja lina linna ja müüsid kokkuostjatele. 
•
Viljakaubandusega tekkisid 16.sajandi algul linnade ja maa-aadli vahel tõsised  pinged  : 
Mõisnikud üritasid om  rukist  otse Hollandi laevnikele müüa, see tekitas aga linnades 
ägedat vastuseisu .
Alevikud
•
Tekkis juurde 14 alevikku:
1.
Helme
2.
Kastre. e Kavastu
3.
Keila
4.
Kirumpää
5.
Koluvere
6.
Kuressaare
7.
Laiuse
8.
Lihula
9.
Otepää
10.
Pirita
11.
Põltsamaa
12.
Valga
13.
Vastseliina
14.
Viru- nigula
•
Sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja kodakondseteks. Kodanikud olid 
koondunud omavalitsuse ülesandeid täitvasse gildi ja valisid endale bürgermeistr

Document Outline

• Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis
• Linnade õiguskorraldus
• Linnade rahvastik
• Gildid ja vennaskonnad
• Suurgild
• Mustpeade Vennaskond
• Väikegild
• Slide 8
• Käsitöö
• Käsitöö, tsunftid
• Kaubandus
• Alevikud