Löwenruh` tiik ja park (0)

Löwenruh` tiik
4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks ). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest kosumist, hakati suvituskohti taas üles ehitama. 18.sajandi keskel kerkisid endisele Kristiine heinamaale uued suvemõisad koos parkidega – Löwenruh`, Cederhilm`s Höfchen, Natalienthal, Wittenhof jpt.
Toonase Kristiinentali suvemõisatest oli Löwenruh` üks suuremaid . Suvemõis kuulus Eestimaa asekubernerile Friedrich von Löwenile, kelle nimest on tulnud ka mõisa nimetus Löwenruh` , mis tõlkes tähendab „lõvirahu“ . Löwenruh` suvemõisa hiigelajad olid 1800 aasta paiku, mis mõis kuulus kindral Friedrich von Rosenile. Pargi kujundamisel võttis ta eeskuju tollal üle Euroopa levinud Jean- Jacques Rousseau loodusesse tagasipöördumise ideest . Fr. Von Roseni valitsemisperioodil ehitati parki palju uusi hooneid , osaliselt on tänaseni säilinud sel ajal kujundatud looduslähedase pargi välisilme koos saarekeste, kanalite ja sildadega. 19. sajandi teisel veerandil hakkas Löwenruh` piirkonna tähtus puhkepiirkonnana kahanema ning suvemõis suleti. Löwenruh’ park jäi aga endiselt külalistele avatuks ning see on nii ka tänseni.
Löweruh` tiik asub 1,9 ha suuruses Linnu tee Mustamäe poolses osas asuvas Löwenruh` pargis. Kuna park asub keset linna ja on igast küljest übritsetud majadega, pakub see meeldivat silmailu. Kui ma väiksem olin ning selles piirkonnas eriti ei liikunud, meeldis mulle alati tiiki autoga mööda sõites vaadata. Nüüd suuremana aga käin seal kõrval asuvas Kullo huvikeskuses kolm korda nädalas ja selle tiigikesega olen juba täitsa harjunud. Eriti meeldib mulle seal suveti, kui pargid on kõige ilusamad, sõpradega aega veeta. Siiski pole ma kunagi parki lähemalt uurinud, kuid nüüd avanes mul see võimalus. Kõige rohkem tähelepanu väärib selle omapärane kuju, nimelt nelinurkne. Keskel asuvat saarekekest ümbritseb muidu sirgelt kulgev, kuid nelja 90 kraadise nurgaga tiik. See paneb mind uskuma, et tegu on tehisveekoguga. Samuti võib üheks kinnituseks olla ka veekogu kallas, mis näeb välja vägagi tehislik. See oleks otsekui noaga lõigatud ning näha on ka serval asuvaid raiutud puude kände. Kaldal ei ole paista kivikesi, ka taimestik jätab soovida , seal kus lõpeb vesi, algab roht . Veekogu põhi paistab üpris mudane ja madal. Nähtavus on umbes 10cm , seega vesi ei ole eriti läbipaistev, mis on ka linnatiikide üks tunnuseid. Küll aga on vesi puhas prahist, mis on vee läbipaistvusest olulisem.
Löwenruh` tiik on seisuveekogu. See on allikalise toitumisega, mille vesi pärineb mere- ja liustikuvete kruus-liivadest. Tiigi eesvooluks on Kopli lahte suubuv Mustjõgi. Tallinnas asuvad Lepistiku pargi allikad, Parditiik ja Löwenruh` tiigid moodustavad ühtse maasisese veesüsteemi, mis algab Ülemiste järve loodekaldalt ja suubub Kopli lahte.
Nagu ka teistel Tallinna pargitiikidel, on sinikael - part Löwenruh` tiigis kõige rohkem levinud ujupart. Tuttvarte kohtab harvemini. Kuigi sinikael-part ja tuttvart on rändlinnud, kes talvituvad Taanis või lääne-Euroopas, jääb neid igal aastal tänu inimste poolsele lisasöötmisele siia talvituma. Samas võib talvituma jäämine nii sinikael-pardile kui tuttvardile ohtlikuks osutuda – külmematel talvedel on madalamate veekogude jäätumise tõttu võimatu toitu otsida.
20. sajandi esimesel poolel rajati Löwenruh’ suvemõisa territooriumile esimene kalakasvandus, mis sel ajal oli Eestimaa Kommunistliku Partei põllumajanduslik abimajand. Hiljem nimetati see ümber Tallinna Kalakombinaadi tiigimajandiks. Mõne aja pärast muudeti majand Tallinna Kalurikolhoosiks. Peamiselt kasvatati forelli, kuid veel ka karpkalu. Suvisel ajal, kui ilmad olid palavad ning vesi tiikides kuumenes, ohustas kalu hapnikupuudus. Vastuabinõuna lisati värsket vett. Ligikaudu 50 aastat tagasi allutati piirkond Tallinna puukoolile. Edasi moodustati Tallinna puukooli asemele Pirita aiandussovhoos. Sovhoosi keskus jäi esialgu Löwenruh’ parki, millena sai tegutseda mitu aastat.
1993. aastal võeti valitsuse määrusega „Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused" looduskaitsealla Löwenruh` park ja tiik. Hetkel on kaitstud parke Tallinnas veel 15. Konkreetse pargi väärtuseks on tema vanus ja vana pargi aura. Vanuse poolest võib seda võrrelda Kadrioru pargiga, kuna nad on eakaaslased. Omapäraks on ka tema mitmeid sajandeid vana tiikidesüsteem.
Kasutatud materjal:
* Postimees
http://74.125.77.132/search?q=cache:NdQgw-pXveQJ:www.tallinnapostimees.ee/%3Fid%3D46995+l%C3%B6wenruh+tiigi+suurus&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee
*Kullo
http://www.kullo.ee/index.php?cmd=yls&yls_id=10&set_page_header=PRAKTILINE%20LOODUSTUND.L%C3%B6wenruh%20pargi%20tiik .
*Eesti loodus
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1385_1376.html
*Riigi teataja
http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&id=756014
*Tallinna linn
http://kuhuminna.tallinn.ee/oevent.php?oevent_id=16195&new_etype=location&facet%5B%5D=2756&facet%5B%5D=137131
*Löwenruh` pargis olevad tekstid
*Pilt
http://www.tuning.ee/?id=30