Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis (0)

Millise jälje ajalukku jättis keskaja kultuur Eestis?
Eesti keskaeg ehk Orduaeg ehk Vana-Liivimma aeg algas muistse vabadusvõitlusega ning lõppes Liivi sõjaga. Tolle aja eesti talupojad ei tähtsustanud haridust, kuid siiski olid kombed ja tavad, mida õpetussõnadena põlvest-põlve edasi anti. Keskajal oli tähtis koht eestlaste tänapäevakultuuri väljakujunemisel. On ju sealt ajas meie Tallinna ja Tartu vanalinn ning ka esimene eestikeelne raamat.
Haridus . Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ja kirjutamisoskust.
Seoses reformatsiooniga katoliikliku haridussüsteemi areng küll peatus, kuid uue kiriku rüppes tekkisid isegi suuremad eeldused kogu kooliõpetuse, sealjuures ka eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutumise. Siin üheks tähtsamaks sündmuseks oli 1525 . aastal trükitud jumalateenistuse käsiraamatu trükkimine, sest see sisaldas nii eesti-, liivi- kui ka lätikeelset selgitavat teksti. Seda loetakse esimeseks eestikeelseks raamatuks. Ning see oli esimene samm eestlastel hariduse poole.
Ehitus- kujutav- ja tarbekunst on need, mis jätsid keskajast kõige paremad tööd, mida me saame ka tänapäeval käia imetlemas. Meie vanalinnad on ainulaadsed , kõige kõnekamaks tõendiks selle kohta on Põhja-Eesti, eriti Tallinna kiviarhitektuur. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hilisemal ajal ka Madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks olid seinamaalid , millest on säilinud vähe. Kõige tähtsam on Niguliste kiriku Bernt Notke suurejooneline maal „Surmatants“, millest on säilinud vaid väike osa.
XVI sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse „Liivimma provintsi kroonika“, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Ilma selle teoseta ei teaks me tänapäeval pooltki nii palju.
Keskaja kultuur jättis Eesti ajalukku väga palju, alustades koolihariduse andmise algusest, lõpetades kunstiga. Ilma keskajata poleks Eesti kultuur pooltki selline, sest oli just keskaeg see, mis nii palju mõjutas kogu edaspidist elu nii linnas kui ka maal. Mina arvan, et kogu keskaegne kultuur jättis nii Eesti kui ka kogu Euroopa ajalukku võimsa jälje. Ega siis ilma asjata nii palju turiste Eestis tänapäeval käib, kõik tahavad imetöeda meie kauneid vanalinnu ja saada ainulaadset kultuurielamust.