· ''Eesti Kunstnikkude Ryhm'' · geomeetriline kunst, kubismist lähtuv konstruktivism, L. Lapin, R. Meel, T. Vint · E. Ole · maalikunstnik, sai pakkumisi välisnäitusteks, raske kunstnikuna realiseerida · 'Laud'' mõõdukas geomeetriline kunst · hiljem art deco, siis realism · ''Y. Simmi portree'', ''Fr. Tuglase portree'', ''Hobuseujutajad'', ''Natüürmort kitarriga'' · A. Akberg · radikaalsema geomeetrilise kunsti esindaja · ''Daam lapsega'' · katusemotiivid ''Katused'' · maalikunstnik, iseõppinud · M. Laarman · iseõppinud, radikaalsema suuna esindaja · tuntud graafikuna must-valge puulõiketehnika · raamatukujundaja Tuglase raamatud · ''Oleviste ja Niguliste'' · avangard 1920, 1930 väheneb radikaalsus · sajandivahetusel postimpressionism ja rahvusromantism
Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Lua saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht 1878 tüli Hurdaga usuasjades Johann Köler "Ketraja" 1863 "Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus elulood, laulud, kirjad (lisaleht "Jututuba") 3) Põllutöö seltside kõned, näitused, nõupidamised jne (lisaleht "Põllumees") "sakala"
ka uus pult millest on tänapäevaks erinevaid variante tehtud kolmandate osapoolte poolt väga palju ja erinevaid. Isegi tänase päevani on antud mängupult püsinud väikeste muudatustega suhteliselt sarnane. Kõige radikaalsema muudatuse on teinud Playstation 4 kaasa tulev pult mis siiski suures osas meenutab siiamaani nende esimest pulti. Haapsalu Kutsehariduskeskus Jaanika Rumjantseva AV 13 Kõige suuremaks muudatuseks mängupultide alal on omale hetkel
aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Erilist tähelepanu pöörati seltsis eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mingi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis Carl Robert Jakobson. 1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, propageeris karskusideid. 1878. aasta märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi arvustanud meie ühiskondlikke olusid. Jakobsoni kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste
Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused. Tundubki, et islamistlikud jõud ja radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima aina olulisemat rolli Lähis-Ida poliitilisel maastikul. Võib tekkida ohtlik olukord, kus nad muutuvad domineerivaks jõuks Lähis-Idas. Seega on islami ja eriti selle kõige radikaalsema elemendi roll maailma poliitikas aina kasvamas. Radikaalsed islamirühmitused ja -liikumised aktiveerusid 21. sajandi alguses. Hiljuti tulid islamistid võimule Egiptuses Muslimi Vennaskonna näol. Egiptuses, kui tekkis soodne olukord kukutada diktaator Mubarak ja tema re žiim välja vahetada, astus Muslimi Vennaskonna grupeering aktiivselt võimuvõitlusesse ja haaras võimu oma kätte. Egiptus liigub vaikselt, aga järjekindlalt islamiseerumise suunas. Ent Egiptus pole kaugeltki erand.
ETTEVÕTMISED 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Luba saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht) Carl Robert Jakobson 1878 tüli Hurdaga 1841-1882 "Sakala" programm "Sakala" 1878 2300 tellijat 1881 6000 tellijat "Eesti Postimees" 1878 4600 tellijat 1881 1500 tellijat
Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vabariigi pooldajate hüüdnimi prantsuse revolutsiooni päevildirektoorium- Prantsuse valitsus 1795-1799, tugenes eelkõige uusrikastele, kes olid revolutsiooni ajal varanduse kogunudkonsulaat- 1700-1804 vaheetapp prantsuse vabariigi ja napoleoni keiserriigi vahelSeadusandlik Kogu- riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut.Rahvuskonvent-kuulutas Prantsusmaa vabariigiks, sinna kuulusid jakobiinid, soo, zirondiinidSeadusandlik
Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjalise tegevusega, kuid nad sunniti USA ning NLi poolt taanduma, tõestades lõplikult, et need riigid on oma juhtpositsiooni maailmas lõplikult kaotanud. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul puhkesid kahel korral kriisid Berliini linna ümber. Peale Teist Maailmasõda lääne ja ida vahel jagatud linn (samuti ka riik) oli samuti üliriikide propaganda- ning ideoloogiasõja tandriks. Kõige radikaalsema sammu sellel rindel astus Nõukogude Liit, püstidades praktiliselt ühe öö jooksul 1961. aastal Lääne-Berliini ümber müüri, et takistada idaberliinlasi seda teed kasutades läände põgenemast. Vahest kõige teravamaks kriisiks Nõukogude Liidu ja USA vahel võib pidada Kuuba kriisi. Kuuba kriis arenes välja, kui Fidel Castro juhitud pahempoolsed partisanid kukutasid senise USA- meelse diktaatori. Varsti peale seda kuulutati Kuuba kommunistlikuks ning läheneti NLile. 1962.
1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts.Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt.Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani.Carl Robert Jakobson-Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna eesotsas.1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad ,,Eesti Postimehes'',kus ta nõudis kooliolude parandamist,sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu,propageeris karskusideid.Valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid
Eesti rahva vanavara korjamiseks. Ta pidas kõike minevikus toimuvat tähtsaks. Minu meelest on väga tark küsida inimestelt, et need kirjutaksid talle paberile laulusõnu, vanasõnu ja rahvamõistatusi, mida kokku korjata ja kogumikku salvestada. Ta suutis koguda raha ka kooli rajamiseks rahva enese rahaga. Veel väärtustan seda, et ta sai hakkama läbi Eesti Kirjameeste Seltsi 1872 aastal uuele kirjaviisile üleminekuga, mida kasutame ka tänapäevani meie. Carl Robert Jakobson oli radikaalsema suuna juht. Ta nõudis Eesti Postimehes kooliolude paranemist ja oli liigse usuõpetuse vastu. 1868 pidas Vanemuises kõne valguse-, pimeduse ja koiduajast. Jakobson andis Eesti talupoegadele teaduslike talupidamisjuhiseid, selle teema kohaselt andis ta välja mitu erinevat raamatut. Eestlased tahtsid liikuda talurahvakultuurist haritlaste kultuuriks, mille edendamiseks loodi palju organisatsioone. Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada
Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Ranele Raudsoo, Huvijuht- loovtegevuseõpetaja I Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid.
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel – mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid.
range usulise kasvatuse. Hurda haridustee kihelkonnakool, kreiskool , Tartu gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema RLs. Huvitus filoloogiast ja rahvaluulest. Hurt lõi ka kaasa agaralt Vanemiuse seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 aastal pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Carl Robert Jakobson. Carl Robert Jakobson- RL radikaalsema suuna juht, tänu tema ema mõjutustele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas kuid oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 Jõudis Jakobson Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Jakobsoni tõi liikumise juurde Johann Köler. 1865 aastal ilmusid esimesed kirjad Eesti Postimehes mis olid kirjutatud Jakobsi poolt. Ta
Kaarlimõisasse. Eesti Kirjameeste Selts 1872 loodud. Koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, tegelemine rahvaluulega ning vanavara kogumine. President – Hurt. Tähelepanu pöörati eesti keele arendamisele ja selle õiguste kaitsele. 1872 mindi üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on eestis käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson Tõusis rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa. Kasvas üles saksa vaimus. 1865 ilmusid esimesed kirjas Eesti Postimehes. Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusideid. 1868 valguse, pimeduse ja koiduaja kõne. 1870 sai temast põllumees. „Sakala” Pika nõudmise järel sai Jakobson 1878 luba ajalehe asutamiseks. Arvustas meie ühiskondlikke olusid. Mõneks kuus sulges vene valitsus ajalehe. Kohati liigne enesekindlus
aastal loodud Eesti Kirjameeste Selts. Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi,aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine,millest erilist kohta omasid kooliõpikud . Seltsi esimeseks presidendiks valitud Jakob Hurt osales agaralt kõigis seltsi tegevusvaldkondades. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele,mis on eesti keeles käibel tänapäevani. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis Carl Robert Jakobson. Jakobson töötas kooliõpetajana Tormas ,aga kuna tekkisid tülid kohalike mõisnikega,siis ta lahkus. 1863.aastal jõudis Jakobson Peterburisse,sooritas ülemkooliõpetaja eksami ning sai suurvürsti ,mis kindlustas küllusliku elu . 1870.aastate algul pöördus Jakobson tagasi Eestisse kindla sooviga hakata põllumeheks. Ta ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu ning abiellus. Talutööde kõrval kirjutas Jakobson
otse lõuendile või leidis veel atraktiivsemaid võtteid.Eriliselt hindas ta maalimise kiirust, ilmselt lootes nõnda mõistuse juurest vabaneda. Ta oli ka Euroopa esimene kunstnik, kes muutis pildi tegemise etenduseks.1956. maalis ta pildi ,,Austusavaldus kogu maailma poeetidele" Sarah Bernhardt'i teatri laval. Üle 30 ruutmeetri suurune teos valmis paarikümne minutiga. Georges Mathieu Maali materjali ja tehnoloogia veel radikaalsema muutjana sai tuntuks Alberto Burri. Hoogsatele värvilaikudele lisab ta omapärase kollai või montaaitehnika, milles kasutatud tähtsaimaks materjaliks on vanad katkised kotid. Väidetakse, et Burri, hariduselt arst, huvitus sellisest robustsest materjalist juba 1944, kui ta sõjavangide laagris Texases kunstiga tegelema hakkas. Töödes, mis meenutavad verest läbiimbunud sidemeid ja lahtiseid haavu, on nähtud sõjaaja surmade ja kannatuste mälestust. Burri
tugevnemist kartva armee poolt. Massiliikumine ei võimaldanud äärmuslikel parempoolsetel sõjalist diktatuuri kehtestada. 1963 valiti presidendiks Kodanlik.Radikaalse Rahvaliidu esindaja A. Illia, kes aga kukutati sõjalise pöördega 1966. Parteidest (u.60) on tähtsamad Kodanlik-Radikaalse Liidu lõhenemisel 1957 tekkinud Kodanlik-Radikaalne Rahvaliit (konservatiivsema suunitlusega) ja Leppimatute Kodanlik- Radikaalne Liit (radikaalsema suunitlusega), nende kõrval konservatiivne Argentiina Rahvaliit Ja Kristlik-Dem. Partei. Argentiina KP (1965. a. 150 000 liiget) on asutatud 1918 (aastani 1920 Internatsionaalne Sotsiaal. Partei). Märgatav mõju riigi poliitilises elus, eriti aga a/ü-liikumises on peronistidel. 1966 keelustati kõik poliitilised parteid. President Juan Perón (1946) Haridus Hariduse tasemelt on Argentina eesrindlikumaid maid Lad.- Ameerikas, ehkki 1960 oli üle 14 a. Vanustest elanikest 8,6 % (1,2 milj
Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lisalehe toimetajaks, kuid Jannsen tagandas ta saksa nurina tõttu ja Hurt sattus ühte leeri C. R. Jakobsoniga. Eesti Aleksandrikooli komiteed - üritati teha eesti keelset kooli. Eesti Kirjameeste Selts - koondas haritlasi. Esimene president J. Hurt - suure töö tegi ta ära eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa tõusis C. R. Jakobson (1841-1882). Kuigi ta isa oli suur Jannseni sõber, kasvas poeg tänu emale üles saksa vaimus. Üritas töötada kooliõpetajana, kuid tekkisid tülid mõisnikega. 1863 jõudis Peterburisse, sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Köler tõi ta rahvusliku liikumise juurde. 1868. a pidas Jakobson "Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast - selles rääkis
ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Ta ei saanud valitsuselt luba oma ajalehte asutada. Oli ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja. Tema ajalookäsitlus ei meeldinud baltisakslastele ja Jannsen oli sunnitud ta eemaldama toimetusest. Sai kirikuõpetajaks Otepääle, mis tugevdas tublisti tema ühiskondlikku seisundit. Carl Robert Jakobson - Oli radikaalsema suuna eesotsas. Tema kirju avaldati ,,Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, propageeris karskusideid. Oli väga venemeelne ja baltisakslased vihkasid teda seetõttu. Esitas kõnesid. Oli väga aktiivne taluperemees. Sai loa oma ajalehe ,,Sakala" asutamiseks. Arvustas väga intensiivselt meie ühiskondlikke olusid. Jakobsoni poliitika toetus eelkõige jõukale talurahvale. 7. Rahvusliku liikumise languse põhjused.
oma ülemvõimule. Tõnisson nõudis eestlastele poliitilise ja majandusliku alal üheõiguslust. 1902. Aastal valiti Tõnisson Tartu linnavolikokku. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid avalikes kohtades eesti keelt, mõne aja möödudes muutus see tavaliseks. ,,Postimehes" ei pööratud tähelepanu vaesematele kihtidele, eesti rahvast käsitleti tervikuna. Tõnisson eitas klassivõitlust, arvates, et see ei kodune Eestis. Selle aspekti hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid. 1901. Tekkis Tallinnas päevalt ,,Teataja", mille asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts (23.veebr.1874-1956) sündis Pärnus ehitaja peres, õppis Riia vaimulikus seminaris, lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Tallinnas. Ta koondas lehe ümber advokaadid Jaan Teemant ja Mihkel Pungi, kirjanikud Eduard Vilde ja A. H. Tammsaare. Tallinlased seadsid esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse nende
toetust oodata ei olnud tuli kool rahva rahaga rajada.1874.aastaks oli kogutud niipalju raha,et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje all Kaarli mõisasse. Eesti Kirjameeste Selts rajati 1872.aastal.Eestvedajaks oli Jakob Hurt.Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi,aga ka ärksama vaimuga taluperemehi.Eesti kirjameeste seltsi otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutusele,mis on eesti keeles käibel tänaseni. Carl Robert Jakobson tõusis rahvusliku liikumise radikaalsema suuna etteotsa.Jakobsoni käis Cimze seminaril,sooritas Peterburgi ülikoolis õpetajate eksami.1865.aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" kus ta nõudis eesti kooliolu parandamist.Talutööde kõrval kirjutas Jakobson põllumajandus küsimustest üle paarikümne brosüüri,pöörates erilist tähelepanu piimakirjanduse arendamise küsimusele.1878.aasta märtsis hakkas ilmuma ajaleht "Sakala" mille toimetajaks oli Jakobson. 11.Iseseisvumine - 19
1931. aastal asutas ta New Party (N.P.), mis pidi propageerima eelnimetatud majandusuuenduse programmi, mida teised erakonnad ja valitsusringkonnad vastustasid. Hoolimata mitme senise leiboristist ja konservatiivist parlamendisaadiku liitumisest N.P.-ga tabas erakonda 1931. aasta üldvalimistel täielik fiasko - Alamkojas ei saadud ainsatki kohta ja isegi kommunistid saavutasid rohkem poolthääli. Läbikukkumine sundis Mosley'd valima radikaalsema tegevusvormi. "Mosley oli võitleja, kes tõmbas ligi teisi võitlejaid: kui ta poleks seda suutnud, poleks ta end fasistiks nimetanud. See ei tähenda, et ta otsis tulekoldeid. See ei tähenda, et see polnud tema eesmärk number üks. See tugevdas tema põlgust Vanade Olijate ja nende argpüksliku psühholoogia vastu. Võitleja ja sõdur võttis kasutusele jõu." (Skidelsky, 1975, 358) 1932. aasta jaanuaris külastas Mosley Itaaliat, et lähemalt tutvuda
riigikorra (tsaari isevalitsuse) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 2. Eesti poliitilised ringkonnad 20.sajandi algul: · 20.sajandi alguses aktiviseerus ka venestusreformide tõttu vahepeal soikunud eestlaste poliitiline tegevus. Analoogselt rahvusliku liikumise aastatele saab liberaalsete vaadetega eestlaste hulgas eristada Jaan Tõnissoni ümber koondunud mõõdukamate vaadetega tiiba ja Konstantin Pätsi poolt juhitud radikaalsema meelsusega ringkondi. · NB! Täidke õpiku (§5-6) abil tabel 20.sajandi alguse Eesti juhtivate poliitikute kohta: Jaan Tõnisson Konstantin Päts Eluaastad Haridus Ajaleht, mida toimetas Millele oli keskendunud võitlus Suhtumine "suurde Peep Reimer 9 poliitikasse" Toetajaskond Mida võiks tema ideedele või tegevusele ette heita Tähelepanu- väärseim
alusetutel põhjustel. Nüüdisajal nähakse seda juhtumit kui universaalset ebaõigluse sümbolit, kus eelarvamused määravad juba eos tulemi. 3. Sufražett oli Inglismaal naiste õiguste (peamiselt tuntud valimisõiguse eest võitlemisest) eest võitleva liikumise liige. Liikumist juhtis Emmeline Pankhurst, kes oli mõjutatud Vene radikaalsematest meetoditest nagu näiteks näljastreik. Põhjus miks liikumine võttis radikaalsema, sõjakama lähenemisviis võib pidada seda, et Ameerikas, Põhja-Austraalias ning Uus-Meremaal anti naistele juba enne 1900 aastat õigused valida ning kandideerida parlamenti, kuid nähes, et Inglismaal asjad ei tundu muutuvat, võttis Emmeline Pankhurst iniatsiatiivi muutuste sundimiseks. Tänapäevani pole kindel kas sõjakas liikumine aitas, või pigem toimis vastupidiselt soovitud mõjule. 4. Peamiselt sakslased, inglased, iirlased, skandinaavlased ning šotlased. 5. Sarnasused:
Peeti isamaalisi kõnesid. Publik, ligi 20 000 inimest üle Eesti. Kuna traditsioon tuli saksamaalt siis oli palju kritiseerijaid (Johann Köler ja Carl Robert Jakobson) Jakob Hurt Pärit põlvamaalt (kirikuõpetaja). Tõusis liikumise etteotsa 1870. Aastatel. Mõnda aega töötas Jannseni "EP" juures lisalehe toimetajana, kuid sakslaste nurina tõttu pidi Jannsen ta vallandama. C.R Jakobson koduõpetaja, kes oli üks ärkamisaja rahvusluse radikaalsema poole esindaja. 1878 asutab ajalehe Sakala, kritiseerib käredalt olusid ja baltisakslasi ja kirikuõpetajaid. baltisakslaste protesti tõttu suleb valitsus mõneks kuuks ajalehe. Tükkis tülli minema ka seniste mõttekaaslastega Lahkhelid Lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel. Hurt lahkub 1880 Eestist Peterburi Jaani koguduse pastoriks. Pinged ka Jannseniga . Jakobson süüdistas teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Venestamise algus Algas Aleksander II võimuletulekuga
Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt, kes osales aktiivselt seltsi kõigis ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel. Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel tänapäevani. Carl Robert Jakobson (1841 - 1882) Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht. Isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane, aga tänu emale mõjutusetele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas - oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 jõudis Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku
Nendest, kes sõjast tagasi pöördusid, sai sõjalise karastuse saanud kaader tulevasele Eesti rahvaväele. Iseseisvuse eeldused 1917. aasta alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. · Kütusepuudus · Toiduainete nappus · Tarbekaupade puudulikkus · Häired transpordisüsteemis · Inflatsioon · Väest omavoliline lahkumine Iseseisvuse eeldused Kasvas sõjatüdimus. Räägiti nii vabariigi kehtestamisest kui ka keisri väljavahetamisest uue ja radikaalsema vastu. Veebruaris 1917. toimub stiihiline ülestõus leivanappuse tõttu. · 27. veebruar 1917. a. tsaarivõimu kukutamine · 3. märts 1917. a. tsaar loobub troonist · 5. märts 1917. a. avalikustatakse Vene AV koosseis Iseseisvuse eeldused · Vene AJUTINE VALITSUS kehtestas ühe tolleaja maailma demokraatlikumatest riigikordadest ja üritas Venemaad demokratiseerida. · Revolutsiooni tulemusena tekkisid stiihiliselt tööliste ja soldatite saadikute nõukogud,
nõudis reforme, annetas oma ühe aasta sissetulekud Ungari Teaduste Akadeemia rajamiseks 1825. a. tema algatusel ehitati Doonaule esimene kivisild Lánchíd (Kettsild, 1849) ja käivitati aurulaevaliiklus Doonaul ja Balatonil. tehaste asutamine . kasiinode rajamine . pealinna arendamine Tema teosed: krediit, maailm, staadium. 1848/49. aasta revolutsioon ja vabadusvõitlus 1840. aastail sai rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva juhiks Lajos Kossuth, kes ühendas reformiliikumise iseseisvusvõitlusega valitsus proovis sekkuda - Kossuth ja parun Wesselényi pandi vangi (Wesselényi jäi vanglas pimedaks ja suruti sellega poliitikast kõrvale, Kossuthit kolmeaastane vangistus ei murdnud) 1839.-1840. aasta riigipäeva reformimeelsete kõrgaadlike juhtfiguuriks sai krahv Lajos Batthyány · Habsburgid surusid suvel 1848 revolutsiooniliikumised Prahas, Viinis ja Milanos
liidrirolli nõuetele vastab isik, kellel on head personaalsed suhted alluvatega, kelle positiivne mõju suureneb ülesande keerukuse kasvades, kelle käsutuses on piisavalt sobivaid võimumehhanism ning kes kontrollib olukorda seetõttu, et situatsioon vastab tema eeldustele ja oskustele, võimaldades tal avaldada mõju olukorrale grupimõtlemine – karjamõtlemine grupipolarisatsioon – grupiotsusena realiseeruva seisukoha puhul on tegemist radikaalsema või äärmuslikuma variandiga võrreldes sellega, mis vastab eraldi võetud grupiliikmete individuaalsete arutelueelsete seisukohta summaarsele keskmisele
allasutuste mõistliku koosseisu teemaga (kõik 20 aastat). Kui proovida kogu perioodile leida ühendavat märksõna, siis oleks selleks tõenäoliselt kokkutõmbamine või konsolideerimine kuigi erinevat tüüpi asutusi on selle aja jooksul nii loodud, kaotatud kui ka liidetud, on üldsuunaks olnud haldusorganisatsiionide koondamine ja nende arvu vähendamine. Kesk ja Isa-euroopa postkommunistlike riikide sead on eesti silma paistnud kõige radikaalsema avaliku sektiri vähendajana. Põhjusi selleks võib leida nii esimeste üleminekuaastate rahvusvahelisest keskkonnast, kus domineerisid neoliberaalsed arusaamad valitsemisprobleemidest ja neile sobilikest lahendustest, kui ka Eesti seest, kus need arusaamad leidsid juurdumiseks viljaka pinnase. Isamaaliidu ja Reformierakonna pikk staaz valitsuses, kombineerituna väikese üleminekuriigi ressursipiirangute ja ülemaailmse majanduskriisiga,
Eestvedajad: J. Hurt, C. R. Jacobson, J. V. Jannsen, J. Köler, Fr. R. Kreutzwald. Eesti Kirjameeste Selts 1871-1893: Eestikeelse kirjasõna väljaandmine rahvaluule ja vanasõna kogumine Liikmed: J. Hurt, eesti soost haritlased, ärksama vaimuga taluperemehed. Jakob Hurt (1839-1907)- Rahvusliku liikumise üks tunnustatud liidreid, rahvuslikke seltside ja organisatsioonide rajaja. ,,Saada suureks vaimult" Carl Robert Jakobson (1841-1882)- ,,Sakala" eestvedaja. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus
Eestvedajad: J. Hurt, C. R. Jacobson, J. V. Jannsen, J. Köler, Fr. R. Kreutzwald. Eesti Kirjameeste Selts 1871-1893: Eestikeelse kirjasõna väljaandmine rahvaluule ja vanasõna kogumine Liikmed: J. Hurt, eesti soost haritlased, ärksama vaimuga taluperemehed. Jakob Hurt (1839-1907)- Rahvusliku liikumise üks tunnustatud liidreid, rahvuslikke seltside ja organisatsioonide rajaja. ,,Saada suureks vaimult" Carl Robert Jakobson (1841-1882)- ,,Sakala" eestvedaja. Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna esindaja. Suur lõhe 1878- Lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu. Rahvusliku liikumise allakäigu põhjused: Hurda valimine Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Aleksander II mõrvamine Jakobsoni surm Vastuolud Hurda ja Köleri pooldajate vahel Hurda ja ta pooldajate lüüasaamine Köleri valimine Aleksandrikooli peakommitee uueks presidendiks 34. Venestuse algus
● 1870. aasta- Eesti Põllumeeste Selts ● 1870. aasta- „Kolm isamaakõnet” Tartus; ○ C. R. Jakobson. ● 1871. aasta- Eesti Aleksandrikooli peakomitee; ○ J. Hurt. ● 1872. aasta- Eesti Kirjameeste Selts; ○ J. Hurt. Kriis rahvuslikus liikumises: ● 1878. aasta “Sakala”; ○ C. R. Jakobson; ○ Suur lõhe– tüli mõõdukate Hurda ja Jannseni ning radikaalsema Jakobsoni vahel. ● 1880. aasta- Hurt Peterburi; ● 1881. aastal tapeti Aleksander II; ● 1882. aastal suri C. R. Jakobson; ● 1884. aasta- Otepääl õnnistatakse sini-must-valge lipp. MUUSIKAELU 19.-20. SAJANDI VAHETUSEL Esimesed kutselised heliloojad Miina Härma: ● Kuni 1935. aastani Hermann, ei ole sugulane K.A.Hermanniga; ● Esimene eestlane, kes lõpetas Peterburi Konservatooriumi;
välja nii venestuminse kui saksastumise vastu. Põsivasse ja üha teravnevasse konflikti sattus j. Tõnisson baltisakslastega, kes nägid eelaste rahvustunde tõusus ohtu oma võimule.1902. muutus tartu linnavolikogus j tõnisson baltisakslastest koosneva linnavalitsuse jaoks ebasoovitavaks isikuks. Sellise aspekti nagu „klassivõitlus“ hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid- 1901. hakkas ilmuma „postimehe“ võistleja tallinnas päevaleht „teataja“. Selle asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts(1874-1956). Lõpetas Tartu ülikooli õogusteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Yallinnas. Koondas oma ajalehe ümber noori eesti haritlasi (e. Vilde, A.H. Tammsaare). Esikohale seati mkajandusliku ja poliitilise võitluse.
Tartu ülikool (usu) Lõi kaasa "Vanemuise" seltsi töös Kogus ja avaldas Eesti rahvaluulet, oli sober Jakobsoniga. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas seal kooliõpetajana) Eestikeelsete kooliraamatute koostamine ja väljaandmine "Kolme isamaakõne" autor (ettekanne "Vanemuise" seltsis) "Sakala" asutaja ja toimetaja 1878 Kurgja näidistalu looja Radikaalsema suuna esidaja. Baltisakslaste vastu Suur lõhe: Tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel. J kirjutas teravaid artikleid luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka H. Süvenesid ka H ja Jannseni vahelised lahkhelid. Allakäik: Aleksander II tapeti. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rhvusliku liikumise kaela. Jakobson suri kopsupõletikku. H ja Köleri pooldajate vahel puhkes vaidlus. Kölerist sai uus Aleksandrikooli komiteede president. 34. Venestuse algus
Kuigi Voltaire oli skeptik, polnud ta samas pessimist. Lugemissoovitus: Voltaire’i „Mikromegas“, mis haakub hästi valgustuse taustaga. Seal vaatleb maailma asju Saturni elanik. 5. loeng 05.10.15 – jätkame prantsuse valgustusega Voltaire mõjub rohkem valgustusajastul, Rousseau mõjutab aga rohkem hilisemaid autoreid. Rousseau’st (1712-1778) räägitakse kui filosoofist (nagu ka paljudest teistest valgustusaja autoritest). Ta on valgustuse radikaalsema suuna esindaja. Temast on saanud romantismi edasiarendaja ning ta on ka üks prantsuse sentimentalismi autoreid (aga mitte kogu oma loominguga). Ühelt poolt ikkagi ka valgustuslik autor, viimased teosed esindavad sentimentalismi. Rousseau puhul on traktaadilaadsed teosed tähtsad. Temast ei saa rääkida kui ainult kirjanikust. Tema 3 tähtsat ühiskonna temaatilist kirjutist: Arutlus teadusest ja kaunitest kunstidest Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest
vabalt tehtud ümberütlemisi. Massilektüüriks said mitmed röövlilood, jutud indiaanlastest. Tuumakama osa jutukirjandusest moodustasid rahvajutud, F.R. Kreutzwaldi "Eestirahva Ennemuistsed jutud" äratasid avalikkuse huvi rahvaloomingu vastu laiemalt. Algupärase proosa paremik käsitles põhiliselt kaasajale iseloomulikke probleeme olustikulis- realistlikus laadis. Jakob Pärn (1843-1916) - Tormas, sõprus Jakobsoniga sidus ta rahvusliku liikumise radikaalsema poolega, samas kujunesid head suhted Hurdaga. Kooliõpetajana kirjutas didaktilisi rahvaluuleainelisi ja argiolustikulisi jutte lastele ja kodudele. Selle perioodi esileküündivamad jutustused on Pärna "Oma tuba, oma luba..." (1879) ja "Must kuub" (1883). Lilli Suberg (1841-1923) tuli kirjandusse Jakobsoni õhutusel, kirjutades 1873. aastal autobiograafiliste sugemetega jutustuse "Liina" (1877), kuigi stiil ja keel jäävad soovida, hindas Jakobson selle algupärasust
aastasajal kitsal maaribal Itaaliast läbi Lõuna-Saksamaa ja Reinimaa Hollandini. Veneetsias, Genua, Firenze ja Milaano saavutasid poliitilise ja majandusliku sõltumatuse ning ehitasid üles renessansi tsivilisatsiooni sädeleva kunsti- ja vaimueluga. Kirikust ei olnud tarvis lahku lüüa, paavsti troon sai annetusest kopsakat tulu. Saksamaal kutsus see aga esile Lutheri reformatsiooni. Kihama lõid Ungari ja Hispaania. Prantsusmaal, Hollandis ja Inglismaal omandas reformatsioon veelgi radikaalsema kalvinismi kuju, mis kiriku võimu ei tunnistanud. Õukonnad võtsid uued humanistid ja teadlased oma eestkoste alla, haritlaste olukord muutus peaaegu samasuguseks, kui see oli araablaste aegu, mil õpetlane kaunistas õukonda. Teaduspööre Pööre teaduses algas lammutavalt, kuigi seda valgustas Koperniku hiilgav ülesehitav oletus. Ta tõi teadusse uue, kriitilise meele. Ümberhindamist ootasid paljud seisukohad astronoomias, anatoomias , keemias
Hurt avaldas lehes oma ajalookäsitluse, mis ajas sakslased närvi, nii et ta oli oma töökohalt sunnitud lahkuma. Tänu sellele sattus Hurt ühte leeri koos ärkamisaja radikaalseima tegelase Jakobsoniga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. 1872 sai Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, see tugevdas oluliselt tema seisundit, siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. Carl Robert Jakobson (1841-1882) (vaated, tegevus) RL radikaalsema suuna juht, tänu ema mõjutusetele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas - oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 jõudis Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde, 1865 ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" - nõudis
silmaringi. Kõik see avaldas mõju võitlusele Aafrika rahvaste vabanemise eest Euroopa riikide ülemvõimu alt. Aafriklaste liikumist sõltumatuse suunas õhutasid mitmed rahvusvahelise levikuga voolud nagu näiteks panafrikanism. 1919. a. tuli Pariisis kokku I Panaafrika kongress 57 delegaadi osavõtul. Kongress töötas välja aafriklaste vabadusliikumise põhimõtted. Pooldati rahumeelseid võitlusmeetodeid. Hoopis radikaalsema iseloomuga oli garveism (liikumise juhi Garvey nime järgi), mis propageeris eurooplaste väljaajamist Aafrikast. 1920. aastatel algas mitmetes Aafrika riikides haritlaskonna organiseerumine poliitilisteks ja ametialasteks ühendusteks. Kuid legaalsete organisatsioonide kõrval tekkisid ka mitmesugused salaühingud, mis terroriseerisid rahvast ja organiseerisid mitmesuguseid vägivallaakte. 1930
Inglise kunst pärast 2.ms; kolooniate eraldumine suurbritannia senise mudeli varing osad leidsid et see oli õige; osad et vale. Impeeriumi lagunemise trauma. Graham Sutherland Jeesus ristil. Sõjatraumade mõju; deformeeritud keha, kannatus ja piin. Francis Bacon (Paavst!) süngem ja julgem deformatsioon Lucien Freud olemise äng ja räpasus POP-KUNST INGLISMAAL ABSTRAKTSIONISM 1960.NDALTEL Arenes Ameerikas paralleelselt popkunstiga; pakuti välja radikaalsema uuendusena uut abstraktse kunsti versiooni post-painterly abstraction vms. Maaliline versus lineaarne! Kui kaks vastandmõistet (Wölfflin), maalilisus kui mitte ainult maali mõiste vaid graafikas, skulptuuris jne. Lineaarset kunsti iseloomustavad selged, täpsed piirjooned joon domineerib värvi üle. Maalilisuse lähtekohaks on aga värv, ebatäpsed värvimassid joon võib tekkida, aga pole mitte lähtekoht vaid tulemus. Maalilises laadis on üksikosad allutatud tervikule, mis
Hakkasid tegelema raske füüsilise tööga. Kuid ka punavalvurid saadeti sinna. Seda 1969. aastal, pidid tegema põllutöid. See toimud tänu sõjaväele. Tekkis oht, et punavalvurid tahtsid armeed enda alla saada ja seda Mao ei saanud lubada. 1970. algusega sai kõige suurem, rängem etapp revolutsioonist läbi, ametlikult kuulutati see lõppenuks 1976. aastal, siis kui suri Mao Zedong. Pärast Maod anti kohtu alla nn nelikjõuk. Tegemist oli kultuurirevolutsiooni nelja kõige radikaalsema eestvedajaga. See oli tingitud järjekordsest võimuvõitlusest. Nende hulka kuulus ka Mao abikaasa. Nende üle peeti näidiskohtuprotsessi ja nad mõisteti surma. Nendele jäi siis süüks revolutsiooni aegsed liialdused. Nende kampaaniad tunnistati ekslikeks. 1990. Enamik rahvakommuune saadeti laiali, tekkisid jälle üksikmajapidamised ja ka tööstuslikus tootmises soodustati igati eraettevõtlust. Mindi üle turumajanduslikele põhimõtetele
sakslased närvi, nii et ta oli oma töökohalt sunnitud lahkuma. Tänu sellele sattus Hurt ühte leeri koos ärkamis-aja radikaalseima tegelase Jakobsoniga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. 1872 sai Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, see tugevdas oluliselt tema seisundit, siitpeale oli Hurt praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. *Carl Robert Jakobson (1841-1882) (vaated, tegevus) - Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna juht, tänu ema mõjutusetele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas - oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega. 1863 jõudis Peterburi, kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde, 1865 ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad "Eesti Postimehes" - nõudis kooliolude parandamist,
Sajudise alla. - Iseseisvustung võttis institutsionaalse ilme, kui Rahvarinded võitsid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis esimesed vabad Ülemnõukogu valimised 1990 veebr-aprillis. Kõigepealt Kazimiera Prunskiene Leedus, Savisaar Eestis ja Ivars Godmanis Lätis. Lätis ja Eestis jäid Ülemnõukokgu Presiidiumi esimeheks kõrged rahvusliku meelsusega kommunistid, vastavalt Gorbunovs ja Arnod Rüütel. Leedu võttis radikaalsema suuna, valides sellese ametisse Sajudise juhi Landsbergise. - Uue nime saanud Leedu Ülemnõukogu kiirendas teistega võrreldes sammu ja kuulutas 11.märtsil 1990 aastal Leedu iseseisvaks. Eestlased ja lätlased olid ettevaatlikumad (vastavalt 30.märts ja 4.mai), ,,iseseisvusele üleminek". - ,,Internatsionaalsed rinded"- interrinded, toetajad venekeelsed elanikud, keda häirisid uued keeleseadused. Püüdsid säilitada vene keele kui ,,rahvastevahelise" keele
1965 Kaplinski, V. Luik, H. Runnel jt 4 1966 J. Tuulik 1968 A. Ehin Kassetifenomen värvikas, debüüdid värvikad. Ei tähtsustaks üle neid raamatuid. Tüüpiline see, et hoovõtud on pikemad ja isiklikel põhjustel pikemad. Tekib arvestamine tsensuuriga. Pole tark pööraselt alustada. Kaplinski puhul võinuks panna radikaalsema kogu. Ehini esimene raamat koostatud nii, et poleks liiga sürrealistlik. 70ndate teisel poolel hakkavad luulemuutusi juhtima. 18.02 loeng Aleksander (Sass) Suuman Autor, kes oli korraga kunstnik ja kirjanik. Pärit Virumaalt. On kodukandi keelt mõnevõrra loomingus kasutanud, pole murdeluuletaja, aga mingi diftongilisus on sees, viitab Simuna kandile. Kunsti ja kirjanduse ühendus on näha. Nt võime öelda, et
tegelased, koonud Eesti Aleksanderkooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. 10. Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsooniks sai 1872. aastal loodud EKS. Selts koondas kõiki eesti soost haritlasi, aga ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, millest erilist kohta omasid kooliõpikud. Erilist tähelepanu pandi eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisele. 11. Rahvusliku liikuse radikaalsema suuna etteotsa tõusis 1870. aastate lõpul C. R. Jakobson(1841- 1882). 13. Pika nõudmise järel õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878. a. märtis ilmuma hakanud "Sakala" sai Jakobsoni toimetuna kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. KORDAMINE 1. Millal vabastati Liivimaa lõplikult pärisorjusest? 1819 a. Liivimaa talurahvaseadusega. 2. Linnad ja kaubad Rootsi ajal. Aktiivne majandustegevus toimus üksnes sadamalinnade vahel. Majandustegevus toimus üksnes