Alternatiivne Viljandi - Viljandi alternatiiv (0)

ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv
Ranele Raudsoo, Huvijuht- loovtegevuseõpetaja I
Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi
alternatiivinimeste elupaigaks . Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel – mulgi murre.
Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi.
Viljandimaa on suutnud säilitada oma mitmekülgsed kultuuritraditsioonid. Toimuvad iga-aastased maakonna laulu- ja tantsupeod, korraldatakse žanripäevi, toimuvad folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait.
Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks
traditsioonilisemale teatrile. SA  teater Ugala omab oma maja ja on riigi poolt doteeritud. Viljandi Nukuteater on Viljandi linna munitsipaalasutus, millel on oma ruumid Viljandi kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt. Harrastusteatril Reky esietendub igal hooajal 3–4 uut lavastust. Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort.
Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid
kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning loomulikult on suure panuse Viljandi vaimsesse keskkonda andnud Viljandi Kultuuriakadeemia , üks Eesti alternatiivsem institutsioon ja trafaretse massikultuuri kaitsevall. Positiivne on koostöö kõrge professionaalsusega külalisõppejõududega. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pakub elutervet alternatiivi akadeemilise Tartu ja asjatava Tallinna kõrvale Eesti kõrgharidusmaastikul. See on kool, mille sisuks on läbiva omakultuurilise enesetunnetuseni jõudmine üha muutuvas ja uuenevas ajas, seda kõike enam elusa ja hingava organismi kui hämarduva näitusesaalina. See on küllaltki ainulaadne ja samas vajalik suundumus tänases Eesti vaimuelus, kultuurilise ellujäämise võti ahnelt globaliseeruvas maailmas, millest meil tuleb võtta parim reaalsuse ees silmi sulgemata. Selles koolis siin on sellele teele asutud. Kunstialast süvaharidust üldhariduskooli õpilastele annavad Viljandi Kunstikool , Tarvastu Kunsti- ja Muusikakool.
Viljandimaal on kuus statsionaarset näitusepaika: Viljandi Kunstisaal, Kondase Keskuse galerii, alternatiivne Kondase Keskuse II korruse näituseruum, Viljandi Linnagalerii, Viljandi Kultuurimaja kohvik , Ugala teatri jalutussaal. Professionaalseid kunstnikke ühendab Eesti Kunstnike Liit. Kohapealseid kunstihuvilisi ja kunstnikke ühendab Viljandi Kunstnike Ühendus Kiriküüt, tegutseb Viljandi Kunstiklubi , kunstiõpetajaid ühendab aineühendus.
Mõte leida loomiseks rahu Viljandis või selle lähedal, pole ka meie ajal originaalne. Kunstnikud Anu Raud ja Kersti Rattus , lavastaja Kalju Komissarov, kirjanik Nikolai Baturin ja luuletaja Anzori Barkalaja on Viljandi ja selle lähikonna juba oma koduks teinud.
Ka muu vajalik on Viljandis olemas: kaunis linn, lossimäed ja järv. Samuti on Viljandi säilitanud oma ajaloolise XIX sajandi puitarhitektuuri, võisteldes eestiliku hõngu säilitamise alal vist ainult Haapsaluga. Just oma arhitektuuri, inimliku mõõtme, keskaja müsteeriumi ja dramaatiliste järvevaadete tõttu võiks see koht saada Eesti loovintelligentsi keskuseks. Viljandi kui alternatiivpealinn. Looduslähedane elustiil, hästi hoitud ja eksponeeritud loodus, alternatiivravi, mahetoodete poed , mahepõllumajandus, turismitalud, mis toimivad kooskõlas loodusega ja pakuvad muu hulgas loodusraviteenuseid.
Viljandis on ka muuseum . Viljandi Muuseum on maakonnamuuseumi ülesannetes riigimuuseum. Muuseum tegutseb 1878. aastal loodud Ditmari Muuseumi järjepidevuse kandjana .
Ent nagu iga alternatiivkeskkonnaks saanud linn, vajab ka Viljandi veel palju renoveerimistöid. Et muutuda loovintelligentsile ja alternatiivinimestele tõeliseks tõmbelinnaks, on vaja veel paar internetikohvikut, üht väärtfilme linastavat kino, mahepõllumajandustoodete kauplust, paari tippkunsti eksponeerivat galeriid , mõnd taimetoidurestorani, folgi- ja bluusiklubi, kuhu meelsasti tuleksid esinejad kõikjalt Põhjalast, tarbekunstistuudioid, mida teadlikumad turistid peaksid vajalikuks külastada, korralikke jalgrattateid, jalakäijate alasid, Montessori kooli jne. Kõik see tekib vaid siis, kui selle järele on suur nõudlus. Ehk teisiti: on vaja, et Viljandisse koliks kriitiline mass alternatiivsete hoiakutega inimesi, kes tahaksid, et kõik see oleks olemas ja jalutuskäigu ulatuses. See omakorda vajab Tallinnast tüdinenud loovinimeste tahet ja Viljandipoolset valmisolekut.
Edu üks võti on arendada Viljandi loomeinimeste ja nende rahakate metseenide mekaks, kus ideede ja raha sünergia annab arengule hoopis uue näo.
Tuleb rohkem hoolida oma (just siin ja praegu elavatest) inimestest, siis tahavad siia tagasi tulla või jääda noored pered ja ehk tuleb ka mõni inseneriharidusega inimene.
Leida uusi tõmbeüritusi (analoogseid pärimusmuusika festivaliga), näiteks ooperipäevad, psühhiaatriakonverents, turismimess.
Aitab ka loova koolisüsteemi arendamine. Looge koolid, milles vanemad näevad oma lastele terve ja parima arengu potentsiaali, ning nad on huvitatud tulema või jääma Viljandisse elama. Me panustame tulevastesse põlvedesse!
Igatahes on Viljandi väga alternatiivne ja vääriks igati näiteks alternatiivipealinna tiitlit !