Eesti kunst 1919 - 1940 (2)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

4 HEA

Lõik failist

Eesti kunst 1918 – 1940

1920. aastatel levis avangardism , 1930. aastaist realismilähedase kunsti õitseng
aastaid 2 MS vahel kuldajastu
kunsti tähtsus rahvusliku eneseteadvuse loomises
kunstikeskused Tallinn (arvukus) ja Tartu (olulisem, provints)
Tartusse asutati kunstikool ''Pallas'' → peamine kujutava kunsti õppeasutus
rektor ja asutaja Konrad Mägi
juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe ('' Seine 'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf
mitmes stiilis tööd → juhtiv neoimpressionism , ka realism
kollane, punane, sinine
fovistlikud noored ja art deco 1920
asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951
nimetus jumalanna Athena lisanimest
A. Vabbe
äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid
kokkupuuted avangardi eesliiniga
kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi
enim mõjutas Itaalia futurism → lõhkus maali tükkideks → ''Seine'i jõgi''
paljud varasemad tööd hävinud → '' Kohvikus ''
enamasti maastikumaalid
hilisem looming neoimpressionistlik
A. Vardi
meisterlik impressionistlik maalikunstnik → '' Montmartre ''
paljud tööd linnamaastikud → Tartu ja Pariis
A. Starkopf
juhtiv skulptor kaks põhistiili:

ekpressionistlik, jõuline liikumine → ''Kelp''

art deco → väiksed naisaktid (modelliks oma naine) → ''Naine kalaga ''

E. Viiralt
üks tuntuimaid eesti kunstnikke maailmas → esimene silmapaistev graafik
valdas meisterlikult mitmeid graafikatehnikaid
tunnustus katkes II Msga
hinnatud 1930ndate looming
''Põrgu'', '' Kabaree '', Naised silindritega'', ''Absindijoojad'', ''Viljandi maastik tammega''
1920. alguses mitu erinevat kunstiorganisatsiooni:
''Pallas''
''Eesti kujutavate kunstnike keskühing'' Tallinnas''
''Eesti Kunstnikkude Ryhm''
geomeetriline kunst , kubismist lähtuv konstruktivism , L. Lapin, R. Meel, T. Vint
E. Ole
maalikunstnik , sai pakkumisi välisnäitusteks, raske kunstnikuna realiseerida
'Laud'' → mõõdukas geomeetriline kunst
hiljem art deco, siis realism
''Y. Simmi portree'', ''Fr. Tuglase portree'', ''Hobuseujutajad'', ''Natüürmort kitarriga''
A. Akberg
radikaalsema geomeetrilise kunsti esindaja
'' Daam lapsega''
katusemotiivid → ''Katused''
maalikunstnik, iseõppinud
M. Laarman
iseõppinud, radikaalsema suuna esindaja
tuntud graafikuna → must-valge puulõiketehnika
raamatukujundaja → Tuglase raamatud
''Oleviste ja Niguliste''
avangard 1920, 1930 väheneb radikaalsus
sajandivahetusel postimpressionism ja rahvusromantism
impressionistid
Paul Burman
tohutu looming, osa hävis II MSjas
Villem Ormisson
lähtunud lätlaste eeskujust
1930ndatel '' Pallase '' õppejõud
enamus loomingust hävis II MS ajal
''Õunad vaibal''
realistlikud uuendajad
Eduard Ole
Aleksander Vardi ''Montmartre''
Johannes Greenberg
võib näha realistlikku motiivi
Tallinna kunstnik, põnevaim periood art deco
maalinud ka Estonia teatri näitlejannasid
1930ndatel läheb impressionismi, jääb truuks
realistlik graafika
Hando Mugasto
varakult silmapaistvaks, sureb noorelt
viljakas, palju raamatukujundusi → ''Looduse'' sari
Jaan Koort
prantsuse mõõduka suuna pooldaja , skulptor
1920ndatel tegeleb animalistikaga
''Tanuga naine''
''Metskits'' (kujunenud Tallinna sümboliks)
F. Sannamees
noorema põlvkonna tuntud esindaja
Albu monument Tammsaarele
Tahkuranna monument K. Pätsile
tuntuim töö → ''Haavatud sõdur'' (Tallinna Reaalkooli ees)
Athena kino seinareljeefid
esimest tüüpi kunstnikud → silmarõõmu- maalijad
pakkuda nägemisnaudingut → heledamad värvid
Adamson- Eric
üks tuntuim Tallinna maalikunstnikke → mitmekülgne
teinud ka tarbekunsti lisaks impressionistlikule maalikunstile
teinud naisakti
''Kohver vana saapaga'', ''Autoportree II'', ''Meesakt Narva taustal''
Karin Luts
naivism , rikub perspektiivireegleid mõnikord, art deco
esimene silmapaistev eesti naiskunstnik
''Comedie-Francaise'is''
Karl Pärsimägi
foovide esindaja eesti kunstis
viimastel maalidel mustajuukseline modell → juuditar?
Vangistati ja hukati koonduslaagris
''Talutuba soemüüriga''
Aleksander Vardi ''Montmartre''
teist tüüpi kunstnikud → realistlikud maalikunstnikud
motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid realistlikult ja asjalikult
Andrus Johani ''Köögis''
Kaarel Liimand ''Poiss punastes pükstes''
kolmas rühm → rahvuslikult meelestatud
kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive
tööteema, seotud idüllilisema maa-olustikuga
Eerik Haamer
kujutab kalureid
''Pime'' → vana mees rannas noorte lastega, kala käes
''Evakueeritavad'' → pruunikas- kollakas koloriit
Johannes Võerhansu → kujutab rohkem taluinimesi
inimeste kujutamisel ei huvitanud ainult värvirõõm, vaid ka psühholoogilised probleemid
''Pallase'' lõpetajad
Elmar Kits → keskne stiil impressionism, teinud ka sotsrealismi
Endel Kõks → palju erinevaid stiile, enim fovism
arhitektuuris
1920ndate alguses valitsev juugend , lõpus oluline funktsionalism
Olev Siinmaa
suurkuju , tuntud ka sisekujundajana
Rannahotell Pärnus
lihtsate geomeetriliste vormiega elamud → Oru loss
Edgar Johan Kuusik Kunstihoone
suured aknad, geomeetriline rütm
tulevad lamekatused, kaovad sammaskaunistused
valitsus tellis traditsioonilisemat, eklektilist stiili
juhtiv arhitekt Alar Kotli
Kaitseliidu maja Tartus (sambad)
presidendi kantselei Kadriorus (pilastrid)
pöördub tagasi klassitsistliku arhitektuuri juurde
hilisem töö ''Laululase lava'' Tallinnas

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

128 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

saalu Õppematerjali autor

Kokkuvõte Eesti kunst 1918 - 1940 Jaak Kangilaski gõmnaasiumiõpiku ja Priidu Beieri loengu põhjal.

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti kunst

Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas

Kunstiajalugu

docx

Eesti kunst 1918-1940

"Ärkamine nõidusunest" - mütoloogiaaineline. Neiu oli kirstus, kui võttis noormehe käe, vananes kohaselt. Pilt on kadunud ja sellest on järgi vaid hägused ülesvõtted. • Peterburi patriootide ring - 1850. aastate lõpul tekkis suhteliselt mõjukatest patriootlikest haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud Johann Köleri eestvedamisel Eesti talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis

Kunstiajalugu

docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760-1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse

Kunstiajalugu