Rahvahariduse areng, eestikeene ajakirjandus (0)

Rahvahariduse  areng 
19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal 
●  kihelkonnakool  ja kreiskool 
○ maakondades 
● Gümnaasium 
○ anti kkeeled, kirjandus, ajalugu 
○ kubermangulinnades 
● ülikool 
○ läänemere  kubermangud  moodustasid  omaette  õpperingkonna, mil e 
keskuseks sai Tartu ülikool 
● talurahva  haridus  algas val akoolist, mil ele järgnes kihelkonnakool 
Kreiskool igas linnas 
● õpe 2-3 aastat 
●  Matemaatika ,  loodusteadus , geograafia 
● sel e alamaste elementaarkool 
Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist 
●  talurahvaseadused  panid aluse kindlamale koolikorraldussele 
● Lõuna-Eestis varem 
● Pühapäeva- ja paranduskoolid 
● Rändõpetajad 
19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus 
● Täielik  lugemisoskus , 30%-40% kirjutamisoskus 
Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus 
 
Eestikeene  ajakirjandus  
Perno  Postimees  1857 
●  Jannsen  toodab sisu 
● Eesti rahwas vs maarahvas 
Eesti Postimees 1864 
● Jannesni töö jätkub Tartus 
Jannsen oli mõõdukas konservati v 
1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine 
 
Rahvuslikud ettevõtmised 
1860. aastatel “Peterburi patrioodid” 
● Karel , Köler 
●  Viljandimaa  talupoegade  palvekiri  1864 (teopäevade  keelamine , maa hindade 
reguleerimine…) 
Hurt  on Jannseni mõõduka suuna juht 
● Eesmärk saada suureks vaimult 
● 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet 
1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus 
●  Baltisaksa  laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) 
● Köler ja  Jakobson  boikoteerivad 
~800 lauljat ja pil imängijat 
Rahvuslik  vaimustus  levib üle maa 
Alates 1896  laulupeod  Tal innas 
Eesti õppekeelega kõrgem kool  Aleksandrikool  
● Lua saadakse 1869 
● Peakomitee ja abikomiteed 
● Korjandused, loteri d… 
● 1888 avatakse venekeelse linnakoolina 
Jakobson on radikaalsema ti va juht 
● “Kolm isamaa kõnet” 
● 1871 tüli Jannseniga 
● 1878 Sakala (esimene Eesti poli tiline leht 
● 1878 tüli Hurdaga usuasjades 
 
Johann Köler “ Ketraja ” 1863 
 
“Sakala” programm 
langeb kolme  jakku  
● 1) poli tika 
○ päevalikud juhtumised võõral ja omal maal,  koolidest  jne 
● 2) kirjandus 
○ elulood, laulud, kirjad (lisaleht “Jututuba”) 
● 3) Põl utöö 
○ seltside kõned, näitused, nõupidamised jne (lisaleht “Põl umees”) 
“sakala”  
● 1878 -  2300  tel ijat 
● 1881 - 6000 tel ijat 
“Eesti Postimees” 
● 1878 - 4600 tel ijat 
● 1881 - 1500 tel ijat 
 
 
Venestamine 
Aleksander III - vene  keiser  alates 1881,  venestuse  el uvi ja 
kreeka-katoliku õigeusu nähti vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja balti  erikorra  
murendamiseks 
õigeusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid 
tõusulainel oli vennateli kumine (vennastekogudus,  hernhuutlased ) 
Eeldus: Krimmi sõda 1853- 1856  
Paljastab impeeriumi nõrkused 
Administrati vne 
● Baltisakslaste positsiooni nõrgendamiseks 
● Nt linnaseadus 1877 
Kultuuriline 
● Vene keele, kultuuri ja õigeusu propaganda 
Usulise venestamise ilmingud 
Nevski  katedraal