Rahvuslik liikumine (0)

Palvekirjade aktsioon-1864. Aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Johann Köhleriga palvekirjade kampaaniat,millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Uus vallaseadus -kehtestatti aastal 1866.Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eestkoste alt.Valla kõrgeim võim vallavolikogu.Vallal oli oma eelarve, maksud jagati volikogu poolt taludele laiali.Valla eesotsas seisis vallavalem,kes kontrollis et seadusi täidetakse.JohannVoldemar Jannsen -Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht " Perno Postimees ".Majanduslikud raskused sundisid teda Tartusse tulema , kus ta lõi ,,Eesti Postimehe’’.Suureks abiks oli töödes Lydia Koidula.Jannseni perekonna algatusel loodi 1865.a ,,Vanemuine’’. Esimene üldlaulupidu-Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses 
JannsenEttevõtmise vastu oli Köler ja  Jakobson , kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann -Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt . Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani"Jakob Hurt-Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluules. Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks.  Aleksandrikooli komiteed-Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus  Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga rajada ja ülal pidada. Vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee, raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel moel seltsielu. Liikumise Peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased, Hurt president .  1874 aastaks oli kogutud nii palju raha, et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla. 1872 - loodi Eesti kirjameeste Selts.Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna, eriti kooliõpikute väljaandmine. Selts tegeles ka eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. Seltsi esimene president oli Hurt.Eesti Kirjameeste Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, 
mis on käibel tänapäevani.Carl Robert Jakobson-Rahvusliku liikumise radikaalsema suuna eesotsas.1865. aastal ilmusid Jakobsoni esimesed kirjad ,,Eesti Postimehes’’,kus ta nõudis kooliolude parandamist,sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu,propageeris karskusideid.Valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, lootes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse. Vene valitsus sulges baltisakslaste kaebuste peale hoopis mõneks kuukus ajalehe, ka vene liberaalsed ringkonnad ei toetanud Jakobsoni. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele, tekkivale väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid , seoses Jakob. teravate artiklitega 
luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt. Samas tekkisid Hurda probleemid ka
sakslastest ametikaaslastega, Hurt läks selle peale Peterburi Jaani kiriku eesti
 koguduse õpetajaks, 1880.Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakob. süüdistas Jannsenit vana-meelsuses, esitatud süüdistused müüdavuses ja muud pinged aitasid kaasa Jannseni halvatusele 1880 aasta lõpus.Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks,  seepeale astusid  sealt välja Hurda pooldajad , enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi -dendiks valiti Köler.Eesti ühiskond venestusajal -Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisutud näidendid ja kerged komöödiad.Eesti kirjameeste seltsi tegevus jäi soiku ja hiljem lõpetatti.Ado Grenzstein -Venestuse toetaja.Pidas tähtsaks Eesti laienemist Venemaale.Tema ajaleht ,, Olevik ’’ soosis eestlasi venestuma.Karl August Hermanni toimetusel ilmus ajaleht ,,Postimees’’.1883 alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium.