50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
greygirl
Õppematerjali autor
Oli süvapsühholoogilise suuna juhtivaid Third level Fourth level kirjanikke Fifth level Briti kirjanik ja feminist Virginial oli kuus poolõde-venda 1912 abiellus kirjanduskriitik Leonard Woolfiga Koos soetati trükipress,millega pandi 1917.aastal alus kirjastusele Hogarth Press 1941 aastal tegi Woolf enesetapu,uputades end Ouse'i jõkke Looming Loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse väljendamine, kujundiks vormimine. Tegelaste eesmärk: peatada aeg ja ruum, noppida välja oluline, puhastada see ja lasta valgusel sellest läbi kumada. Oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat. Teostel puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. Ta oli julge eksperimentaator. Veendunud feminist.
Aastal 1917 avastati tal tuberkuloos. Kafka ravis ennast korduvalt sanatooriumites, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.Teosed: "Metamorfoos" (1915) , "Otsus" (1916) , "Karistuskoloonias" (1919) , "Maa-arst" (1919) , "Näljakunstnik" (1924) , "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) , "Loss" (1926) , "Ameerika". Virginia Woolf (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882 London 28. märts 1941) oli briti kirjanik ja feminist. Virginia Woolf sündis Londonis söör Leslie Stepheni ja tema naise Julia Duckworthi tütrena. Tal oli kuus (pool)õde- venda.Virginia Woolfi ema suri 1895 ja 18-aastane poolõde Stella 1897 ning sellest ajast peale kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Aastal 1891 pandi tema 21-aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. Tema isa suri 1904. aastal
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs
Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine, ka nimede vahetumine. Stiilivõtetest on olulisel kohal sümbol, krotesk, absurd ja must huumor. Reaalsed sündmused põimuvad fantaasiamaailma ja seega on osa modernistlikke romaane mitmetasandiliselt mõistetavad. Marcel Proust, James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides, Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - ,,Dublinlased". I maailmasõda pagulus Zürichis ,,Kunstniku noorpõlveportree" ja näidend ,,Pagulased"
Luigi Pirandellot. Tekkis 20.saj alguses. Vana realism ja kirjandusliku tetri traditsioonid olid oma aja ära elanud, teater sedais eesmärgiks luua uudne kunstiline maailm, kasutades senisest mitmekülgsemalt om spetsiifilisi väljendusvahendeid. Draama muutumises rääkisid kaasa ka sajandi alguses esile kerkinud modernistlikud voolud futurism, dadaism,sürrealism-piirid sageli ähmastusid. Virginia Woolf (1882-1941)-Oli üks süvapsühholoogilise suuna juhtivaid kirjanikke. ,,Teadvuse voolu" esimesi sõnastajaid Virginia Woolf sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja sai hariduse kodust. Uus lähenemisviis ilmnes kõigepealt tema lühiproosas, näiteks novellis ,,Kew Gardens" (1919), kus esitatakse Londoni botaanikaaia külastajate jutukatkeid, seejuures lugejale ütlemata, kes on kõnelejad. Tema teose ,,Kirjutamata romaani" tegevus toimub vagunis
erinevas stiilis. Lõpus on päeviku katked jne. 100 a tagasi oli see ebatavaline, see et kirjanik kirjutas erinevas stiilis. 1922 ,,Ulysses" seda eesti keeles ei ole. Tõlkida on võimalik, aga ei ole mõistlik palju läheb kaduma. See on nagu pooleldi lugu, jutt ja teadus mis püüab võtta kokku kogu inimkonna kultuuriloo. Epifaania valgustus, kirjaniku ülesanne oli pakkuda meeleselgust ja ülendust. 1939 ,,Finnegans Wake" kokkusulandunud keel ta oli lõksus teadlane. Virginia Woolf Alguses meeldis Joyce, aga hiljem ei meeldinud talle tema roppused. Ta pani asja kirja peenemalt ja naiselikumalt. Elas samal ajal kui Joyce (1882-1941) elu lõpetas enesetapuga, kannatas skisofreenia all. Tema essee ,,Oma tuba", räägib sellest, et olla kirjanik on vaja raha ja oma tuba. Shakespeare´i õde näiteks oli sama andekas kui tema vend aga ühiskond ei andnud võimalust väljendada. Marcel Proust (Prantsusmaa) 1871-1922
tasandil? Üksikisiku tasandil: Konkreetsemalt, tegelase tasandil väljendub haiguse kaudu mingi sisemine valu, igatsus või vastuolu. Näiteks: ,,Võlumäe" Castorpi teeb tema enda hinnangul haigeks armastus. Ühiskonna tasandil: ,,Võlumäe" keskmes olevat kopsuhaiguse teemat võib vaadelda paralleelina ühiskonnas toimuvale sisemisele käärimisele ja mädanemisele, mida Mann sajandi alguses kindlasti märkas ja tundis. ,,Proua Dalloway", Virginia Woolf 21. Mineviku ja oleviku dialoog Virginia Woolfi romaanis ,,Proua Dalloway". Kuidas on minevik oleviku sisse põimitud ning kuidas see mõjutab romaani keelt ja sümboleid? Tooge näiteid tekstist. Romaanis kasutatakse teadvuse voolu, mis tähendab, et kombineeritud on mälestusi minevikust, oleviku taju ja ettekujutust tulevikust. Minevik ja olevik põimuvad spontaanselt, ootamatult ja tahtmatult. Mineviku ja
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid