Asjaarmastajad-heliloojad (0)

A variant
1. Mis õppeasutuses õppisid esimesed asjaarmastajad- heliloojad ?
2.Milline oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel ?
3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse:
4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R. Jakobson ?
5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt:
6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ?
7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana
8.Esimese üldlaulupeo tähtsus:
A
1. Cimze seminar Valgas , kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe
2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused,
3. Laulukogumik „Sioni-Laulo- Kannel “, ilmalike laulude kogumik „Eesti Laulik “. Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine .
4. C.R.Jakobsoni laulikus „Wanemiune Kandle Healed“ sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult
5. Temaatika – isamaa, armastus, loodus,
Helikeel – mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad , muretus , rõõmsus
6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud,
7. Produktiivne , kuni 1000 teost, enamik koorilaulud , laulud populaarsed , „Mingem üles mägedele“ „Oh, laula ja hõiska“. Looming muretu , optimism, lõbus, naiivne ilutsemine. „Isamaa mälestus“. Katsetas ka ooperiga.
8. Tähtsus

• Rahvusliku ärkamise hoogustajak
  
• Tõstis eestlaste rahvustunnet
  
• Andis suure hoo kooriliikumisse
  
• Edendas kõiki kultuurivaldkondi
  
• Tõstis maal huvi seltside vastu
  
• Pani aluse üldlaulupidudele Eestimaal
  

B variant
1.Mis tähtsus on Vennastekoguduse liikumisel Eesti koorikultuurile ?
2.Kirjuta teistest asjaarmastajatest-heliloojatest peale Kunileiu
3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus(tänapäevani)
4.Mis eriala Peterburi konservatooriumis oli Baltimaade üliõpilastele tähtsaim ja miks ?
5.Iseloomusta Janseni muusikapropaganda tegevust
6.Milline oli I üldlaulupeo repertuaar
7.Miks õpiti konservatooriums orelit ?
1. Vennastekoguduse liikumine tõi vaimuliku äratustegevusega, kirikusse koorilaul, olulisel kohal ühislaulmine, vanema rahvalaulul kadumine. Lauldi vaimulikke laule Saksamaalt, varasemast erinev laulutava, õpetati mitmehäälset koorilaulu.
2. A.E.Thomson – helilooja , pedagoog , töötas Peterburis, 70 laulust säilinud pooled, keerukad võtted, kasutab polüfooniat, „Ketra, Liidu“ „Pulmalaul“ „Laulge, poisid“, armastus-, loodustemaatika, vähem isamaatemaatika
F.A.Saebelmann – helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist , organist, säilinud u20 koorilaulu, „Kaunid laulud“, lüüriline-romantiline „Ellerhein“, soololaulud , ei kasuta rahvaviise, meloodiad voolavad,
3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus

• Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi üldrahvalikult populaarsed.
  
• Uskus eestluse arengusse, eestluse teerajaja olulistes valdkondades
  
• Üks rahvaviiside kogumise algataja
  

4. Oreli õppimine, sest vene õigeusu kirikus ei kasutatud pille aga Baltikumis ja paljudes vene linnade kirikutes vajati organiste.
5. Propageeris Eesti Postimehe veergudel mitmehäälset laulu, avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal, et ärgitada koorilauluhuvi.
6. Peokavas 15 ilmalikku ja 12 vaimulikka laulu, suurem osa saksa heliloojatelt (eestikeelne tekst), Ettekandel laulupeol F. Pacius „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (sõnad Jannsen ), K. Collan „Mu meeles seisav alati mu hiilgav isamaa“ (sõnad Koidula), A. Saebelmann-Kunileiu „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ (sõnad Koidula)
7. Organiste vajati Baltimaades ja vene linnade kirikutes. Lõpetanud suutsid tegutseda koorijuhtidena, heliloojatena.