Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 (0)

1 Hindamata
Punktid
Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

  • Mis on tarkvaratehnika ?
  • Kuidas liigitada nõudeid?
  • Miks peab nõudeid haldama?
  • Milleks kasutatakse versioonihaldust?
  • Millest koosneb tarkvara?
  • Mis on testimine ?
  • Mis on UML Miks on seda vaja?
  • Mis on üldistatud protsessid tarkvaraarenduses?
  • Mida klient soovis?
  • Mida peab tarkvara tegema?
  • Mida saab töödelda aggregatsioon - näitab kuidas klassidiagrammi elemendid sisaldavad teineteist 11 assotsiatsioonid - terve suur süsteem klassidiagrammideast mis näitab kuidas klassidiagrammid seotud on Interaktsioonide disain - Milliseid teateid süsteem vahetab enda ja kasutajaga?
  • Millist informatsiooni tuleb süsteemis esitada?
KORDAMISKÜSIMUSED
  • Kvaliteetse tarkvara atribuudid . eksam
  • Mis on tarkvaratehnika ?
  • Üldistatud protsessid tarkvaraarenduses.
  • Tarkvaraprotsesside 2 suuremat liiki.
  • Manifesto for Agile Software Development .
  • Kuidas liigitada nõudeid? eksam
  • Nõude 3 põhiomadust.
  • Nõuete valideerimise tehnikad.
  • Komponentidel põhinev arhitektuur
  • Kihiline arhitektuur eksam
  • Objektorienteeritud arhitektuur
  • Teenusorienteeritud arhitektuur
  • Lihtsa koodi disaini 4 elementi
  • Miks peab nõudeid haldama?
  • Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam
  • Funktsionaalne nõue eksam
  • Mittefunktionaalne nõue eksam
  • Tarkvara elutsükkel
  • Millest koosneb tarkvara?
  • Mis on testimine ?
  • Staatiline testimine eksam
  • Dünaamiline testimine eksam
  • Valge kasti testimine
  • Musta kasti testimine
  • Testimise tasemed
  • Re-testmine ja regressioonitestimine
  • eXtreme programmingu alustalad
  • Kirjelda lühidalt XP-d
  • Mis on mudel? eksam
  • Mis on UML? Miks on seda vaja?
  • Tarkvaratehnika 3 vaadet.
  • Tarkvara protsessi etapid.
  • Tabel disaini ja analüüsi abstraktsioonitasemete kohta
  • XP, Scrum ’i ja Kanbani peamised erinevused
    Listis ei ole, aga eksamil küsiti.
  • SCRUM eksam
  • low cohesion, high coupling eksam
    LOENG 1
    Erinevates ettevõtetes on agiilsele arendusele erinev lähenemine .
    Labor 50% (40+10p) kirjalik eksam 50% (50p)
    Väga suur osa süsteeme kasutab tarkvara, mis on üha suuremad, keerulisemad ja peavad valmima kiiremini.
    Tarkvaratehnikat vajame, sest insener suudab valmis teha lihtsa kontrolleri, kuid mitte suurt lennuliikluse kontrollsüsteemi.
    Tarkvaratööstuse kriis 1965-1985 (16% success )
    Agile Manifesto!!!! (eksam)
    Tarkvaratehnika terminit kasutati esimesena aastal 1968 ideena, kuidas tulla toime tarkvaratööstuse kriisiga
    Tarkvaratehnika tegeleb sellega, kuidas organiseerida professionaalset tarkvaraarendust
    Tarkvaratoode peab sisaldama: arvutiprogrammid + nende dokumentatsioon
    Kvaliteetse tarkvara atribuudid on:
    • evib nõutud funktsionaalsust
    • hooldatav
    • peab arenema vastavalt muutustele
    • usaldusväärne
    • efektiivne
    • peab olema aktsepteeritud kasutajate poolt
    Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.
    Mis on üldistatud protsessid tarkvaraarenduses? (Eksamiküs)
    • spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud
    • arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine
    • valideerimine – kas toodetud süsteem on see, mida klient soovis?
    • evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele
    Tarkvaraprotsesside liigid:
    • plaanipõhine – kõik tegevused on planeeritud ja edu tagab kriteeriumide järgminie
    • agiilne – planeerimine toimub sammude kaupa töö käigus
    Kose (waterfall) mudel: requirements -> design -> implementation -> verification -> maintanance. Tuleneb ehitusest.
    Kose mudeli puudused:
    • nõuded fikseeritud
    • iga protsess peab olema lõpetatud enne kui teine algab
    • protsess algab algpunktist, kus arendaja ja klient ei saa üksteisest tegelikult aru
    Kose mudeli eelised:
    • parem koordineerida
    The Manifesto for Agile Software Development
    Agiilsed metodoloogiad: XP, Scrum, Kanban (vt loeng 3)
    LOENG 2 - Kuldar
    Nõue on dokumenteeritud vajadus, mida süsteem peab rahuldama.
    Nõudeid võib liigitada:
    • kasutajanõuded – süsteemi lõppkasutaja vaatepunktist
    • süsteeminõuded – kirjeldavad ära süsteemi funktsioonid, mis vastavad kasutajanõuetele

    • funktsionaalne nõue – kirjeldus kuidas süsteem peaks käituma – võimaldab isikukoodi järgi võlgnevuste nimekirja filtreerida

    • mittefunktsionaalne(kvaliteedi) nõue – millised kvaliteediomadusi peab silmas pidama funktsionaalsete nõuete rahuldamisel ( kasutatavus (ilu, lihtne navigeerimine, docs), käideldavus (lubatud vigade arv), jõudlus(tegevuse kestvus, max kasutajate arv, koormus jne), toetatavus(kui lihtne on süsteemi käigus hoida)
    Nõude kolm põhiomadust: (eksamiküs)
    • ühene kontrollitavus – kui küsida, kas nõue on täidetud, peab saama üheselt vastata (jah/ei)
    • kerge kontrollitavus – ei tohi võtta liiga kaua aega
    • sõnastuse lihtsus – ei tohiks olla pikem kui 30 sõna
    SCRUM
    Sprint , sprindid jagunevad taskideks
    User stories – üldkuju : as a user I must be able to do something
    Use case (kasutusjuht):
    • on olemas graafiline (UML) ja tabelikujuline formaat
    • kriipsujukud (actorid), teevad mingeid tegevusi
    Kasutusjuht erineb kasutusloo poolest selle poolest, et kasutjusjuht on laiahaardelisem, näitab kasutaja tegevust üle süsteemi rajapinna, näitab seoseid erinevate kasutajate/süsteemide. Kasutuslugu piirdub pigem ühe kasutaja ja funktsiooniga.
    Nõuete spetsifikatsiooni dokument – dokument, kust saab järele vaadata, mida süsteem tegema peaks, mitte seda, kuidas
    Nõuete valideerimise tehnikad:

    LOENG 3 - Raino Kolk
    Coding pattern – kokkulepe või traditsioon kuidas probleeme koodis lahendada
    Agiilse meetodi eelised:
    Erosioon – kui lepitakse kokku mingis tarkvara disainis , aga seda muudetakse. Näiteks kui mingid andmed peavad läbima teenuse, aga progeja hardcode’ib ja teenust ei kasutata. (eksam)
    Serveriteenused: klient->server
    Komponentidel põhinev arhitektuur, eelised:
    Kihiline arhitektuur: (eksam)
    • abstraktne
    • kapseldatud
    • selgelt defineeritud kihid
    • taaskasutatav
    • nõrgalt seotud
    Objekt orienteeritud arhitektuur:
    • abstraktsioon
    • kompositisioon
    • pärilus
    • kapseldamine
    • polümorfism
    • eraldatus

    Öeldakse, et koodis tasuks kommenteerida lõpptulemuse eesmärk.
    Teenus orienteeritud arhitektuur
    • autonoomne
    • jagatav
    • nõrgalt seotud
    • jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse
    Selle heaks näiteks on google’i autentimine, meie saadame infot, saame tagasi infot, aga teenuse sisust ei tea mitte midagi
    LOENG 4 – Erik Jõgi codeborne’ist:
    Koodi hea disain tagab selle lihtsa muutmise tulevikus.
    CLEAN CODE!!!! :D
    Lihtsa disaini 4 elementi (Kent Beck ):
  • läbib kõik testid
  • ei ole duplikatsiooni
  • väljendab tahet, ehk on aru saada, mida funktsioon teeb
  • väike
    Soovitav on ühte ja sama terminit kasutada järjepidevalt
    Funktsioonid peaksid olema lühikesed ja väheste astmetega
    Selles loengus ei soovitata mitte kunagi kommentaare kirjutada (vastupidiselt loeng 3ele)
    LOENG 5 Aho Augasmägi codeborne’ist:
    Projekti kõige olulisemad komponendid on inimesed ise ja nendevahelised suhted, sest tööriistad tööd ei tee.
    Nõuetest arusaamine on eduka projekti alus.
    Nõuete haldamine on oluline, sest need:
    • muutuvad
    • ununevad
    • neid peab jälgima
    Planeerimine – planeerimist alustada üldiselt, plaan on realistlik kuni 2 nädalat ette
    Versioonihaldus
    • projekti ajalugu
    • meeskonnatöö

    LOENG 6 Erkki Lindepuu Eesti Energiast:
    funktsionaalsed nõuded (juba olemas)
    mittefunktsionaalsed nõuded (juba olemas)
    Aasa Globali põhimõte on, et analüütikud teevad häid nõudeid, et progejatel oleks kerge tööd teha.
    Agiilses arenduses tuleb nõuded kirjeldada ka agiilse arenduse käigus.
    Head nõuded on eelduseks edukale projektile.
    Rääkis suht palju enda tööst.
    LOENG 7 Jekaterina Tšukrejeva Tarkvara süsteemi kvaliteet ja testimine:
    Tarkvara testimisega tuleb alustada võimalikult vara, võib alustada isegi enne koodi kirjutamist.
    Tarkvara elutsükkel on enamasti kõikide mudelite korral sarnane:
    • Eesmärkide postitamine
    • nõuete spetsifitseerimine
    • projektiplaani koostamine
    • arhitektuuri planeerimine
    • riskide hindamine
    • arendus
    • toote hindamine
    • probleemide haldamine
    • muudatuste haldamine
    • tugi
    Täpne mudel aga valitakse vastavalt meeskonnale ja projektile.
    Nõuete liigid… jälle….
    Funktsionaalne nõue vastab küsimusele: mida peab tarkvara tegema?
    Mittefunktsionaalne nõue vastab küsimusele: kuidas peab tarkvara vajalike funktsioone täitma? (turvalisus, tõhusus , välimus, töökindlus ) stabiilsus
    Tarkvara koosneb:
    • dokumentatsioon
    • teadmised tulemuste kasutamisest
    • õigused tööks, arendamiseks , levitamiseks
    • vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks

    Testimine on kitsamas mõttes tarkvara käivitamine kontrollimaks, kas ta vastab ettenähtud nõuetele.
    Laiemas mõttes on testimine tarkvara analüüsi protsess leida erinevusi olemasolevate ja nõutud tingimuste vahel ning hinnata tarkvara omadusi.
    Staatiline testimine on süsteemi või komponendi testimine ilma testitavat tulemit käivitamata. Dünaamiline testimine on testimine, mille käigus testitavat tarkvara käivitatakse.
    Mida varem leitakse viga, seda lihtsam (ja odavam) on seda parandada.
    Valge kasti testimine – testijal on juurdepääs koodile ja algoritmidele, nt unit testid
    Musta kasti testimine – testijal pole ligipääsu programmikoodile
    Testimine tasandid:
  • unit testid – üks test vastab konkreetsele koodi osale
  • integration testid – kontrollitakse komponentide vahelist tööd
  • süsteemi testimine – testitakse täielikult integreeritud süsteemi, et kinnitada süsteemi vastavust nõuetele
  • süsteemi integratsiooni testimine – testitakse kolmanda osapoole süsteemiga
  • regressioonitestimine – koodi töötamise kontrollimine pärast koodi muutmist
  • vastuvõtu testimine – klient hakkav oma keskkonnas süsteemi testima
    LOENG 8 Mart Toom – Testimisest:
    Sageli on tavaline kasutaja testija.
    Testijatele on kasuks detailide leidmise oskus.
    re-testimine on parandatud funktsionaalse testimine, regressioonitestimine on terve süsteemi testimine pärast vea parandamist
    Testida tuleb vastavalt rakendusele. Näiteks hello world programmi, mida keegi ei kasuta, ei ole mõtet testida. Ja näiteks netipanka on mõtet igat võimaliku moodi testida.
    Rääkis üsna palju päriselust, mida eksamil ei küsita ilmselt.
    LOENG 9 eXtreme programming Erik Jõgi codeborne’ist:
    Agile Manifesto!
    eXtreme programmin
    Kõige kõrgem prioriteet on kliendi vajaduste rahuldamine läbi pideva tarkvaralise väärtuse loomine.
    Töötav tarkvara on peamine progressi mõõtmine.
    Nõuete muutmine hilises arendusfaasis.
    XP on distsipliin
    XP alustalad:
    • suhtlus
    • lihtsus
    • tagasiside - mida kiirem, seda efektiivsem on vigu parandada
    • julge edasiminek , proovimine, heade lahenduste otsimine
    Kirjeldatakse XP-d codeborne’is:
  • Klient kirjeldab probleemi ja codeborne annab hinnangu. Lepitakse kokku tunnitasu. Tegeldakse sellega, et tegevus oleks läbipaistev ja klient saaks aru, mille jaoks aeg kulub.
  • Alustatakse user storydega, kus klient on kohal
  • Iteratsioonikoosolekud iga 2 nädala tagant:
  • näidatakse protsessi
  • arutatakse prioriteeti
  • Igapäevased stand -up meetingud
  • arendus:
  • XP puhul kasutatakse paarisprogrammeerimist (teadmiste jagamine, vähendab vigu)
  • test-driven development
  • koodi disaini refactoreerimine
  • just enough disain (kui disaini muudetakse, ei raisata aega)
  • KOGU KOODI EEST VASTUTAB TERVE TIIM
    Continous deployment – continuous integrationiga commititud asjad lähevad kohe keskkonda üles
    Erinevad feedbacki tasemed – klient, iteration meeting , unit-test, paarisprogeja
    Iteration meeting – iga kord tehakse demo , distsipliini hoidmine väga oluline
    ühtlane ja hoitav tempo – ei tehta ületunde
    LOENG 10 Rainer Tikk IT-arendusjuht LHV:
    Traditsioonilises tiimis on manager , agiilses tiimis on vastutus hajutatud .
    Kanban on lähenemine, mis aitab muuta juhtimist ja aru saada, mis toimub ning seda saab rakendada peaaegu igal mõtlemisega seotud alal.
    Kanban – aitab visualiseerida töövoogu, hommikused Kanbani stand-up’id
    Lean’i põhimõtted:
    • iteratsioonid / tagasiside
    • MVP
    • Ehita asi õigesti

    LOENG 13 KULDAR TAVETER:
    Mis on mudel? – lihtsustatud kujutis keerulisest protsessist, et arusaamist kergendada. peab olema nii keeruline kui vaja, aga mitte keerulisem
    UML – unified modeling language – modelleerimiskeel/standard tarkvara süsteemide mudelite loomiseks
    Miks on mudeleid vaja – soodustada diskussiooni loodava süsteemi üle, aitab dokumenteerida, detailne esitlus, millest saab genereerida süsteemi realisatsiooni
    Tarkvaratehnikas on 3 vaadet:
    • omaniku vaade
    • kavandaja vaade
    • ehitaja vaade
    Tarkvaraprotsessi etapid
    • Nõuete esiletoomine ja analüüs
    • Kavandamine e. disain
    • Realiseerimine
    • Testimine
    • Hooldus ja evolutsioon
    Neid etappe tehakse iteratiivselt järjest läbi
    Modelleerimine – igas faasis on oma tehised (mudelid, dokumendid ja programmikood)
    Süsteemi käitumise analüüs
  • kokku tuleb leppida põhieesmärk ehk ülemise taseme eesmärk
    Tegevusdiagramm
    • näidatakse tegevusi, mida süsteemiga toetatakse
    Kasutusjuht – Kasutusjuhtu saab esitada ka tabelina, kus iga tegevuse kohta on detailne info ( actor , data, response, comments)
    Struktuuri analüüs – Mis osadest süsteem koosneb ja kuidas need on omavahel seotud?
    Millist tüüpi olemite kohta peaks süsteem informatsiooni esitama ja kuidas need olemid on omavahel seotud?
    kontekstidiagramm – näitab mis osadest süsteem koosneb ja kuidas see suhtestub teiste süsteemidega
    klassidiagramm - esitab struktureeritud kujul informatsiooni, mida saab töödelda
    aggregatsioon – näitab, kuidas klassidiagrammi elemendid sisaldavad teineteist 1…1*
    assotsiatsioonid – terve suur süsteem klassidiagrammideast, mis näitab, kuidas klassidiagrammid seotud on
    Interaktsioonide disain –Milliseid teateid süsteem vahetab enda ja kasutajaga?
    jadadiagramm - minu definitsioon – näitab ajateljel, kuidas süsteemi osasd omavahel suhtlevad
    Struktuuri disain – millist informatsiooni tuleb süsteemis esitada?
    detailne klassidiagramm – klassid koos väljade ja meetoditega
    käitumise disain
    olekudiagrammid – algus ja lõpp- punktiga olekud, vahepeal aga on kommentaarid seisundi kohta
    Vaatepunkti aspekt
    Abstraktsioonitase
    Interaktsioonid
    Struktuur
    Käitumine
    Analüüs
    Kasutusjuhtude diagrammid , kasutusjuhtude tabelid
    Kontekstidiagrammid,
    klassidiagrammid
    Eesmärgimudelid,
    tegevusdiagrammid, kasutuslood
    Disain
    Jadadiagrammid
    Detailsed klassi-
    diagrammid
    Olekudiagrammid
    Platvormist sõltuv disain
    Kasutajaliidese ja interaktsioonide spetsifikatsioonid
    Andmemudelid
    ja
    objektimudelid
    Detailsed olekudiagrammid
    Eksami näiteküsimus – Rääkige disaini mudelitest interaktsiooni perspektiivist. Tee tabelist spikker pmst.
    LOENG 14 KULDAR TAVETER Kordamine ja Kanban:
    XP, Scrum’i ja Kanbani erinevus: ei ole puhtalt xp, scrum või Kanban, nad on üksteisega kattuvad, kuid neil on erinevad rõhuasetused, XP puhul on rõhk koodil (paarisporgrammeerimine), Scrum’i puhul on rõhuasetus projektijuhtimisel ja Kanban’i puhul on kasutatud konveieri põhimõtet.
    SCRUM eksamil!
    Scrum’i puhul jagatakse toode tükkideks ja inimesed tiimideks (iga tiim tegeleb ühe tarkvaraga või väga suure projekti osaga). Jagada tuleb ka aeg ja paigutada tükkideks jagatud toode ajateljele.
    SCRUMI MÕISTED:
    • sprint
    • retrospektiiv
    • igapäevane scrum meeting
    • product backlog
    SCRUM’i protsess lõpeb siis kui kõik user storied on lõpetatud, raha on otsas või aeg on otsas
    Kanban’i 3 põhimõtet:
    • Konveieri põhimõte
    • Piiratud Work In Progress taskid (näiteks to do max 5, dev max 3, testing max 2 taski)
    • Kogu konveier peab olema kõigile nähtav
    Kanban’i ideoloogia:
    • keskendu sellele, mida klient vajab, ära kirjuta liialt teste, koodi, spec’e
    • väldi ülekoormamist
    • väldi ebaühtlast töökoormust
    • väldi tegevusi, mis ei lisa väärtust
    • puuduvad ajaboxid sprintideks
    • puudub arendamise edukuse hindamine

    Eksami näidisküsimused
    Kvaliteetse tarkvara funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed atribuudid.
    Metoodikad tarkvaraarenduses ja mida nad kirjeldavad.
    Erinevate tarkvarasüsteemide nõuete kirjeldamine. Näiteks panga veebi iseteeninduskeskkond, iPhone aplikatsioon jne. Nõuete vastavus nõuete kolmele olulisele omadusele.
    Erinevate arhitektuuride positiivsed ja negatiivsed omadused, kasutusvaldkonnad.
    Testitmise tasemed.
    Tarkvara arendusmetoodikad.
    Tsentraliseeritud ja hajutatud haldusvahendid.
  • Vasakule Paremale
    Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #1 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #2 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #3 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #4 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #5 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #6 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #7 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #8 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #9 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #10 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #11 Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsumused 2016-2017 #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor vanapapi Õppematerjali autor
    Tarkvaratehnika konspekt ja kordamisküsimused eksamiks 2016-2017 sügissemesteril. Pelgalt nende 11 lehe õppimisega ja kordamisküsimustele vastates peaksid eksami 4-5 peale tegema. Läbi saad kindlalt.

    *küsimused, mille taha on märgitud "eksam", olid minu eksamis.

    Sarnased õppematerjalid

    Tarkvaratehnika 2016 2017 eksami materjal
    138
    docx

    Tarkvaratehnika 2016/2017 eksami materjal

    Tarkvaratehnika: Loeng 1:  Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised:  Suuremad süsteemid  Keerulisemad süsteemid  Kiiremini  Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika
    72
    docx

    Tarkvaratehnika

    Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav ­ Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne ­ Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav ­ Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse,

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika konspekt eksamiks
    62
    pdf

    Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

    Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika kordamisküsimused
    210
    pdf

    Tarkvaratehnika kordamisküsimused

    TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED     1. Mis on tarkvaratehnika?  Software engineering    ! ​“Engineers Australia” definitsioon: ​ Tarkvaratehnika ​on tiimide poolt rakendatav distsipliin  tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab  kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.    IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava  lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see  tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.     Tarkvaraarendus ​ on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu,  standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus.    Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti,  ajakavasid,

    Tarkvaratehnika
    Tarkvaratehnika 3 variant
    12
    pdf

    Tarkvaratehnika 3 variant

    programming(all production code is pair programmed), continuous learning(take time to improve team's skills), retrospective(look back and improve) 3 вещи в рукводстве проекта(?)3 фактора при разработке квалитетного ПО Too välja 3 kvaliteetse tarkvarasüsteemi atribuuti (üks kliendi, üks arendaja, üks äri vaatest) ning selgita, kuidas nad mõjutavad arhitektuurilise kavandamise valikut. Hooldatavus: Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele; Usaldusväärsus: Tarkvara peab olema töökindel; Efektiivsus: Tarkvara ei tohi raisata süsteemi ressursse; Vastuvõetavus: Tarkvara peab olema aktsepteeritud kasutajate poolt, kelle jaoks ta on loodud. See tähendab, et tarkvara peab olema arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega

    Tarkvaratehnika
    Tarkvara kvaliteet ja standardid kordamisküsimused
    22
    docx

    Tarkvara kvaliteet ja standardid kordamisküsimused

    Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse

    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    21
    docx

    Tarkvara kvaliteet ja standardid

    1. Tarkvaratoode ­ mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine

    Tarkvara kvaliteet ja standardid
    Süsteemiarenduse elutsükkel
    42
    docx

    Süsteemiarenduse elutsükkel

    Süsteemiarenduse elutsükli mudel on arendusprotsessi üldistatud (abstraktne) kirjeldus. See on protsessi kirjeldus teatud vaatenurgast lähtudes. Protsessimudelite kirjeldustes räägitakse tavaliselt tegevustest nagu andmemudeli kavandamine, kasutajaliidese disain jne, kuid nad võivad sisaldada ka dokumentatsiooni ja rollide kirjeldusi. Protsessimudelites võib kohata kahte põhimõttelist lähenemist. Tugev planeerimine. See vanem lähenemine seisneb tegevuste ja tarkvara põhjalikus planeerimises ja järgnevas kindlalt plaani järgivas arenduses. Arendustegevuse progressi mõõdetakse sama plaani abil. Agiilne ehk paindlik arendus, kus planeerimine toimub osade kaupa (inkrementaalselt) ning tänu millele on võimalik protsessi käiku muuta, tulles vastu kasutajate muutuvatele nõuetele. Paindliku protsessi kasutuselevõtt tulenes klientide vajaduste kiirest muutumisest. Protsess peab olema paindlik ja suutma reageerida toote muutmise,

    Tarkvaratehnika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun