Eesti looduskaitsealad - referaat (0)

Põhikool - Bioloogia - Algoloogia

1 Hindamata

Referaat
Eesti looduskaitsealad
Ingrid Jakobson
8.c
Gustav Adolfi Gümnaasium
Sisukord :

Sissejuhatus

Rahvuspark

Looduskaitseala

Maastikukaitseala

Looduskaitse algus ja areng

Loodusharidus

Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks
Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind — see on ligi 11% tervest riigist.
Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid , looduskaitsealad ning maastikukaitsealad .
Rahvuspark:
Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga.
Looduskaitseala:
Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja uurimiseks on ette nähtud kindlad kaitsemeetmed. Looduskaitsealadel uuritakse looduslikke protsesse ning ohustatud taime-, looma- ja seeneliike ning muid looduslikke nähtusi. Väikseim on Anne kaitseala Tartu maakonnas (16 hektarit), suurim aga Alam-Pedja looduskaitseala Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas (34 219 hektarit).
Maastikukaitseala:
Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud kas eriti haruldase maastikuvormi või vastupidi, Eestile väga tüüpilise maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Looduskaitset Eestis reguleerivad looduskaitseseadus ning looduskaitse valdkonda puudutavad määrused. Alates 1. juulist 2007 on meil viis rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala ning 124 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on muutmata (lisaks 543-le kaitstud pargi- ja metsaalale). Väikseim kaitsealune ala on Tallinnas olev park „Roheline turg “ kõigest 0,05 hektariga ning suurim Lahemaa Rahvuspark. Keskmine kaitsealuse ala suurus Eestis on 759 hektarit.
Looduskaitse ei ole Eestis üleöö sündinud: paljud loodushoidlikud tavad ja tõekspidamised pärinevad otseselt rahvausundeist. Eestlaste uskumuste üks veetlevamaid jooni oli just sügav ja ehe loodustunnetus koos teesklematu austusega looduse vastu. Neid tõekspidamisi ja loodusega koosolemise tarkust anti edasi põlvest põlve läbi sajandite. Varajase looduskaitse ilminguks võib lugeda looduslike rituaalipaikade säilitamist mäletamata aegade tagant. Paljud puud, metsasalud, kivid , allikad, jõed, järved ja pangad olid eestlaste jaoks pühad ja puutumatud.
Looduskaitse teise etapi algus - aeg, mil loodusvarade kasutamist esmakordselt piirata püüti - ulatub tagasi 13. sajandisse. 1297. aastal keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie neljal Tallinna lähedal paikneval saarel. Järgnevate sajandite jooksul kehtestasid võõrvalitsejad Eesti territooriumil veel mitmeid jahi- ja kalapüügipiiranguid, samuti ehituspuude raiekeelde ning nõudsid mõnede puuliikide (metsõunapuu, tamme, toominga , pihlaka) säilitamist. Kuigi tegemist oli näiliselt pragmaatilise loodusvarade kasutamise ja kaitse korraldamisega, mille puhul tulid pahatihti mängu sätestajate endi omakasulised materiaalsed huvid, aitasid need piirangud kindlasti loodusväärtusi säilitada ning seeläbi väärtustati ka mõistvat ja hoolivat suhtumist loodusesse .
Kahte esimest etappi looduskaitse arengus võib käsitleda klassikalise looduskaitse eelse ajajärguna. Kolmas arenguetapp algas klassikalise looduskaitse ideede jõudmisega Eestisse. Akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati nii erakordsete loodusobjektide ja -mälestiste kui ka looduslike alade esteetilist, eetilist, hariduslikku ja usundilist tähtsust kohalikus kultuuris. 1853. aastal asutatud Eesti Loodusuurijate Seltsi õhutusel hakati üha valjemalt rääkima haruldaste taime- ja loomaliikide ning tähelepanuväärsete eluta looduse objektide kaitse vajadusest. Nimetagem siin K. E. von Baeri uuringuid Peipsi kalavarudest nende säästliku kasutamise huvides või Gregor Helmerseni ettekannet rändrahnudest kui unikaalsetest jääaja "ürikutest" ja nende kaitsmise tähtsusest.
Võib julgelt väita, et 20. sajandi lävel oli teadlik ja eesmärgikindel looduskaitse oma koha Eestis leidnud. Uudsed, Lääne-Euroopast pärinevad klassikalised looduskaitseideed võeti omaks eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse mõjul. Maarahvani jõudsid loodushoiuideed ka kirjasõna kaudu, näiteks O. W. Masingu , F. R. Kreutzwaldi, J. W. Jannseni ja C. R. Jakobsoni vahendusel. Järgnevalt vaatleme , kuidas on looduskaitse mõiste ja ideed, s.h. rõhuasetused, eesmärgid, meetmed ning institutsioonid möödunud sajandi jooksul teisenenud.
On väga oluline säilitada kohapeal tekkinud huvi ja initsiatiiv loodushariduse vallas tegutseda, kuid samas on nii inimeste tööaja kui ressursside paremaksjaotamiseks oluline loodushariduse tugikeskuste vahel tekitada teatud koordineeritus. Viimane tähendaks teatavat optimeerimist ja koostööd nii käsitlevate teemade kui õppevahendite jm tööks tarviliku planeerimisel. Loodushariduse tugikeskuste võrgustikuna toimimine ning järjepidevuse tekkimiseks hädavajalik süsteemne rahastamine võimaldavad toetada ka koolides antavat õppekavast tulenevat loodusalast õpet, sh kasutada tugikeskuste pakutavaid õppeprogramme ja õppevahendeid, kus tarvilik. Omavahel kooskõlas toimiv võrgustik tagaks loodushariduse kättesaadavuse igas maakonnas (piirkonnas) ja spetsialiseerumiste jaotumise Eestis. Looduses viibimine ei ole paljudele inimestele tänapäeva linnastunud ühiskonnas enam omane, mistõttu suur osa inimeste looduses liikumisest koondub selleks ettevalmistatud kohtadesse – matka - ja õpperadadele, puhkekohtadesse jne. Ühelt poolt võimaldab selliste kohtade ette valmistamine vähendada survet veel puutumata loodusaladele, kuid teiselt poolt tuleb jälgida, et koht ise ei
muutuks ülekoormatuks ning selle külastajad ei põhjustaks ümbritsevates alades pöördumatuid kahjustusi. Samuti peab peale radade loomist neid ka järjepidevalt hooldama ja vajadusel kaasajastama ning täiendama. Matka- ja õpperadadele on seetõttu tarvilik selge valdaja ja vastutaja
olemasolu, neid ei tohiks rajada juhuslikesse paikadesse vaid radade võrgustik peaks olemakoordineeritud. Radadel jagatav teave peab olema kvaliteetne ning rajad peaks olema loodushariduseandmisel aktiivses kasutuses. Radade potentsiaalsetele kasutajatele peab olema kergesti kättesaadav info olemasolevate radade ja nende (loodushariduslike) kasutusvõimaluste kohta.
Kasutatud kirjandus:
www.puhkaeestis.ee
www.loodusajakiri.ee
http://www.envir.ee

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 19 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

heiijjou Õppematerjali autor

Referaadist saab põhjaliku informatsiooni rahvuspargi, looduskaitsealade ja maastikukaitsealade kohta. Samuti on põhjalikult välja toodud looduskaitse algus ja selle tekke põhjused ning vajalikkus.

loodus looduskaitse rahvuspark bioloogia maastikukaitseala loodusharidus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed,

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

................................................................................................. 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69 3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ...............................................

Loodus

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005. aasta alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. Sellist linnade pidurdamatut kasvu nimetatakse urbanisatsiooniks. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk