Retsensioon: Ämbliknaise suudlus (0)

Ämbliknaise suudlus
Käisin 30.märtsil Tartu teatris Vanemuine vaatamas muusikali „Ämbliknaise suudlus“. Muusikali aluseks oli Argentiina kirjaniku Manuel Puigi 70-ndate lõpus ilmunud samanimeline romaan. Lavateos kujutab endast valjuhäälset protesti ühiskondliku terrori, rõhumise ja meeleavalduste vastu. „Ämbliknaise suudluse“ tegevus toimub kongreetsel ajaloolisel taustal, kui peale Juan Peroni surma haarasid sõjaväelased kindral Jorge Rafael Videta juhtimisel võimu. Lugu räägib kahest täiesti erinevast mehest, Molinast ja Valentinist, kes on Ladina-Ameerika nimetus vanglas. Molina on selline mees, kes viibib tihti unistustemaailmas; Valentin aga seevastu režiimivastane, kes tahab ühiskonda muuta. Muusikali „Ämbliknaise suudlus“ lavastajaks on Roman Hovenbitzer Saksamaalt.
Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikali ajal tekkis küll kahtlusi nähtu mõistmises, kuid see ei seganud sellest tervikliku pildi loomisel. Minule meeldis lavastajapoolne töö osatäitjate valimisel. Minu isiklik arvamus on, et Koit Toome ja Lauri Liiv mängisid oma rolli väga hästi välja ning keegi teine ei oleks sobinud neid rolle paremini mängima. Minu soositumaks näitlejaks oli aga Tanja Mihhailova , kes mängis Aurorat, Ämbliknaist. Temas hindasin lavalist näitlemist ja eelkõige ilusat lauluhäält.
Lavakunstnik oli Walter Perdacher Austriast oli enda tööga väga hästi hakkama saanud. Kõik rõhuasetused lavakujunduslikel objektidel oli hästi paika pandud. Kasutatud oli keerulisi kujundusvõtteid, mis sobisid antud miljöösse väga hästi. Valgustus oli suhteliselt tagasihoidlik , ilma eriefektideta.
Muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm. Taustamuusika oli hästi konteksti sissesulav ja samas hästi võimas. Eriefektina kõlasid püssipaugud ja vanglasireenid.
Kuigi „Ämbliknaise suudlus“ oli kohati väga karm ja kõhedust tekitav, oli see siiski eelkõige meelelahutus , mis kutsus inimesi üles sallivusele üksteise suhtes ning pani mindki mõtisklema inimväärikuse ja õnne teemal.
Minule oli muusikalietendus esmakordne ja väga positiivne kogemus. Kuigi ma istusin saali ääreosas, ei häirinud see mind. Kindlasti üheks suureks plussiks oligi osatäitjate suutmine kasutada lava nii, et kõik saalis viibijad said nautida etendust.
Peaosades olid: Molina Lauri Liiv
Valentin Koit Toome
Aurora, Ämbliknaine Tanja Mihhailova
Teistes osades: Molina ema Karmen Puis
Marta , Valentini naine Siiri Koodres
Vanglaülem Märt Jakobson
Vangid, valvurid , arstid, patsiendid , Aurora saatjad , ohvitserid.
Peale osatäitjate tegid kaasa: solistid, balletitrupp, ooperikoor, lisakoor, valvurid, bänd ja Vanemuise sümfooniarkester.
Retsensioon nr 1