Teenijanna lugu, kirjandusteose analüüs (1)

Kirjandusteose analüüs
Koostaja : Linda Luig
5.jaanuar 2010
1.Teose sisu lühikokkuvõte
Ameerika Ühendriikidest on saanud Gileadi Vabariik. Kõik teistkordsed abielud ja abieluvälised suhted kuulutati uue režiimi kehtestamisel abielurikkumisteks. Naistest, keda nüüd peeti abielurikkujateks, loodi reserv , kus nad pandi elama ühe katuse alla ja neid hakati ümber kasvatama. Nad võõrandadi oma endisest elust ning neile hakati selgitama nende uut funktsiooni – rikastele laste sünnitamine.
Raamatus keskendutakse ühe sellise naise mälestustele, kes räägib oma uuest elust ja võitlustest mida ta enda sees peab. Ta viiakse elama ühe komandöri juurde ning tema uueks nimeks saab Offred. Kuna komandöriga magades ei õnnestu tal rasedaks jääda, otsib ta abi komandöri autojuhi Nick ’i juurest, kes on nõus talle oma abi pakkuma. Järglaste saamine on nii oluline, et need naised, kes rasestuda ei suuda, viiakse kas teise perekonda või koonduslaagrisse rasket tööd tegema.
Raamat on kokku pandud kirjeldades Offredi heitlust naisena, kellelt on võetud kõik peale õudusunenägude ja mälupildikeste oma kunagisest perest .
2.1Teoses esilekerkinud probleemid:

Naiste väärkohtlemine ja riigis valitsev tugev šovinistlik mõtteviis. Kuigi meie elame hetkel tsiviliseritud maailmas ja riigis, kus inimesed, olenemata soost on võrdsed, siis leidub ikkagi nii riike kui ka valdkondi, kus inimesi diskrimineeritakse nende soo alusel. Alles eelmisel sajandil hakati naisi meestega võrdselt kohtlema, mistõttu on maailma mastaabis tegu siiski uuendusega.

Klasside ebavõrdsus. Mitte kunagi ei saa kõik inimesed olla omavahel võrdsed, see on selge, aga antud teoses polnud inimesed mitte ainult jagatud klassideks, vaid igale klassile oli selga antud lausa iseloomulik riietus, et oleks selge kellega on tegu.

Iibe tõstmiseks võetakse kasutusele äärmuslikke meetodeid . Selleks, et kasvatada rahvastikku on raamatus ära keelatutd kõik rasestumisvastased vahendid. Ka reaalses maailmas on näiteks katoliku kirik keelanud ära rasestumisvastaste vahendite kasutamise, nimetades seda jumalateotuseks, mis tähendab, et katoliku-usku inimesed on seatud valiku ette – kas teha lapsi või vahetada usku.

Diktatuur riigikorrana. Raamatus oli toimunud riigipööre ja loodud uus diktatuur. Riigis on kõik tegevused reglementeeritud, kaasaarvatud see kuidas mõtlema peab. Eelmisel sajandil loodi üks suurimaid diktatuure – Nõukogude Liit, mis ei töötanud tegelikult kunagi nii, et inimestel oleks hea olnud. Vastupidi – võtte ära inimestelt eneseteostusvõimaluse, toob see pigem kaasa probleeme, mitte ei leia neile lahendusi.Võimu peale surumine sunnib inimesi alahoidlikeks, mis näiteks iibe tõstmisele mõjub pärssivalt, langetades keskmist eluiga ja tekitades vaimseid kõrvalekaldeid.
2.2Teose mõte: Naised on samasugused inimesed nagu mehedki ja nendesse tuleb niisamuti suhtuda .
3.Peategelase iseloomustus:
Offred ei kirjelda kunagi konkreetselt oma välimust. Ainus, mis on teada, on see, et nii tema kui ta teised teenijannad peavad kandma punast rüüd, punaseid kingi ja valget tiibadega tanu oma nägude varjamiseks. See, kuidas ta kõneleb annab märku temast, kui ühest lootuse kaotanud ja mandunud naisest, kellel pole enam midagi, mille nimel reaalselt edasi elada. Ta lihtsalt eksisteerib. Kuna ta käitub vastavalt sellele nagu ta peab on ta üsna kuulekas ja allub kergesti erinevatele provokatsioonidele. Mõnes mõttes pakub talle teatavat naudingut ka see, kui ta oma mõtetes kirjutab sündmusi ümber ja rikub reegleid. Tal pole enam tundeid, seega ei saa need teda iseloomustada. Tal on keelatud tunda inimeste vastu mingeid tundeid või omada seisukohti. Oma mõtetes ta vahel rikub reegleid, kuid ei lähe kunagi kaugemale.
Seda, mida ta peab õigeks ja mida valeks on raske kommenteerida, sest ta on saanud eelnevalt tugevat ajupesu ning ta on oma uue eluga leppinud. Ta ei pea seda õigeks ega ka valeks mitte - see on tema elu ja nii lihtsalt on. Offred vaid mainib vahel, et naisi tuleks kohelda pisut paremini, lubades neile rohkem privileege, kuid see on kõik. Tegu on üsna kohanemisvõimelise ja lepliku inimesena. Ta tegi nii, nagu kõik tegid, nagu kõik pididki tegema.
Oma olemuselt on Offred alluv naisterahvas , kes ei soovi probleeme ning peab õigemaks käituda vastavalt sellele, nagu temalt oodatakse . Kuna ta pole oma ametit ta endale ise valinud, ei iseloomusta teenijannaks olemine teda mitte mingist aspektist. Nii palju kui ta kõneleb oma emast, on ta temast hoopis teistsugune, ema oli mässumeelne, tema on rahulik ja ratsionaalsem. Oma kodus oli ta armastav abikaasa ja tema mees oli kodus see, kes võttis vastu otsuseid ja oli naisele toeks .
Offredi suhted oma peremehega olid head, nad kohtusid salaja ja mängisid sõnamängu ning siis vahel sai ta komandörilt ühtteist kingituseks. Komandöri naisega olid tema suhted jahedad ning nad ei sallinud üksteist. Maja personaliga olid nad kõik üsna kaugetes suhetes. Teiste teenijannadega kohtus ta harva ja nad rääkisid vähe. Offredi näol oli tegu igati eeskujuliku teenijannaga.
4.Olulisema kõrvaltegelase iseloomustus:
Moira oli Offredi mässumeelne sõbranna juba enne Gileadi Vabariiki. Valisin kirjeldamiseks Moira, sest ta tõi sellele raamatule ja selles olevatele tegelastele vaheldust. Moira oli väga mässumeelne ja ropp ning kõlvatute elukommetega inimene. Oma äärmise otsekohesusega sattus ta parandusmajas kohe põlu alla. Tänu oma süüdimatusele põgenes ta aga parandusmajast ning kuna teda peeti isegi koonduslaagrisse saatmiseks liiga ohtlikuks, siis viidi ta ühte salajasse komandöride kasutuses olevasse bordell/ööklubisse. Isegi seal oli ta mässumeelne tegelane.Ta ei leppinud kunagi millegagi lõplikult ja isegi siis, kui teda viimane kord mainiti, oli ta kogu oma olekus allavandumatu.
Oma välimuselt oli Moira korpulentne naisterahvas, mis sobis ideaalselt kokku tema süüdimatuse ja kõlvatusega. Moira kandis antud raamatus lõpuni välja feministlikku mõtteviisi.
5.Küsimused tegelastele:
Offredile: Kuidas suudeti hävitada sinu teadvusest sinu pärisnimi ja andmed sinu tütre kohta?
Kas sa pöörduksid süsteemi vastu, kui see osutuks võimalikuks?
Mida sa alandlikkusega saavutasid?
Komandörile: Kas sa armastasid Offredi rohkem kui oma naist?
Komandörile: Kas sind ei huvitanud Offredi inimlikkus?
Ofglenile: Kust sa said teada, et Offred käib salaja komandöriga kohtumas?
6.Teose miljöö:
Kuna enne Gleadi Vabariigi sündi eksisteerivat Ameerikat peetakse patu ja kõlvatuse kesemeks, siis on tegu ilmselgelt eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpuga või üheksakümnendate algusega. Mainitud on ära ajakirja Playboy ja ohtralt pornograafiat ning erootilist mõttevabadust. Ameerikas saavutas seksuaalsus umbes sellisel ajal mõttevabaduse ning hakkas hoogsalt vohama. Offredi elu toimus siseriigis, mitte kuskil avatud veekogu lähedal. Ümberringi on palju piiripunkte, et põgenike arvu vähendada.
Inimestele oli tehtud ettekirjutused millal, kellega ja kuidas nad rääkida tohivad . Isegi teenijannade omavaheline suhtlus oli reglementeeritud. Teoses olevad inimesed ei tundunud õnnelikud, kõik olid ühel või teisel moel represseeritud ning see mõjutas tugevasti nende tegevust. Keset seda linnakest oli kirik kuhu hoovi toimetati nende surnukehad, kes olid teisitimõtlejad. Ainukesed, kes amenstiat said, olid juudid . Kirjutamata reegleid polnud olemas, sest kõik oli etteantud ja vabadusi ei jäetud.
7.Tsitaate:
"On mitut erinevat sorti vabadust... Vabadus, mida nõutakse ja vabadus, mida antakse. Anarhiapäevil nõuti vabadust. Nüüd antakse vabadust. Ära alahinda seda.“
"Me oleme inimesed, kellest ajalehtedes ei kirjutatud. Me elasime tühikutes ja valgetel aladel, mis paiknesid lehekülgede äärtes. See andis meile rohkem vabadust.“
„Ta on nagu lipp mäejalamil, mis viitab veel tegemata asjadele: meid saab veel päästa!“
8.Teised teosest:
Jüri Kallas: [...]Tegemist on suht tavalise düstoopiaga, millele pisukest omapära annavad veidi nihestatud rõhuasetused. USA on tõotatud maa, kuhu iga vähegi mõtlev isik "ära karata" püüab. Ka romaani kangelannast sai ebalojaalne kodanik just säherduse ebaõnnestunud piiriületuskatse käigus. Ka on autor pannud üsna palju rõhku sihukesele spetsiifilisele ja eelkõige "naistekale" omasele halearmsale ning "emasele" kirjutamislaadile. Ka armulugu pole välditud. Nelja saabki see romaan eelkõige oma vähese ulmelisuse (ajuti oli tunne, et loed olukirjeldust NLiidu elust) ja üsna triviaalsete lahenduste tõttu. Kolmest päästab vaid autori tugev üldliteratuurne tase. Soovitada ei julge, ise lugesin küll läbi, et ühe auhinnatud "ulme"romaaniga kursis olla, aga teist korda enam lugeda ei soovi. Minu jaoks jääb "Teenijanna lugu" romaaniks, millest on hea rääkida, kuid mis lugeda ei kõlba.[...]
( http://tool.dcc.ttu.ee/sfbooks/getrets.asp?raamat=896 )
8.2 Minu nägemus teosest:
Kahjuks ei saa ma öelda, et oleksin raamatus leidunud midagi paeluvat või ennekuulmatut. Olen üsna pettunud selles, et raamatus jäi puudu sündmustikust. Keskenuduti liiga pingsalt peategelase hingeelule ja tema probleemidele. Üldkokkuvõttes oli sisu aimatav ja raamat lõppes seal, kus algas, ehk siis oli tegu täieliku paigaltammtumisega. Raamatut nimetatakse ulmeromaaniks ja see on auhindu võitnud teos. Seda enam paneb mind imestama see, kuidas saab auhindu võita teos, kus puudub konkreetne tegevus ja mille mõte on oma ajast maha jäänud. Raamat pakub ilmselt huvi vaid täielikele feministidele, kes peale raamatu lugemist saavad veel enam ainest meeste kirumisele. Miski selles teoses viitab sundlusele, nagu oleks autor relva ähvardusel olnud sunnitud sellist mannetut teost kirjutama. Teose mõte koorus välja juba esimeses peatükis, põnevus kadus juba peale teist peatükki ja edasi lugesin vaid seetõttu, et ma pidin . Kui tegemist oleks olnud raamatuga, mille lugemine oleks olnud vabatahtlik poleks ma seda lõpuni lugenud, sest kolmveerand sellest raamatust oli eelneva kordamine ja samadele asjadele rõhumine. Kogu tegevus ja motiivid olid etteaimatavad ja põnevusmoment puudus nagu ka raamatu kulminatsioon . Samas, arvan et teos võib osutuda põnevaks lugemiseks neile, keda huvitab soolise diskrimineerimise teema rohkem ja kes on sellega rohkem kursis. Samuti võiksid teost nautida inimesed, keda huvitab detailidesse ja kirjeldusse süvitsi laskumine .
Ma ei saa aga väita, et raamatu lugemine mind rumalamaks tegi. Kindlasti mitte. See, et raamatut igav lugeda oli ei tähenda seda, et ma ei saanud saamatust huvitavat ja kasulikku infot või et minu mõtted ei oleks mingis suunas liikuma hakanud. Raamatu idee on ju samuti päris põnev – kirjutada teos, mida lugedes saaksid lugejad ette kujutada teistsugust elu. See ongi ma arvan, et põhjus, miks Atwood selle teosega auhindu on võitnud.
9.Aita õpetajat
Kirjelda Offredi ja Ofgleni jalutuskäike.
Mis võis olla komandöri veidrate soovide põhjuseks?
Miks oli Nicki ja Offredi vahel kogu aeg seksuaalne tõmme?
10.Inimene ja inimsuhted
Inimsuhted ei ole nii ratsionaalne teema, et sellele saaks piiranguid panna või reegleid kehtestada. Hoolimata sellest, et veel üle-eelmisel sajandilgi oli täiesti tavaline see, et sunniviisiliselt astuti korraldatud abiellu, on see inimeste jaoks loomuvastane. Inimene tahab ise olla oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Seades inimestevahelistele suhetele piire , muutuvad osad inimesed kohe rahulolematuteks ja püüavad leida viise, kuidas sellest kõrvale põigelda. Teised aga jäävad alanlikeks ja lepivad. Nagu ka Margaret Atwoodi raamatus „Teenijanna lugu“ kehtestatud diktatuuri ajal võeti inimestelt ära õigus tunda üksteise vastu tundeid. Selle peale hakkasid inimesed just tunnetest fantaseerima ja olid valmis enda sisse kogunenud tundeid esimesele ettejuhtuvale näitama. Selline sisemine torm põhjustas inimestes aga vaimset väsimust ja mandumust ning „heaoluretsept“ hakkas nende parandamise asemel neid hoopis hävitama.
11.Margaret Atwood (s.1939)
Margaret Atwood on tõenäoliselt kõige tuntum tänapäeva kanada kirjanik, kes on sündinud 1939. a. Ottawas. Margaret Atwood on tuntuim ja kriitikute silmis ka parim kanada kirjanik. Tegelikult ei peaks Atwoodi nime seostama isegi mitte ühe riigiga, sest tegu on üle riigipiiride klassikuks tõusnud ning pea 40 keelde jõudnud kirjanikuga. Ta alustas kirjanduslikku karjääri luuletajana, kellelt on praeguseks ilmunud 9 luulekogu , (eesti k. “Moondatute laulud“ 2003). Kuulsaks on ta aga saanud eelkõige oma romaanidega, mis on võitnud mitmeid kirjanduspreemiaid ja esitatud ka briti prestiižikamale, Bookeri auhinnale.
Enamik tema teoste sisu on feministliku sisuga ja räägivad naiste ning meeste ebavõrdsusest või naiste rasketest kastumustest ja elust. Taoline feministlik ulmekirjandus on oma populaarsuse saavutanud just erinevate naisteorganisatsioonide poolt, kuid lugejate hulgas on ka tavalisi naisi ning mehi.
Tuntumad teosed:

• „Tantsutüdrukud“ (jutustused, 1987),
  
• „Teenijanna lugu“ (romaan, 1993),
  
• „Orüks ja Ruik“ (romaan, 2004),
  
• „ Penelopeia “ (romaan, 2006),
  
• „Ebakõlad“ (romaan, 2008)
  

( http://www.arileht.ee/artikkel/273270 )
( http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=650 )