Roheline Kaart ja Tööohutus (0)

Roheline Kaart ja Tööohutus

Soome tööturvalisuskoolitus

Soomes kehtiv seadusandlus annab objekti omanikule/valdajale õiguse kehtestada objektil viibivatele isikutele ühtsed ohutusnõuded ehk tal on õigus nõuda tema territooriumil töötavatelt isikutelt sellise koolituse läbimist. Kuna üha sagedamini viibib samas tehases, terminalis või ehitusobjektil erinevate ettevõtete töötajaid, kelle rahvus, keeleoskus ja eelnevad ohutusalased teadmised varieeruvad, pakub Soome Tööohutuskeskus MTÜ standard-tööohutuskoolitust, mis annab isikule selles vallas algteadmised .
Tamrex Ohutuse OÜ viib läbi Soome tööohutuskoolitusi, milles osalenu saab Soome tööohutustunnistuse (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome Tööohutuskeskuses. 
Tamrex Ohutuse OÜ lektorid on atesteeritud Soome Tööohutuskeskuses ning omavad õigust antud koolituse läbiviimiseks.
Koolitus koosneb: 
• Tööohutus: vastutus ja kohustused 
• Tööohutusriskide tähelepanek
• Ohutegurid ja nende vältimine
• Valmisolek ja tegutsemine õnnetusjuhtumi korral
• Valikvastustega test?
Iga osaleja, kes osaleb koolitusel täies mahus ning sooritab selle lõpus edukalt testi (75% õigeid vastuseid), saab sellekohase personaalse plastikkaardi, mis kehtib Soomes. Tööohutustunnistus kehtib 5 aastat. Plastikkaardid valmivad 2-3 nädalaga. Vajadusel väljastame pabertõendi, mis kehtib koolituse kuupäevast kuni kaardi kättesaamise kuupäevani. 
Kuidas valida turvajalanõusid?
Turvajalanõude esmane eesmärk on kindlasti jalgu kaitsta põrutuste, vigastuste jms eest. Lisaks kaitseomadustele on aga veel olulisi asjaolusid, mida tasuks ostmisel tähele panna:
1. Õige suurus ja mugavus – ükskõik mis jalanõu puhul on esmajoones oluline õige suurusnumber ning piisavalt lai liist , et jalg ei väsiks ning ei tekiks vigastusi. 
2. Hingavus – paljude odavama hinnaklassi jalanõud on kaetud PU- kihiga , mis muudab need küll veekindlaks, kuid läbi ei pääse ka õhk, mistõttu hakkab jalg higistama ning jalats muutub ebahügieeniliseks. Kallima hinnaklassi jalanõude tootmisel kasutatakse kvaliteetseid materjale, mis ei lase vett sisse, kuid õhk pääseb läbi. 
3. Õmblused – jalanõusid poes vaadeldes on aeg-ajalt isegi silmaga näha, milliste õmblused on tugevamad ja korralikumad ning millel kipuvad juba uuena niidiotsad narmendama. 
4. Kerge kaal – see omadus sõltub suuresti materjalidest , mida jalanõu tootmisel on kasutatud. Kui odavama hinnaklassi jalanõude turvanina ja naelatõkketald on tehtud terasest , muudab see toote raskemaks. Veidi enam tuleb maksta tööjalanõu eest, kus teras on asendatud plastikust komposiidi või spetsiaalse APT (Anti Perforation Textile) materjaliga, mistõttu on jalats kergem ega juhi metalli sarnaselt külma. Kui jalanõudega liigutakse palju, võib väike kaaluvahe päeva lõpuks tuntav olla. 
5. Testimine – oluline on soetada jalanõud, mida on testitud , et olla kaitseomadustes ja vastupidavuses kindel. 
6. Disain – on loomulik, et töötaja soovib ka tööajal viisakas välja näha, kuid maitsed on erinevad ning seetõttu on jalanõude valik Tamrexis lai, et ka nõudlikuma moemeelega ostja leiaks just oma stiilile ja riietusele sobivad turvajalanõud. Jalatseid valmistatakse eri töökeskkondade tingimusi arvestades. Sobiva mudeli leidmiseks on jalatsitel nende omadustele viitavad piktogrammid . Jalanõude tunnuseid ja alternatiivseid piktogramme saate vaadata ka artiklile lisatud failist.
Kuidas valida tööriiet
Materjalid
Materjal on (eriti külma ilma) riiete puhul määrava tähtsusega. 
Tuule- ja veekindlus, vastupidavus, hingavus jms on otseselt seotud tootmisel kasutatud materjalidega.
Looduslikud materjalid, näiteks puuvill , vill ja lina, on pehmed ja mugavad , kuid võivad pesus kokku tõmmata. Naturaalkiul kulub värv kiiremini, riie tõmbab kokku, on kortsuv ning tugevasti määrdununa raskesti puhastatav. 
Sünteetilistel materjalidel (nt polüester, polüamiid jpt) on palju eeliseid – need on tugevamad kui loodulikud kiud, ei kortsu, ei tõmba kokku, on vetthülgavad, hästi pestavad, kuivavad kiiresti ning värv ei kulu pesuga kiiresti. Miinuseks on aga riietesse tekkiv staatiline elekter. 
Polüester
Polüester sobib hästi tööriiete jaoks: see on kerge, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrdumiskindel ning lihtsasti hooldatav. Materjal on hea värvikindlusega ja kuivab kiiresti. Polüestrit kombineeritakse tihti teiste materjalidega, näiteks puuvillaga. 
Polüamiid (nailon, kapron )
Polüamiid on kunstlikest materjalidest üks universaalsemaid. Materjal on väga tugev, kerge, elastne, vastupidav nii hõõrumisele/kulumisele kui ka paljudele kemikaalidele. Kiud on siledad, vähe vettimavad ja kuivavad kiiresti. Polüamiid aga sulab kõrgel temperatuuril. 
Kaetud materjalid
Materjalid on kaetud (tavaliselt kanga seestpoolt), et teha need vastupidavamaks või vee- ja teiste vedelike kindlaks. Kui katmiseks on kasutatud PVC-d, siis see kangas ei hinga. Osad tooted ei pruugi olla niivõrd veekindlad, kuid see-eest on hea hingavusega, samas kui teised on täiesti veekindlad, kuid pole eriti hingavad (nt vihmariided). Mida rohkem katet , seda veekindlam. Kaetud materjalid pole nii vastupidavad kui lamineeritud kangad, eriti pesus. 
Lamineeritud kangad
Lamineerituteks nimetatakse selliseid kangaid, mis on vooderdatud ja tugevdatud veekindla ja hingava vahtpolüretaankihiga. Sellist materjali kasutatakse rõivatööstuses näiteks mantlite, üle- ja erirõivaste tegemiseks. Lamineeritud kangad on vastupidavamad kui kaetud materjalid. 
Materjalide segud
Kombineeritud materjalide puhul on plussiks tugevus: riie ei tõmba kokku, kuivab kiiresti, seda on lihtne hooldada (ei vaja triikimist) ja värv kulub aeglasemalt kui naturaalkiude puhul. Negatiivselt poolelt võib aga kangas kiiresti kuluda, tekkida staatiline elekter ning on pesemisel kuumusele tundlikum. 
Gore-Tex®
Gore-Tex on väga vastupidav, veekindel, tuulekindel ja hingav ning seetõttu ka väga hinnatud materjal. Gore-Texi pinnal on 1 cm suurusel alal üle 1,4 miljardi poori , mis on paraja suurusega, et veemolekul sisse ei pääse, kuid kehaniiskus liigub välja. 
Windstopper®
Windstopperi materjalid kaitsevad keha tuule ja sellega kaasneva külmatunde eest. Windstopperi hingav pind aitab vältida ülekuumenemist ja higistamist. 
A.I.S. Active Insulation System™ 
Kerge ja pehme mikrofliismaterjal, mis sobib ideaalselt külma ilma rõivastuse keskmiseks kihiks, kuna transpordib niiskuse kehast eemale ning jätab seetõttu keha soojaks ja kuivaks . Materjal on ka tuulekindel. 
A.V.S. Active Vaporize System™ 
Kerge ja väga hea hingavusega materjal, mis hoiab aktiivselt liikudes keha sooja ja kuivana. 
A.P.S. Active Protection System™ 
Hoiab keha kuiva ja soojana. Materjali kolm kihti kaitsevad tuule ja mustuse imendumise eest, säilitades samas ka hingavuse. 
Cordura®
Kerge kuid samas väga tugev ja vastupidav materjal. Cordura hoiab eemale tuule, vee ja mustuse ning on kergesti pestav. 
Coolmax®
Coolmax´i põhiülesanne on transportida niiskus kehast eemale, et keha jääks kuivaks. See viib higi ja niiskuse läbi vahepealsete kihtide välispinnani, kust see kergesti aurustub. Materjal on pehme, kerge ja hingav ning on keha vastas loomulik ja mugav. 
Canvas+™ 
See on purjeriie, milles on ühendatud nii puuvilla mugavus kui polüestri tugevus, vastupidavus ja hea pestavus. 
Turvariided
Talvine tööriie
Eesti kliimas on sügis-talve perioodil mureks riiete soojapidavus ja haigestumine valesti valitud riiete tõttu. Et seda vältida, võiks talviste tööriiete valimisel meeles pidada kolme põhimõtet: 
 - riietuge kihiti; 
 - arvestage töö liikuvusega;
 - valige külmatesti läbinud jope .
Kui Teil ikka veel külm on, pöörake tähelepanu mütsivalikule, sest 80% kehasoojusest kaob just katmata pea kaudu.
KÜLMA ILMAGA RIIETUGE KIHILISELT
1. Aluskiht - eesmärk transportida niiskus kehast eemale. Spetsiaalse tööaluspesu asemel võib kasutada ka pesu, mis on mõeldud sportimiseks. Tavaline puuvillane pesu pole soovitatav, kuna see tõmbab niiskust endasse ja hoiab seda kaua. Kui aga keha on märg, hakkab õige varsti külm, mille tagajärjel võite haigestuda. Seepärast kasutatakse kindlaid kunstmaterjale, mis niiskuse kehast kiirelt eemale juhivad. Et juhtida keha pinnale tekkiv niiskus eemale kanga hõredamale välispinnale, on sellise kanga sisemine perforatsioon tihedam kui välimine. 
2. Vahekiht – nt peenekoeline fliis. Jälgige, et aluskihi ja vahekihi vahel oleks õhuvahe (kaks kihti ei tohi liigselt üksteise vastu suruda) – siis täidab vahekiht oma eesmärgi - hoiab sooja ja lubab kehaniiskusel kiiresti aurustuda.
3. Väliskiht - külma ilmaga soe, kuid hea hingavusega ilmastikukindel jope või soojema vihmase ilma puhul õhem vihmajope.
Enne talveriiete soetamist tuleks läbi mõelda, kui palju liigutamist töö nõuab – aktiivsemalt liikuv välitöötaja vajab kihilist ja hästihingavat riietust , mis viib niiskuse kiiresti kehast eemale ning millelt saab töö edenedes riidekihte vahepealt ära võtta; seisev või väheliikuv töötaja vajab aga paksu ja soojahoidvat „puhvaikat“.
Tähtsaim on see, et keha oleks kuiv ja soe. Seda ei olegi töötades nii lihtne tagada – vähegi aktiivsem töö paneb talveriiete kandja juba mõne aja pärast higistama. Kui riie ei lase kehaniiskusel aurustuda, jääb see keha ja rõivaste vahele ringlema, tehes naha ja riided märjaks ning tekitades töötajal palava ja umbse tunde.
Kui jaki lukk eest lahti teha või jope hoopis maha võtta, võib töötaja kergesti haigestuda, sest märjad riided ning nahk jahutavad keha umbes 30 korda kiiremini maha, kui see juhtub kuiva keha korral. Kui talvejopega palav hakkab, saab osade toodete puhul käiste all paiknevate ventilatsioonilukkude kaudu külmetamisohuta sooja välja lasta.
 
Külmatest kontrollib jope soojapidavust
Kuidas teada, kas riie on põhjamaa talve jaoks piisavalt soe? Et olla kindel, et jope ka külma ilma eest kaitseb, võiks investeerida veidi kallimasse riideesemesse, millel on läbitud külmatest.
Külmatesti jaoks luuakse jope sisse temperatuur 37°C ning asetatakse see koos kraadiklaasiga külma ruumi. Testi käigus uuritakse, kui kaua jope suudab temperatuuri samal tasemel hoida enne, kui see langema hakkab.
Kuidas valida töökinnast?
Ideaalset töökinnast, mis peaks igavesti vastu torgetele, lõigetele, ekstreemsetele temperatuuridele, kõikidele teadaolevatele kemikaalidele ning sobiks samas kätte kui valatult, pole olemas. Töökinnaste valimine tundub esmapilgul väga lihtne. Seda eelkõige sellepärast, et enamikel juhtudel kas ei osata riske hinnata või alahinnatakse töökinnaste kasutamise vajadust. Tänapäevane tootevalik on üsna lai ning seetõttu osutub õige valiku tegemine arvatust keerulisemaks. 
Tamrexist leiab iga töötaja ja spetsialist just oma tööks sobivad kindad – oma tootevalikusse oleme valinud kvaliteetseid kindaid igast hinnaklassist. Meie koolitatud klienditeenindajad oskavad anda ka head nõu ja lisainformatsiooni. 
Kinnaste valikul on oluline: 
1. kaitseomadused, 
2. mugavus ja sobivus käega, 
3. puutetundlikkus , 
4. vastupidavus, 
5. õige suurus. 
Kaitseomadused, puutetundlikkuse ja vastupidavuse määrab suuresti kinda materjal. 
Riskihinnang selgitab välja ohud
Kaitsekinnaste puhul on siiski olulisim valida kinnas sõltuvalt sellest, mille eest ja millist kaitset käed vajavad. Selleks peab teadma, millega need võivad töötades kokku puutuda. Töökeskkonnas peaks vastava koolituse saanud spetsialist läbi viima riskide hindamise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse (võimalusel) ohutegurite parameetrid ja hinnatakse nende mõju töötajate tervisele. Kui riskihinnangut pole tehtud, on võimalik nõu küsida oma töödejuhatajatelt, pädevast ohutusfirmast ning töötervishoiukonsultantidelt, mille eest peaks kinnas kaitset pakkuma. Oluline on meeles pidada, et kaitsma ei pea ennast ainult väga tõsiste vigastuste eest – ka kerge korduv kontakt võib vähendada käe liikuvust ning piirata nende tunnetust. Seejärel peaks välja selgitama, missugustele nõuetele peavad vastama kaitsevahendid . 
Töö- ja kaitsekindad on kasutusotstarbelt jaotatud kolme kategooriasse:
I kategooria kindad on mõeldud minimaalsete riskide puhuks, need on lihtsad kaitsevahendid, mida kasutatakse enamike üldtööde tegemisel (näiteks perenaisele aia- ja majapidamistöödel, ehitusel, laotöödel, pakkimisel jne). Toode peab vastama kaitsekinnaste üldnõuetele (EN 420 standardile) ning olema varustatud CE märgistusega. 
II kategooriasse kuuluvad paljud kaitsekindad, sh näiteks kindad, millele kehtivad nõuded mehaanilise vastupidavuse osas (kaitsevad sisselõike-vigastuste eest). CE märgistust kandvad kindad on testitud volitatud laboris ning tähistatud piktogrammiga, mis näitab erinevate testide tulemusi. Siia kategooriasse kuuluvad suurem osa sünteetiliste ja looduslike materjalidega kaetud kindaid. 
III kategooria kaitsekindaid kasutatakse kõrge, sealhulgas surmava ja tervist kahjustava riskiga töödel. Siia kategooriasse kuuluvad kindad, mis peavad kaitsma eluohtlike ja püsivate vigastuste eest, kui töötaja ise õigel ajal ohte ei avasta. III kategooria kindad kaitsevad kuumuse (üle +100ºC) või külma (alla -50C) eest, nende hulgas on vibratsiooni-, lõike-, torkekindlad kindad ning kindad enamiku kemikaalide käsitlemiseks. Lisaks nõuetele, et kindaid tuleb testida volitatud laboris ja need peab heaks kiitma teavitatud asutus, on üks nõue veel tootmisprotsessi ja kinnaste inspekteerimine õige kvaliteedi tagamiseks. Kohe pärast selle toimumist antakse kinnastele CE märgistus. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumber (neljakohaline) peab olema kirjas CE märgistuse kõrval, nt. CE 0123.
Kõikidele kinnastele peab olema märgitud tootja nimi, toote nimetus, suurus ja CE märgistus. 2. ja 3. kategooriasse kuuluvad kindad peavad olema lisaks tähistatud:
- piktogrammidega, mis näitavad, millise ohtude vastast kaitsevõimet on kinnaste puhul testitud
- kaitseomaduste tasemega ja viitega vastavale EN standardile (nt. EN 388) piktogrammi kõrval
- neljakohalise koodiga CE märgistuse kõrval (nõue kehtib ainult 3. kategooriasse kuuluvatele kaitsekinnastele).
Vastavalt EN standarditele on kinnastel üldmõistetavad piktogrammid, mis näitavad nende vastupidavust mehaanilisele riskile, radioaktiivsaastele, keemilistele mõjuritele, külmale ja kuumale, lõikele-torkele ning elektrile, sh staatilisele elektrile.
isikukaitsevahendid
Öeldakse, et töö ei riku meest, kuid teatud töökeskkonnad ja -ülesanded kahjustavad inimese tervist, kui seda ei kaitsta. Siin saab enam tähelepanu nähtus nimega tööohutus, sest enamikku tööõnnetustest ja tervisekahjustustest saab ära hoida sobivate isikukaitsevahenditega. Tamrexi üks suundi tuleohutuse kõrval ongi tööohutus - nõu, jõu ja isikukaitsevahendite näol. Kõik vajalikud vahendid saab tööohutust hindav töötaja või tööandja soetada Tamrexist.
Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad:
- peakaitsevahendid (kiivrid);
- kuulmiskaitsevahendid (kõrvaklapid ja - tropid );
- silmade- ja näokaitsevahendid (kaitseprillid, - maskid ja visiirid);
- hingamiskaitsevahendid (tolmu- ja evakuatsioonimaskid, pool- ja täismaskid, hingamisaparaadid);
- käte ja käsivarte kaitsevahendid (kindad ja kätised);
- jalgade kaitsevahendid (töö- ja turvajalanõud); 
- nahakaitsevahendid (kaitseülikonnad, tööriided ja kindad);
- rindkere - ja kõhukaitsevahendid (põlled jms);
- kukkumiskaitsevahendid; 
- üldine kaitseriietus . 
Ohutuse ja isikukaitsevahendite kasutamise eest töökeskkonnas vastutab tööandja, kes peab varustama töötajad konkreetseks tööks vajalike ja individuaalselt sobivate ergonoomiliste isikukaitsevahenditega, tagama, et isikukaitsevahendid vastavad tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning korraldama nende regulaarse hoolduse ja puhastuse . Kui töökohal on mitu ohutegurit, mille tõttu on töötajal vaja kasutada rohkem kui ühte isikukaitsevahendit, peavad need omavahel sobima .
Tööandja peab korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega. Töötaja peab hoidma isikukaitsevahendi töökorras, kasutama seda vastavalt tootjajuhistele ning teatama tööandjale vahendi riketest või puudustest. Mistahes ohuga kokku puutudes tuleb kaitsta end kogu riskikeskkonnas viibitava aja. Et töötajad seda teeksid, on oluline vahendite kvaliteet ja mugavus.
Isikukaitsevahendid on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks, et need ei tekitaks tervise- või hügieeniprobleeme. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. 
Riskianalüüs selgitab välja ohud
Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. Pärast ohutegurite väljaselgitamist hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused. Hindamist tuleb korrata , kui töökeskkonnas või hindamist mõjutavates muudes tegurites on toimunud muutused. Isikukaitsevahendite kasutamine on Eestis reguleeritud "Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega".