Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psüühika põhifunktsioonid - Katse puutetundlikkus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KATSE: puutetundlikkus
Otsustasin hambaorkide kleepimise asemel printida mõõtekaardi. Lamineerisin seda kaks korda, et oleks võimalikult tugev ning lõikasin välja. Katse viisin läbi oma sõbranna peal ning pärast seda vahetasime rolle ja olin ka ise katsealune .
Palusin katsealusel toolile istuda, seletasin talle, mis hakkab toimuma ning testisin läbi katse kirjelduses ette nähtud kehaosad .
Katsetades oli ehk kõige raskem osa mõõtevahendi täpsel asetamisel kehale, et kaardi teravikud samaaegselt nahka puudutaksid ning sama tugevusega survet avaldaksid. Kui see ei õnnestunud, tekkisid mõningased erinevused. Näiteks kui esialgu katsetasin 7,5 mm vahemikuga, mida tajuti kahe puudutusena, seejärel proovisin 3 mm, mida katsealune samuti eristas ning kui uuesti 7,5 mm proovisin, siis tajus katsealune ainult üht punkti.
Mõõtmistulemused olid järgmised:
Katsealune Mina
Kehaosa
Tulemus
Kirjeldus
Kehaosa
Tulemus
Kirjeldus
Pea
3,75 mm
Extremely sensitive
Pea
7,5 mm
Highly sensitive
Selg
30 mm
Somewhat sensitive
Selg
60 mm
Not very sensitive
Käsivars
60 mm
Not very sensitive
Käsivars
15 mm
Fairly sensitive
Käelaba
3,75 mm
Extremely sensitive
Käelaba
3,75 mm
Extremely sensitive
Jalg
60 mm
Not very sensitive
Jalg
30 mm
Somewhat sensitive
Jalalaba
15 mm
Fairly sensitive
Jalalaba
30 mm
Somewhat sensitive
Tundlikkuse järjestus katsealusel on:
  • käelabad ja pea
  • jalalabad
  • selg
  • jalad ja käsivarred
    Visualiseeritud kujutised:
    Tundlikkuse järjestus minul on:
  • käelabad
  • pea
  • käsivarred
  • jalalabad ja jalad
  • selg
  • Katsealune Mina
    Tundlikkuse järjestus täpsemate proportsioonidega sensoorse homunkulusel oleks ( samade kehaosade puhul):
  • käelabad
  • pea
  • jalalabad
  • selg
  • jalad
  • käsivarred
    Katsealuse tulemustega on ülaltoodud järjestus põhimõtteliselt sama, minu joonisega võrreldes leidub mõningaid erinevusi. Klassikalise homunkuluse kõige vähem tundlik kehaosa oli käsivars, minu enda test näitas, et käsivarred on tundlikkuse osas kõrgemal kohal. Minu keha tundlikkus on võrdluses jällegi madalam.
    Motoorse homunkuluse puhul kehtib seaduspärasus , et mida suurem on kujutatud kehaosa, seda rohkem ajupotentsiaali on vaja selle liigutuste kontrollimiseks ja koordineerimiseks. Sensoorse homunkuluse puhul on iga kehaosa proportsionaalselt kujutatud vastavalt sellele, kui suur on selle kehaosa tundlikkus (mida tihedamalt on seal retseptoreid).
    Kui seda ülaltoodud lõigus kirjeldatud infot ei teaks ja visuaalselt erinevusi otsiks, siis hakkab homunkuluste juures silma asjaolu, et ühel neist on keskmisest inimesest suuremad kõrvad , aga teisel ei ole neid põhimõtteliselt üldse. Inimesed ei vaja oma elutegevuseks ja ka ellujäämiseks enamasti oskust oma kõrvu liigutada (mõni ei ole selleks üldse võimeline), seepärast on motoorsel kujukesel kõrvad üsna olematud. Tundlikkuse seisukohalt on nad aga rohkem esindatud ning seepärast on sensoorsel homunkulusel võrdlemisi suured kõrvad.
    Mõlemal homunkulusel on proportsionaalselt kõige suuremaks kehaosaks käed. Motoorsel homunkulusel on suured käelabad tõenäoliselt sellepärast, et inimese jaoks on need nö evolutsiooniliselt välja kujunenud “töövahendid” ja aitavad tal peamisi toimetusi läbi viia. Peenmotoorika on keeruline protsess ning seetõttu “kulub” selleks ka palju ajupotentsiaali. Sensoorse homunkuluse käelabad on suured, sest sõrmed ja käed, kui vajalikud töövahendid on oma otstarbest tingituna ka väga tundlikud.
  • Vasakule Paremale
    Psüühika põhifunktsioonid - Katse puutetundlikkus #1 Psüühika põhifunktsioonid - Katse puutetundlikkus #2 Psüühika põhifunktsioonid - Katse puutetundlikkus #3 Psüühika põhifunktsioonid - Katse puutetundlikkus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ann Fatman Õppematerjali autor
    Aine Psüühika põhifunktsioonid (SHPH.00.038) katse puutetundlikkus raport (katse kirjeldus ja tulemuste analüüs).

    Sarnased õppematerjalid

    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    148
    docx

    NEUROPSÜHHOLOOGIA

    Aju võtab palju verd ära: seepärast head toitained, energiat tal läheb vaja + puhast glükoosi ta Psühhogeenne - pshüühikaga seotud ja sageli end kukkudes ei vogasta (oskavad kukkuda) vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi. jakukvad vaid siis, kui on publikut. Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt: nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmismeel ja puutetundlikkus. +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest Rett-sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia. interotseptiivne info. Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb

    Psühholoogia
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    106
    pdf

    PSÜHHOLOOGIA ALUSED

    AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I

    Psühholoogia alused
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

    Arengupsühholoogia
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    194
    pdf

    Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

    Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

    Psühholoogia
    Maailmataju
    477
    pdf

    Maailmataju

    kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke parameetritele

    Karjäärinõustamine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun