Põletushaavade põhjused, diagnoos, esmaabi ja ravi (0)

PÕLETUSHAAVADE PÕHJUSED, 
DIAGNOOS , ESMAABI JA RAVI
Põletus on kudede kahjustus, mis tekib 
kõrge temperatuuri mõjul kudedele. 
Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi 
põhjustavad kudede  kokkupuude  
kemikaalidega (söövitus) ja 
elektrivooluga.
Põletuste põhjused:
1  Termilised  põletused
2.Elektripõletused
3.Keemilised põletused (söövitused)
4.Kiirguspõletused
1. Termilised põletused
1.1.Tulised vedelikud
1.2. Leek
1.3.Kontaktpõletus
1.1.Põletused tuliste vedelikega
• Tuline vesi, tee, kohv, supp
• Inhalatsioonivedelikud
• Boilerite, torude lõhkemine
• Sauna põletus tulise auruga
1.2.Leegipõletused
• Tulekahju
• Küünlaleek
• Lõke
• Grill
• Süttivate ainete 
plahvatus
1.3.Kontaktpõletused
• Triikraud
• Tuline ahjuuks
• Tuline pliit
• Tuline radiaator
•  Mootorratta  sumbuti
•  Saunakeris
2.Elektripõletuste põhjused
•  Katkised  elektrijuhtmed
• Katkised elektripistikud
•  Katkine  elektrikilp
• Kõrgepingekahjustus põhiliselt  elektriga  tegelevatel 
inimestel ja metallivarastel
• Kasuistilised juhud atmosfärielektriga (äike)
2.Elektripõletuste  klassifikatsioon
2.1.Madalpingekahjustused (pinge alla 1 kV). 
Prevaleeruvakson organismi üldseiundihäired, koe 
kahjustus on tagasihoidlik.
2.2.Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V) 
Prevaleeruvadulatuslikud koekahjustused, annavad 
hulgaliselt tüsistusi.
2.3. Kaarleek  = leegipõletus
3.Keemilised põletused (söövitused)
• Kontsentreeritud leelised ( seebikivi , värske  betoon )
• Kontsentreeritud  happed  (akuhape,  torusiil , 
kontsentreeritud äädikas)
• Kaaliumpermaganaat
• Taimsed mahlad (ülased, Sosnovõi  karuputk )
4.Kiirguspõletus
• Päikesepõletus
• Solaarium
• Kvartslambid
Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede 
ülekuumenemise. Koe kahjustus sõltub:
• temperatuurist
• Sügava põletuse teke 
tõenäoline kui kuumuse 
• ekspositsiooniajast
toimeaeg  ületab:
• esmaabi kiirusest ja 
• 70 juures 1 sek.
adekvaatsusest 
• 65 juures 2 sek.
• 60 juures 5 sek.
• 56 juures 15 sek.
• 52 juures 1 min.
• 51 juures 3 min.
• 48 juures 5 min.
Esmaabi termisliste põletuste korral
• Kiiresti jahutada ülekuumenend  koed  ja peatada edasine 
koekahjustuse süvenemine.  Jahutamiseks  kasutada 
jahedat , 18 kraadilist vett või spetsiaalseid 
esmaabigeele. Pantenooli kasutamine esmaabis ei ole 
näidustatud.
• Siduda  haav  puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni 
teket.  Haavale  ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, 
muna, hapukoor , uriin)
•  Sidemeks  võib olla pesupuhas lina
Esmaabigeel
• Jahutab kiiresti ülekuumenenud koed ja väldib 
kahjustuse süvenemist
• Vähendab valu ja  turset
• On koheselt valmis kasutamiseks, geeliga immutatud 
sidemed on steriilselt pakendatud
• Väldib hüpotermiat
• Väldib haava kuivamist ja esmast saastumist
Esmaabigeelid
Esmaabi keemilise põletuse korral
• Eemaldada  kemikaal  nahalt võimalikult kiiresti, viies 
kontsentratsiooni miinimumini
• Alustada koheselt haava loputamist voolava veega 
vähemalt 15-30 minuti jooksul
• Jätkata  haavade  loputamist happe söövituse korral kuni 
2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale 
traumat
• Villide  avamine  on kohustuslik!
• Mitte kasutada  esmaabiks  neutraliseerivat ainet, kuna 
tekib oht põletushaava süvenemisele!
Põletushaavade sügavuse 
hindamine
Põletushaavade klassifikatsioon:
Pindmised põletused
• I aste e. erütematoose põletus
• IIA aste.e villiline põletus
• IIB aste.e. osaline dermaalne põletus
Sügavad põletused
• III aste e. täielik dermaalne põletus
• IV aste e. subfastsiaalne põletus
I astme põletus
• Kahjustus haarab 
epidermise pindmist 
kihti
• Põletuspind on 
turses ja  punetav
• Turse ja erüteem 
taandub mõne 
päevaga, tekib 
ketendus
• Ei loeta śoki 
valemites  
“töötavaks haavaks”
II Aastmepõletus
• Põletuspinnal tekivad 
väikesed,  terved  villid 
(kuni 8 tundi peale 
traumat)
• Villide sisu on  kollakas , 
läbipaistev
• Villi avamisel on haava 
põhi väga valulik, 
erepunane
• Esineb positiivne 
kapillaarrefeleks
•  Haav  paraneb soodsates 
tingimustes 7-10 päevaga 
arme jätmata
II B astme põletus
• Kahjustub  derma  papillaarkiht
• Põletuspinnal tekivad suured 
villid, täidetud 
sültjaeksudaadiga; tihti on villid 
purunenud
• Haavapõhi onvalkjas-kahvatu, 
marmoreeritud , hemorraagiliste 
täppidega
• Puutetundlikkus on alanenud
• Kapillaarreaktsioon on negatiivne
• Paraneb 3-4 nädalaga 
karvanääpsudes ja näärmetes 
säilunud epiteliaalelementide 
arvel
• Võib jätta paranedes armi
III astme põletus -dermaalnepõletus
• Nahk on kahjustunud kogu 
paksuses, hävinud on ka 
sügavamad 
epiteliaalelemendid
• Haav on pruunika või valkja 
värvusega, tuhm, nahkjas
• Võib esineda hemorraagi-
lise sisuga ville
•  Valutundlikkus  puudub
• Ei parane konservatiivse 
raviga
IV astme põletus
• Kahjustunud on  fastsia  ja 
subfastsiaalsed koed 
• Kõigesagedamini esineb 
IV astme põletusi 
elektrikahjustuste korral
Põletushaavade suuruse määramine
Põletushaavade ulatuse määramiseks
• “9” reegel-on kasutatav vaid täiskasvanuil põletushaava 
ulatuse esmaseks määramiseks nt. kiirabi tingimustes
• Labakäe reegel –rakendatav ambulatoorses praktikas
Labakäsi 1% lapsel / 1% täiskasvanul
Pea 19 / 9%
Ülajäse 9,5 / 9%
Ülakeha 32 / 36%
Alajäse 15 / 18%
• Lund-Browderi skeem –täpne haavade skeem vajalik 
haige hospitaliseerimisel
PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA
• Põletikumediaatorite vabanemisega on seotud
nii  lokaalne  kui kogu organismi  haarav
põletiku  reaktsioon
• Leukotsüütidest, trombotsüütidest ja
makrofaagidest vabaneb lokaalselt kiniine,
tsütokiniine,  histamiini  ja vabu O2 radikaale
• Suure pinna põletus vallandab
tuumornekroosifaktor-alfa ja interleukiinide
vabanemise
PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA
üldine ekstravasatsioon
Hemokontsentratsioon
organite isheemia
šokk
Korrektne põletuse diagnoos sisaldab: 
• Põletushaava sügavust
• Põletuse suurust protsentides
• Etiologilist faktorit
• Põletushaavade lokalisatsiooni
•  Lisanduv  HT põletus, CO mürgistus, śokk
• Näit.  Combustio  thermica (leek) gr.IIB-III  regio  faciei, 
colli , brachii sin. et  manus  dex. 7%. Combustio tractus 
respiratorii

Document Outline

• Põletushaavade põhjused, diagnoos, esmaabi ja ravi
• Slide 2
• Põletuste põhjused:
• 1. Termilised põletused
• 1.1.Põletused tuliste vedelikega
• 1.2.Leegipõletused
• 1.3.Kontaktpõletused
• 2.Elektripõletuste põhjused
• 2.Elektripõletuste klassifikatsioon
• Slide 10
• Slide 11
• 3.Keemilised põletused (söövitused)
• Slide 13
• Slide 14
• 4.Kiirguspõletus
• Slide 16
• Esmaabi termisliste põletuste korral
• Esmaabigeel
• Esmaabigeelid
• Esmaabi keemilise põletuse korral
• Põletushaavade sügavuse hindamine
• Põletushaavade klassifikatsioon:
• I astme põletus
• II Aastmepõletus
• II B astme põletus
• III astme põletus -dermaalnepõletus
• IV astme põletus
• Põletushaavade suuruse määramine
• Põletushaavade ulatuse määramiseks
• Slide 30
• PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA
• PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA
• Korrektne põletuse diagnoos sisaldab: