Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meeleelundid ja meelesüsteemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millised retseptorid?
  • Kuidas Tänu millisele mehhanismile?
  • Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund , kus asuvad retseptorid , nende nimetused jne.)
    Meeleelund  on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. 
    Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: 
    • nägemismeel (silm)
    • kuulmismeel (kõrv),
    • haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond),
    • maitsmismeel (keele maitsmispungad)
    • kompimismeel , valu ja temperatuurimeel (nahk).
    • kinestees (lihased)
    • tasakaal (kõrva sisene meeleelund)

    Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast:
    • sensorist ehk retseptorist,
    • aferentsetest juhteteedest ning
    • kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest.

    Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks , mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v. koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis jällegi ajju, kus sellest saab teadvustatav info meie jaoks.
    Mustriteooria
    Kuulmismeel- kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile , mis on väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele ( vasar , alasi , jalus ). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks . Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal , mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus.
    Lühidalt:
    Võnkuvad molekulid jõudnud teo juurde, teos hakkab liikuma vedelik, vedelik paneb liikuma basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal Corti elundis karvarakud hakkavad liikuma sellest liikumisest . Seega, see basilaarmembraan paneb liikuma need karvarakud.
    Basilaarmembraani paneb võnkuma 50+ Hz
    Õige on tõesti nii, et basillaarmembraani alguses on kõrged sagedused ja lõpus madalad sagedused. Tõenäoliselt see, et membraan on alguses tihkem kui lõpus tekitaski mul vastupidise seose (see fakt on õige, kontrollisin üle)
    Spetsiifilisusteooria kehtib, kui helid 50+ Hz ja mustriteooria siis alla 50 Hz (membraan hakkab ühtlaselt vibreerima ja asukoha järgi enam ei saa)
    Lihasmeel - sisendiks on lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mida võtavad vastu retspeptorid lihaskäävis ja Golgi kõõlusorganis. Retseptorite tüübid on vabad närvilõpmed, mille kaudu saadavad signaali ajju Alfamotoneoronid. Nende alfarentsed närvikiud saadavad signaali kõigepealt seljaajju, selt edasi ajju, aga võib olla ka otse tagasi sisestus lihastesse (nt. reflekside korral).
    Maitsemeel- keele peal olevad näsad on maitsemeele toimimisel info vastuvõtjad. Eristastakse 3 tüüpi maitsenäsasid: vallnäsad, mis asuvad keele tagumises osas; lehtnäsad, mis asetsevad keele kügmistel aladel ja seennäsad, mis asetsevad keele otsas ning ka keskmises osas. Maitseretseptoriks on maitsepung, mis peidab endas retseptorite kompleksi, st. selles on mitmeid retseptoreid. Enamasti paiknevad maitsepungad näsade külgedel, seennäsade puhul võivad asetseda ka selle peal. Retseptorid võtavad vastu esmase info, transduktsiooni tulemusena mööda maitserakku jõuab vajalikul kujul info ajju.
    Maitsepungade peal on retseptorrakud. Magus, hapu, soolane, mõru/kibe, umami.
    Kehtib nii spetsiifilisusteooria kui ka mustriteooria. Peamine arvamus on hetkel pigem mustriteooria, sest me tunneme tegelikult ka nende maitsete kombinatsioone. Spetsiifilisuse järgi saaks tunda siis ainult magusat , haput, jne.
    Tasakaalumeel - selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas olevates poolringkanalites. Tähnielund. Retseptorid asuvad poolringkanalites, genotsiilid ja streotsiilid. Gravitatsiooni muutuste korral tekib muutus vedeliku asendis. Endolümfi (milles vedelik paikneb) asendi muutus stimuleerib vestibulaarnärvi (ka siin tegemist karvarakkudega- kinotsiilid ja stereotsiilid) ja toimub transduktsioon , mille tulemusena närviimpulsid ajju jõuavad. Retseptorid võtavad vastu nurk ja lineaarkiirendust.
    Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) –aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud
    Nurkkiirendus, pöördliikumine –aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud
    Mustriteooria.
    Kompimismeel, valu ja temperatuurimeel- nahas võtavad impulsse või stiimuleid vastu Merkeli rakud (tektsuur, muster), Ruffini kehakesed (naha venitus), Meissneri kehakesed (reageerivad õrnale puudutusele), Vater- Pacini kehakesed (vibratsiooni ja rõhutundlikud sensorid ), termoretseptorid (soe/külm), notsiretseptorid (valu).
    Spetsiifilusteooria kehtib, siin retseptorid ei kombineeri infot.
    Õrn puudutus ja tugev puudutus, millised retseptorid?
    Selle järgi õrn puudutus on kõrgsagedusliku vibratsiooni retseptorite rida ja tugevam puude madalsageduslike retseptorite poolt edasi antud.
    Haistmismeel- stiimuliks on lõhnained, mis satuvad siis ninaõõnde, selle ülemises osas olevatele lõhnaretseptoritele. Retseptortüüpe on üle 1000 erineva. Kõik need retseptorid on seotud haistmispäsmakestega haistesibulas, mis asub ajus. Seega, teekond impulsil on lühike, et teadvusse jõuda. Rakud asuvad epideelis, õhukeses limakihis.
    Väidetakse, et mustriteooria.
  • Kirjelda valu tekkemehhanismi. Kas valutunnet  nt nõelatorkest on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu millisele mehhanismile?
    Naha vigastamisel (nt.sisselõikamisel terava esemega) võtavad valusignaali vastu naha sees olevad notsiretseptorid. Notsiretseptoritena eristatakse aeglast valu edastavad vabasi närvilõpmed ehk C- kiude ja kiiret valu edastavaid närvilõpmeid ehk A δ kiude.Valusignaal saadetakse siis nende kaudu seljaajju, kust saadetakse signaal edasi peaajju, kus toimub selle valu teadvustamine. Info liigub tagasi seljaajju, ja siis edasi siis võib juba info edasi liikuda lihastesse, et tõmmata ära siis nt. käsi, mis pole veel vigastada saanud, kuid mis on liiga tugevale kuumusele liiga lähedal või teravale esemele.
    Valutunnet on võimalik ise vähendada, kui valu väravakontrolli teooriat suuta rakendada. Seda saab juhtuda, kui notsitseptiivsed kiud ( valutundlikkus ) ja mehhanoretseptiivsed kiud (puutetundlikkus) üksteist mõjutavad. Selle teooria järgi saab tulla nahast 2 tüüpi valuinformatsiooni korraga. Võib tulla siis rõhu või surveinformatsiooni. Nt. kui vajutada nahale, siis see info jõuab ajju. Aga kui kui samal ajal nõelaga ennast torgata, siis see valuinfo liigub samuti samal ajal ajju. Interaktsioon nende kahe valu vahel kehas toimib siis nii, et seljaajus on olemas teatud tüüpi neuronid , mis võtavad vastu valusignaali. Seda valusignaali seljaasjus vahendavad nn. värava kontrolli rakud.Juhul, kui survet nahale ei avaldata, siis edastatakse ajju puhtalt nõelatorkest tulenev valusignaal. Võetakse info vastu, väravakontrolli rakud saadavad info edasi valu edastaja rakkudele, saadetakse info edasi ajju ja toimub valu tajumine. Aga kui samal ajal samas piirkonnas, kus nõelaga torgati, tekitada survesignaale näppudega vajutades piisavalt kõvasti, siis saadetakse vajutusest tulenevad valusignaalid seljaajus olevate värava kontrolli rakkudeni samaaegselt, mis käivitavad pidurduskontrolli rakud, mis saadavad info edasi järgmistele valu edastaja rakkudele, mis saavad ülesande saada pidurdatud, kui see pidurdussignaal on suurem kui valusignaal ja sellisel juhul valusignaali nii tugevana või mitte üldse ei edastata ajju.
  • Meeleelundid ja meelesüsteemid #1 Meeleelundid ja meelesüsteemid #2 Meeleelundid ja meelesüsteemid #3 Meeleelundid ja meelesüsteemid #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor veskitan Õppematerjali autor
    Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimumist? Nägemismeel, kompimismeel, kinestees, haistmismeel... haistesibul, notsiretseptorid...
    Kirjelda valu tekkemehhanismi... Naha vigastamisel (nt.sisselõikamisel terava esemega) võtavad valusignaali vastu naha sees olevad notsiretseptorid...

    Sarnased õppematerjalid

    ÕPIKÜSIMUSTIK 1
    7
    docx

    ÕPIKÜSIMUSTIK 1

    1. Nimeta inimese meeled Kuulmismeel- kuulmiselundiks on kõrv, ja kirjelda eraldi iga retseptoriteks on kõrvas asuvad karvarakud. meeleprotsessi toimimist Karvarakude omadus on võtta vastu stiimuleid, täpselt (nt milline elund, mida saavad õhumolekulide võnkusel. Heli kus asuvad retseptorid, võimendub, signaalid saadetakse edasi ajju, nende nimetused, mida kus esmane kuulmisala asub temporaalsagaras. nad teevad jne). Peale seda on transduktsioon ning info kodeerimine Tasakaalumeel- suur töö tehakse ära lihastega tasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on

    Psüühika põhifunktsioonid
    Psüühika põhifunktsioonid 1 õpiküsimustik
    7
    docx

    Psüühika põhifunktsioonid 1.õpiküsimustik

    1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2

    Psüühika põhifunktsioonid
    Meeled-heli-helilained
    5
    docx

    Meeled, heli, helilained

    1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet

    Psühholoogia
    Psüühika põhifunktsioonide õpiküsimustik 1
    14
    docx

    Psüühika põhifunktsioonide õpiküsimustik 1

    Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida

    Psüholoogia
    Meeleelundid ja meeled
    7
    docx

    Meeleelundid ja meeled

    1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele

    Bioloogia
    Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused
    35
    docx

    Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused

    1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2

    Psüühika põhifunktsioonid
    Sissejuhatus Psühholoogiasse
    63
    doc

    Sissejuhatus Psühholoogiasse

    Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub. * Käitumine Psühhol

    Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine
    Ülevaade psühholoogiast
    12
    docx

    Ülevaade psühholoogiast

    TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOOLKERASSE * C) PAREMA SI

    Ülevaade psühholoogiast




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun