Lugemisraport Robert D. Putnam (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esitatud küsimused
- Miks ei käi kodanikud hääletamas?
Mariin Virolainen
RIRIB12
LugemisraportRobert
D. Putnam
"Üksi
keeglisaalis ehk Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd"Sissejuhatus
- 1. peatükk - Sotsiaalse kapitali teooria − sotsiaalsetel võrgustikel on oma väärtus. "Täpselt nagu kruvikeeraja (sotsiaalne kapital ) või ülikooliharidus (inimkapital) võivad (nii individuaalset kui kollektiivset) tootlikkust tõsta, nii mõjutavad üksikisikute ja rühmade tootlikkust ka sotsiaalsed kontaktid"
- Sotsiaalne kapital võib olla samaaegselt nii isiklik hüve, kui ka avalik hüve. Yogi Berra: "Kui sa ei lähe teise inimese matustele, siis ei tule nad ka sinu omale". See tähendab − mina sulle, sina mulle − vastastikune seotus .
- Kaks tähtsaimat mõõdet sotsiaalse kapitali vormide eristamise juures − sildu ehitavad (endassehaaravad organisatsioonid ) − nt inimõigusliikumine, noorteühendused ja siduvad (muud välistavad organisatsioonid ) − etnilised vennaskondlikud organisatsioonid, naiste lugemisringid kirikute juures jt.
2.
peatükk - Poliitiline osalus - Hääletamine on kõige levinum poliitilise aktiivsuse vorm ja väljendab kõige põhilisemat demokraatia võrdsusprintsiipi − kui ei hääletata, tähendab see ka poliitilisest kogukonnast eemaletõmbumist. Samas on hääletamise näol tegemist ka kõige vähemnõudliku osalusvormiga.
- Põlvkondlikud muutused toovad endaga kaasa ühiskondlikud muutused. Põlvkondadevahelised lõhed kodanikuosaluses on tänapäeva Ameerika kogukondades tavaline nähtus.
- Kui hääletamine välja arvata, on poliitiline osalus Ameerikas, võrreldes teiste demokraatiatega, kõrge. Ent miks ei käi kodanikud hääletamas? Palju seletusi : kasvav umbusaldus poliitikute suhtes, liikmete nõrgem mobiliseerimine parteide poolt, ühiskondlike sidemete katkemine jne.
- Aktiivsemate osalemisvormide elutähtsateks eeltingimusteks on teadmised poliitikast ja huvi avalike küsimuste vastu.
- 1970ndatel-1990ndatel aastatel suurenes ameeriklaste hulk, kes mitte ühegi kodanikuosaluse vormiga ei tegelenud , 1/3 võrra. Ilmestades − s.o. 23milj kodanikku vähem, kui siis, kui 1970ndate kodanikuaktiivsus oleks püsima jäänud.
3.
peatükk - Kodanikuosalus - Ameeriklased on erinevate organisatsioonide loomisel väga leidlikud. Viimase 30a jooksul on vabatahtlike ühenduste arv märgatavalt kasvanud.
- Palju on juurde tekkinud keskkonnaorganisatsioone.
- Kodanikuosaluse kasvu- ja langustrendides on olulist rolli mänginud läbi aegade nt Suur depressioon ning Teine maailmasõda .
- W. Alleni öeldud: "80% elust seisneb lihtsalt kohaleilmumises" väljendub hästi ka USA kodanikusosaluses.
- Kodanikuosalus on tugevalt seotud religioosse osalusega ning USA töömaastikuga.
4. peatükk - Religioosne
osalus - Religioossed ühendused on USA kogukonnaelus väga tähtsal kohal.
- Usukogukonnad on väidetavalt Ameerika sotsiaalse kapitali alustalasid.
- Keskmine ameeriklane õpib läbi religioossete ühenduste tegevuse põhilisi kodanikuoskusi, kodanikuelu norme ja kogukondlikke huvisid. Seal toimub põhiline kodanike kaasamine ühiskonna ellu.
- Ameerikas on religioossus haridustaseme järel teisel kohal tegurites, millega põhjendatakse kodanikuosaluse aktiivsust.
- Religioosne osalus on kodanikuosaluse väga tähtis osa. Kodanikuosaluse suundumused-muutused on tihedalt seotud religioosse osaluse jõujoonte muutumisega.
- Religioossus on mõnevõrra suurem afroameeriklaste seas, kui valgenahaliste.
5. peatükk - sidemed töökohal - Tööga seotud organisatsioonid (nt. ametiühingud, äri- ja kutseorganisatsioonid) on olnud Ameerikas läbi aegade üheks suurimaks kodanike ühendajaks.
- Ametiühingute tegevus on allakäinud, maine langenud. Majandusteadlased on seletanud ametiühingute allakäiku paljude faktorite kaudu - avaliku poliitika ebasoodsad muutused, tööandjate vihane vastuseis, ametiühingute endi strateegiate jõuetus jne.
- Kutseorganisatsioonide tegevuse tendents on aga vastupidine ametiühingute omale.
- Sidemed töökohal, kui üks sotsiaalse kapitali osa, pole aga suutnud eelnevalt mainitud 3 osaluse tüübi langust kompenseerida.
- Putnami isiklik seisukoht: "kõik lahendused, mida tänapäeva Ameerika kogukonnaaktiivsuse probleemi vastu pakutakse, peavad muu hulgas pöörama tähelepanu tööelu ning kogukonna- ja ühiskonnaelu paremale ühendamisele".
6. peatükk - Mitteformaalsed sotsiaalsed sidemed - Mitteformaalsed sotsiaalsed sidemed − nt naabriga jutustamine, sõpradega iganädalane pokkeriõhtu, õhtu baaris , grillõhtu kohalikus pargis jne.
- USA kogukonnaelus − macher'id ja schmoozer'id - esimesed teevad reaalselt midagi ära, esindavad formaalseid ühendusi, teised on "niisama-jutuvennad", esindavad mitte-formaalseid ühendusi.
- Ühiskondlik läbikäimine on 1970ndatel-199ndatel vähenenud . Rohkem võetakse ja jäetakse oma väärtuslikku aega perekeskis olemiseks, vähem kaardimänguõhtutele, õhtusöökidele sõpradega jms-le.
- "Üksi keeglisaalis" − keeglimängijaid on palju juurde tekkinud, keegliliigasid aga vähemaks jäänud. Väljend kirjeldabki väljaspool keegliliigasid mängimist.
7. peatükk - Altruism ,
vabatahtlikud ja heategevus - Valmidus teisi aidata − sotsiaalse kapitali oluline mõõdupuu.
- Heategevus ja vabatahtlikkus on Ameerika kodanikkonna seas kaks korda rohkem levinud, kui mistahes muu riigi omas. Oma aja ja raha loovutamine on USA-s silmapaistev traditsioon.
- 20. sajandil muutus vabatahtlik tegevus professionaalsemaks ja organiseeritumaks.
- Kõik tegurid on omavahel seotuses. Schmooz'imine, jõukus, vanus, haridus , sugu, osalemine kogukondlikus elus, perekonnaseis jne.
3
Lugemisraport, mis koostatud Robert Putnami raamatu "Üksi keeglisaalis ehk Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd". Kõikide raamatu peatükkide tähtsamate punktide kokkuvõte.
Kommentaarid (0)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mariin.
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid