Tähtis on uurida perekondliku anamneesi onkoloogiliste kasvajate osas, kaasuvate haiguste olemasolu, ülakeha operatsioonide anamneesi (4). Lisaks peaks uurima, millal patsiendil tekkisid Horneri sündroomi sümptomid. Selleks võib vaadata patsiendi vanu pilte. Kui esineb heterokroomsust, võib eeldada, et kahjustus tekkis patsiendi kahe esimese eluaasta jooksul. Haige füüsilise uurimise juures on vaja (5): 1. Uurida pupillide reaktsiooni valgusele, akomodatsiooni, mõõta pupillide diameetri nii valges kui ka hämaras. 2. Hinnata dilatatsiooni mahajäämust. 3. Uurida ülalaugu – kas esineb ptoos? + mõõta ptoosi ulatust. 5 4. Uurida alalaugu – kas esineb upside-down ptoosi? + mõõta ulatust. 5. Uurida silmamuna liikuvust. 6. Vaadata silma pilulambiga, hinnata pupillide kuju, iiriste värvust. 7. Uurida vaateväljasid. 8
Toominga tugev lõhn on uimastava toimega, sest õitest lenduvad ühendid on mürgised ja võivad suurtes kogustes peavalu tekitada (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Toominga viljades on palju tanniine, lehtedes, õites, koores ja seemnetes ka amügdaliini ja selle lähedast glükosiidi prunasiini. Mürgistustunnuseks on peapööritus, iiveldus, oksendamine, näopunetus, suu limaskestade kahjustused, hingamishäired, südamepekslemine, kehatemperatuuri tõus, pupillide laienemine (Kaur jt, 2010). Lumimari. Marjade mahl võib kokkupuutel naha või limaskestadega põhjustada põletikku, sügelust ja lööbeid. Marjade söömine kahjustab suu ja mao limaskesta ning põhjustab iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, unisust ja valusid maos (Kaur jt, 2010). Elupuu. Okste söömine põhjustab iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, peavalu, krampe, verist kõhulahtisust, südame-, neeru- ja maksatalitlitluse häireid, pupillide laienemist; võib
Lehed võivad põhjustada nahaärritusi tundlikele inimestele. Vaieldamatult mürgine Thuja koraensis(korea elupuu), Thuja occidentalis(harilik elupuu), Thuja plicata(hiigelelupuu) Elupuu eeterlikud õlid sisaldavad mürgist alkaloidi - tujooni. Mürgised on kõik taime osad. Mürgituse tunnused: okste söömisele järgnevad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, peavalu, krambid, verine kõhulahtisus, südame-, neeru- ja maksatalituse häired, pupillide laienemine, võib tõusta palavik ning esineda nägemishäireid. Raskematel juhtudel võib mürgitus lõppeda surmaga. Taxus baccata(harilik jugapuu), Taxus cuspidata(ida-jugapuu), Taxus x media(värd- jugapuu). Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned, kuid ka ülejäänud taimeosad(va viljaliha). Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü (arill) on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine,
sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore tegevuseta kuna madal närvitaliutus. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress
1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid Põlverefleks Kasutatud materjal: http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisystee m/9kll4ltssisu.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Central_nervous_system.svg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Brain_animated_color_nevit.g if http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Neuron-no_labels.png
väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust 25.5.13 5 Kodeiin Sisaldub oopiumis vaid 0,22% Köharohi Valuvaigisti 25.5.13 6 Papaveriin Bensüülradikaal Sisaldub oopiumis 0,4 1,5 % Silelihaste lõõgastaja 25.5.13 7 Opiaatide põhilised toimed · Valu vaigistamine · Eufooria · Lõõgastus ja uni; rahustav ja vaigistav · Köha pärssimine · Pupillide ahenemine · Kõhukinnisus, iiveldu ja oksendamine · Hingamiskeskuse pärssimine · Perifeersete vs laiendamine · Kehatemeratuuri alandamine · Suguiha vähendamine · Immuunsüsteemi pärssimine 25.5.13 8 Mõjud inimesele Impotentsus Sõltuvus Saadakse kurjategijateks, kuna sõltuvus vajab rahastamist Uimastikogused suurenevad, kui tahetakse samasugust mõju saada Võib tappa 25.5
ptoos(silmalaugud e halvatus), anisokooria(pupill id erineva suurusega), müdriaas(pupillide laienemine), lihasnõrkus progresseerub. Haigusseisund võib meenutada alkohoolset
vereringet ning seega ka mürgi tungimist organismi; 2. Kutsuda kiirabi. (´´Kuidas toimida ekstreemses olukorras´´ Gerda Kroom, lk 52) TOIDUMÜRGITUS Tekib ebakvaliteetsete toiduainete tarvitamise tagajärjel. Kahjutab kesknärvisüsteemi. Tunnused: Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, nõrkus, peavalu; Mõne aja pärast ka nägemishäired, topeltkujutised, pupillide laienemine; Hiljem on raskused neelamisel, hääl muutub kähevaks, tekib lämbumistunne, kõhulahtisus. Kutsuda kiiresti arst ja manustada toidumürgituse vastast seerumit. (!) PUUGIHAMMUSTUS Puugid on ohtlikud selle poolest, et nad võivad kanda edasi mitmesuguseid haigusi, eriti entsefaliiti ja borrelioosi. Kui märkate, et puuk on end naha külge imenud: 1. Eemaldage puuk võimalikult kiiresti. Kasutades eemaldamiseks pintsette, haarake
Punaka narmasnuti mürgi toimeained tekitavad raskeid muutusi inimese immuunsüsteemis. Kiirel toimimisel esinevad tavalised seenemürgistuse sümptomid. Toimeaine: muskariin; ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötlemise ega hoidistamise viisil. Peiteaeg: 15–30 minutit, kuni kaks tundi. Sümptomid: iiveldus, kõhuvalu ja -lahtisus, oksendamine; rohke sülje-, pisara- ja higivool, nägemishäired, pupillide ahenemine, pulsi- ja hingamissageduse ning vererõhu langus, šokk.bronhiaalastma, lämbus, tekitab punaliblede kokkukleepumist, neerupuudulikkust; võib järgneda surm. Vastumürk: kohene atropiini manustamine. Esmaabi on haigele kindlasti tarvis anda võimalikult kohe pärast mürgistuse sümptomite avaldumist. Hilisem abi ei pruugi haiget enam päästa. Lääne-Euroopas on punakas narmasnutt põhjustanud igal aastal palju mürgistusi, sealhulgas on teada hulk surmajuhtumeid. www
kesta nädalaid või kuid ning hiljem uuesti ilmneda, isegi siis, kui ei tarbita ecstasyt. Haigele tähendab see tõsiseid muutusi igapäevaelus, mis sageli toob kaasa kooli pooleli jätmise, töölt lahkumise ning suhete katkemise lähedastega. Ecstasy liikluses Ecstasy mõjutab ka liiklust ning süütuid kaasliiklejaid. Uimasti ergutava mõju tõttu kaotab autojuht reaalsustaju ning sõidustiil muutub agressiivsemaks. Juhul kui rooli istutakse pimedas, suurendab ebaloomulik pupillide laienemine riski pimestuda vastu sõitva auto tuledest. Lisaks lülitab uimasti välja keha enda valu tundlikkuse ning vastupanuvõime, nii et tihti pärast terve öökestnud tantsimist, tabab inimest ecstasy mõju kadumisel äkiline vaimne ning füüsiline väsimus. Seega on autoõnnetusse sattumise risk tunduvalt suurem. Fakt, et paljud noored lähevad peole isiklike autodega, muudab selle riski veelgi reaalsemaks.
Sõltuvust tekitavad ained 1. Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtuvalt nende toimest KNS-le: - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi pärssivad e rahustavalt mõjuvad ained? Alkohol, uinutid ja rahustid (bensodiasepiinid, barbituraadid), GHB, ketamiin. Pupillide suurus ei muutu, kuid reaktsioon valgusele aeglustub. Silmad hüplevad edasi-tagasi ning ei jää pidama konkreetsele objektile. Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud
Nad ei suuda seda ilma toetuse ja mõistmiseta. Kuna patsiendil on desorientatsioon kohas, siis ei pruugi tema vastused olla ka tõesed. Võib-olla küsiks võimalusel küsimusi ka lähedastelt tuttavatelt ja sugulastelt. Oluline osa on siin vaatlusel. Selle abil saab kindlaks teha, kas patsiendil on võõrutusnähte (väsimus, unehäired, suurenenud söögiisu) või üledoosi sümptomeid (vererõhu muutused, tahhükardia, bradükardia, pupillide laienemine). · Millal alustasite amfetamiini kasutamist? · Kui tihti kasutate ecstasyt ja kokaiini? · Kas te suitsetate ja/või tarvitate alkoholi? Kui jah, siis kuna alustasite? Kui tihti tarvitate? · Kas te olete proovinud sooritada enesetappu, kas te olete mõelnud sellele? · Kas teil esineb unehäireid? · Kas te elate üksi? · Kas te olete läbinud varem psühholoogilisi ja psühhiaatrilisi uuringuid? · Kas te olete ka eelnevalt ravi saanud
proovidagi, kunagi ei või teada, kas sa jääd sõltuvusse või mitte. Tavaliselt hakkavad keelatud narkootikume tarvitama inimesed, kes on juba alkoholist sõltuvuses. Mõnede narkootikumide kasutamisest võib aru saada ka inimest jälgides. Näiteks võivad narkootilise aine mõju all oleva inimese pupillid olla ebaloomulikult suured või vastupidi, liialt väikesed. Mõnede narkootikumide mõjul võivad silmad punetada. Ka kiire pulss, ja pupillide aeglane reageerimine valgusele võivad olla narkootikumide tarvitamise märgiks. Paljud noored kasutavad ''mõnutunde'' saamiseks ka koduseid vahendeid. Näiteks hingatakse sisse kummiliimi, lahusteid või gaase. Ka sellised narkootilised ained on väga ohtlikud, sest võivad tekitada väga lihtsalt mürgitust või lämbumist. Kui inimese süda lööb väga kiiresti või ta hingab katkendlikult, ta jutt on segane ning ta käitub ettearvamatult, on need märgid millegi tarvitamisest.
Soporoosne on äratatav, vastab maksimaalselt paari sõnaga. Võib suuta täita üksikuid lihtsamaid korraldusi. On väga unine. Stuupor lebab vaikselt, minimaalsed spontaansed liigutused. Vastab korduvale ärritusele ebaloomuliku häälega ja võib avada silmad. Valureaktsioon on normaalne. Kooma lamab suletud silmadega. Verbaalne kontakt puudub. Ei reageeri väliskeskkonnast tulevatele ärritustele. Kooma sügavus sõltub motoorsete reaktsioonide ulatusest. 4. Pupillide vaatlemise põhimõtted. Pupilli diferents. Hinnatakse: · Suurus (2-6 mm) o Väga kitsas pupill teatud hemorraagiad, opiaatide üledoos o Kitsas pupill normaalne kui inimene on eredalt valgustatud ruumis. Patoloogiaks on opiaatide tarvitamine, teatud silmatilgad, metaboolne kooma o Keskmise suurusega pupill normaalne o Lai pupill normaalne pimedas ruumis. Patoloogia mõningate
Morfiin on mu, delta ja kappa opioidi retseptoreid aktiveeriv aine, mille tekitatud mõnu sarnaneb orgasmijärgse uimase apaatse mõnuga, kuid põhjustab ka palju teisi elamusi nagu iiveldust, oksendamist, valuvaigistust, tugevat kõhukinnisust, kõhimisvajaduse vähenemist ja sügelust. Surmava doosi puhul takistab liigselt ajutüves hingamist alal hoidvate piirkondade tööd. Opioidi antagonistid kaotavad ka üledoosi puhul kiiresti morfiini toime. Kindlamaks väliseks sümptomiks on pupillide kitsenemine. Silmade sulgemisel võib tekitada ebameeldivaid hallutsisatsioone, mis on unenäo laadsed ning tavaliselt hirmutava sisuga nagu näiteks laibad ja tükeldamised. Suurema doosiga on ebameeldivad kõrvalmõjud kindlamad. Pooleluiga on 1,5-4,5 tundi nii epiduraaliga kui lihasesse ja veeni süstides. Neerukahjustusega patsientidel võib see aeg olla 89-136 tundi. Morfiin ei läbi vere-aju barjääri eriti vabalt. Surmav doos täiskasvanutele on 300-400 mg. Väikelastele võib ka 30 mg
Selle aja jooksul ta uusi kutsikaid ei saa. Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist. Isased tiigrid kipuvad teistesse isastesse suhtuma külmemalt kui näiteks emasloomad suhtuvad teistesse emastesse. Kõige agressiivsemad konfliktid tekivadki kahe isaslooma vahel, ajal kui emasloomal on innaaeg, ning võib harvemini lõppeda ühe isaslooma surmaga. Üleüldises kaitsekäitumises esinevad tiigri näoilmed hõlmavad hammaste paljastamist, pead ligi surutud kõrvau ja pupillide laienemist. Nagu teisedki kaslased, tiigrid möirgavad, kuid peamiselt vaid väga agressiivsetes situatsioonides. Tiigreid peetakse meie ökoloogilise süsteemi üheks suurepärasemaimaks indikaatoreiks ja planeedi looduse säilimise sümboliks. Maailma looduspärand ja selle kaitsmine ning hoidmine ei ole meile tähtis ainult praegu, vaid määrab ka tulevase generatsiooni elukvaliteedi. Seepärast on tiigrite hoidmine, päästmine oluline nii praegu kui ka tulevikus.
eljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb), kuid mitte enam. (http://www.inimene.ee). 3.4. Peatrauma ravi Oluline on välja selgitada (võimaluse korral) trauma tekkemehhanism ja aeg, kas esineb/esines teadvusekaotust, oksendamist, peavalu, mäluhäireid, krampe jms, kas inimene oli eelnevalt tarbinud alkoholi või ravimeid/milliseid ravimeid. Kontrollida tuleb pupillide suurust, reaktsiooni valgusele, erinevust pupillide vahel. Üle tuleks vaadata kolju ning selgroo väliselt nähtavad vigastused. Vajadusel thakse röntgenülesvõte või kompuutertomograafiline uuring. Oluline on traumajärgselt inimese jälgimine veendumaks, et lühiajaline teadvusetus, unisus, kahvatus, -süütuna tunduvad sümptomid - ei varja verejooksu. Pea trauma järgselt on soovitav mõnda aega pikali olla (sõltuvalt trauma raskusest). (http://www.inimene.ee).
võib pärit olla kindlast kultuurist (Jaskolka, 2004: 21). 1.1.4 Psühholoogilised Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt 5 kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab meid rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus (Jaskolka, 2004: 21). Siia alla käib ka näiteks tahtmatu pupillide reflektoorne avardumine. Seda ei saa teadlikult kontrollida (op. cit: 22). 1.1.5 Ametialased Teatavad elukutsed kannavad endaga kaasas oma sptsiifilist kehakeelemustrit. Näieks limusiinijuhilt oodatakse, et ta käitub vaoshoitult ja aupaklikult, tema tegutsemine peab olema silmatorkamatu ja teenistusvalmis, enamasti väldib ta silmsidet (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes
Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju mis on ravimtoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Kõige sagedamini tarbitakse kanepit, heroiini, noorte seas populaarset Ecstasyt ja kokaiini. Neid aineid on kahjuks veel väga palju. Narkootikumuid tekitavad inimeses eufooriat, õnnetunnet ja lõbusust, alguses seksuaalsuse tõusu,pulsi kiirenemist, pupillide laienemist ja inimene on rahutu. Üledoseerimise korral võivad tekkida krambid,kõrge vererõhk,südamehäired ja võimalik ajuverejooks. Väga paljud narkomaanid on surnud üledoosi kätte. Süstimisega levivad ka mitmed haigused ntx H.I.V Kui näete kusagil süstlaga kahtlast persooni, hoidke temast kohe kaugele eemale. Ta võib sind narkouimas nõelaga torgata ja sina võid saada mingi koleda haiguse. Lõpetuseks siis alkohol. Alkoholi on kasutatud juba väga ammustest aegadest
ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt. Eustress aitab kohaneda, areneda ja muutuda, distress viib halvimal juhul haigestumiseni. Stressi füüsilisteks sümptomiteks on pupillide laienemine, lihaste verevarustuse paranemine, hingamissageduse suurenemine, südame töö kiirenemine, higierituse ja adrenaliini tootmise rohkenemine. Stressi emotsionaalsete sümptomite hulka võivad muuhulgas kuuluda üldine ärrituvus, ägedad rahutushood, depressioon, huumorisoone kadumine, huvi puudumine oma välimuse, teiste inimeste ja varasema meelistegevuse suhtes ning suutmatus keskenduda ka kõige lihtsamatele ülesannetele
Ekstrapüramidaalsüsteem Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa- ja gamma-motoneuronitele ja pidurdavalt painutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Tektospinaalkulgla: algus – keskaju optiliste ja akustilise reflekside keskused. Toimuv automaatne reageerimine (pea- ja kereliigutusega) nägemis- ja kuulmisärritustele. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide laienemine Sitke, veniva sülje eritumine SLS tõus ja südamelihase kontraktsioonide tugevnemine Maonäärmete nõristumine Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemine Bronhide valendiku laienemine Parasümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide ahenemine Rohke vedela sülje eritumine SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine Maomahla nõristumine Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine Bronhide valendiku ahenemine Peaaju Pikkus 15,5 – 19 cm Laius 13 – 14 cm
22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine). 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas). 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs). 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse). 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid. Tingimatud: neelamis ja imemisrefleks, pupillide ahenemine. 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea ja seljaaju. 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Sensoorne, primaarne, sekundaarne, tertsiaalne. 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada?
) vastuvõtt(3 kuud peale insulti ja aasta peale insulti) RR,fr- mõõtmine NEUROLOOGILISE PATSIENDI SEISUNDI HINDAMINE. Kiiret abi vajavad juhtumid: Äkiline halvatus Kõndimisvõime nõrgenemine Teadvuse hämadrumine või segasusseisund Tugev äkiline peavalu Teadvuskaotus isikul, kel ei teata olevat epilepsiat Mida uuritakse? Patsiendi kaebused Teadvuse seisund Pupillide hindamine Motoorseid funktsioone Tundlikkuse hindamine Kraniaalnärvide tööd Kõne hindamine 10 Ajukelme ärritusnähtude hindamine Teadvusseisundi hindamine Muutused teadvuse seisundis võivad olla väga erineva ulatuse ja avaldusega kergest unisusest ja segasusest kuni sügava koomani. Teadvusehäire avaldumine, kulg ja prognoos sõltuvad seda põhjustanud häire või
ajuverejooksud ja krambid · kõhnumine · hammaste lagunemine, sest joobes tõmbuvad narkomaani lõualihased tugevasti kokku; süüakse väga palju magusat, sülg on veniv, suu kuivab ja tavaliselt ei hoolita hammaste hügieenist · eriti agressiivne käitumine · emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine · meeltesegadus, mõnikord ilmsed jälitusmõtted. Üledoosimine kutsub esile südamekloppimise, vererõhu kõrgenemise, tugeva pupillide laienemise, peavalu ja oksendamise. Rasketel juhtudel tekivad krambid ja tõuseb kehatemperatuur, on olnud ka surmajuhtumeid, ent siiski harva. Seisund muutub sellistel juhtudel üsna aeglaselt ja surma põhjuseks on ajuverejooks, südametegevuse lakkamine või krambid. Sõltuvus Esimesi kesknärvisüsteemi stimuleerivaid aineid kasutama hakates arvasid teadlased ja arstid, et lõpuks on avastatud ained, mis ei tekita sõltuvust. Ent juba varsti pärast amfetamiini
Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine. 34) Närviraku ja närvi ehitus. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest). Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. a dendriit, b närvirakukeha, c raku tuum, d neuriit e. akson, e müeliinkest, *f Schwanni rakk, *g Ranvier´i soonis, h presünaps.
atsetüülkoliini, lõpetades sellega närviülekande. Kui koliinesteraas on inhibeeritud, ei lagundata atsetüülkoliini, mistõttu tekib selle üleküllus ja koliinergiline närviülekanne jätkub lõpmatult. Selline pidev koliinergiline ülekanne viib lihasparalüüsi ja -spasmide tekkeni ning lõpuks organismi surmani. Sariinimürgistuse esimesed sümtomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja pupillide ahenemine (müoos). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib kooma, millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena
Valuvaigistid: · opiaadid · mittesteroidsed põletikuvastased ühendid · paiksed tuimastid · muud: mõned antidepressandid, ergotamiin, kannabinoidid 10. loeng opiaadid Närvilõõgastid Opiaadid - morfiin, heroiin etc Rahustid ·Gamma-hüdroksübutüraat (GHB) ·Inhalandid ·Kanep ·Etüülalkohol Opiaatide põhilised toimed · Valu vaigistamine· Eufooria· Lõõgastatus ja uni· "Trankvilliseeritus"· Köha pärssimine · Pupillide ahendamine· Kõhukinnisus· Iiveldus jaoksendamine· Hingamiskeskusepärssimine· Perifeerne veresoontelaiendamine· Kehatemperatuuri alandamine· Näärmete pärssimine· Suguiha vähendamine Opiaatide võõrutusnähud · Valud · Kergestiärrituvus · Düsfooria ja Depressioon · Rahutus ja unetus · Hirm ja vaenulik Käitumine · Vererõhu suurenemine · Kõhulahtisus · Külmavärinad,
Sellele vastatakse eitavalt, sest paljastavaks saab asjaolu, et liigutused ja keha mikrosignaalid ei lange öeldud sõnadega kokku. Mikrosignaalide alla kuuluvad silmatera ahenemine ja suurenemine, kulmude kerkimine, sage pilgutamine, punastamine, higiseks tõmbuv laup ja nii edasi. Vestlemisel pööratakse suurt tähelepanu just silmadele. Päevavalgel on võimalik lugeda inimese suhtumist ja meeleolu silmade järgi. Kui silmaterad suurenevad, on inimene erutatud. Ahenevate pupillide puhul on isik tige ja sünges meeleolus. Mitteverbaalse suhtlemise puhul tuleb palju pisidetaile jälgida, et mitte inimesi vääriti mõista. KOKKUVÕTE Paljud inimesed soovivad endale võimet lugeda teiste inimeste mõtteid. Me ei saa küll sõna- sõnalt teada, mis teiste mõttemaailmas toimub, kuid me saame üldise pildi kehakeelt jälgides. Antud teose läbilugemisel on võimalik mõista isikute mõtteid läbi nende kehakeele.
· Video (Crash Course): https://www.youtube.com/watch?v=QY9NTVh-Awo Refleksikaar: ● retseptor- erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine ● aferentne närvikiud- juhivad erutuse KNS suunas ● KNS- erutuse analüüs ● eferentne närvikiud- juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid- organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8. Immuunsüsteemi elundid, immuunsus; Organismi kaitsebarjäärid. Mittespetsiifiline immuunsus. Histamiin. Humoraalne ja rakuline ehk tsellulaarne imm., Kaasasündinud ja omandatud imm., Immuunsuse omandamise viisid. Aktiivne ja passiivne imm. T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid, antikeha, antigeen. Allergia, autoimmuunsus.
nii selgust kui värskust. Marcus Aurelius oli tuntud kui ,,filosoofist keiser" ja intellektuaal. Keiser Hadrianuse aega(117-138) on nimetatud Rooma impeeriumi kuldajaks, keisrit ennast tema kreekalembuse tõttu graeculuseks. Rohkem hakatakse kujutama ümarplastilisi aktikujusid, st. alasti vabafiguure. Keisri soosiku Antinouse kujud on hellenistlikku laadi, kuid tehniliste uuendustena on silmad veel rohkem viimistletud ja väljendusrikkamad(see saavutati pupillide väljapuurimisega). Soengud mitmekesisemad, juuksed laines, kujutatakse habet. Täielikuma ettekujutuse tolle ajastu kujutamise laadist annavad arvukad reljeefidega kaunistatud sarkofaagid. Keiser Hadrianuse ajast asenduvad ornamentaalsed kaunistused figuraalsetega, kus lahkunuid on sageli esitatud lamavas poosis. Meeleolult on reljeefid traagilised, jutustades surmast ja kannatustest, siiski leiab ka
puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired: Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm) Mäluhäireid võivad tekitada: peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi
ehk psüühiline sõltuvus. Amfetamiin: Amfetamiin on tugeva kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega narkootiline aine, mis sünteesiti 1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab meeleolu ja tegutsemistahet, vähendab väsimustunnet ja unevajadust, tekitab energiatulva ning parandab töö- ja õppimisvõimet. Organismis põhjustab ta perifeersete veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu, bronhide ja pupillide laienemist, isutust ja sellest tulenevalt kehakaalu langust. Vaatamata väärkasutamisohule, oli amfetamiin eelmärgitud toimete tõttu kuni 1970. aastateni väikestes annustes kasutusel ravimina. Kui narkootikumidoosi mõju lakkab, tunneb inimene end eriti väsinuna, näljasena ja masendununa. Hea meeleolu on asendunud ärritusega, võib tekkida ka ebaadekvaatne kõigi poolt tagakiusatava tunne. Sellisest seisundist täielik toibumine võib võtta isegi paar päeva. 1971
(Müra2) 4 2 MÜRA PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID On olemas märgatavad tõendid, mis näitavad, et alistumine kõrgetele müratasemetele (nagu 95 dBA või rohkem) on seotud üldise stressi reaktsioonidega. Kuulmiskahjustuse võib põhjustada pidevalt jätkuv mürale alistumine. Tugeva müra algus põhjustab ehmatusreaktsiooni, mis seisneb lihase kokkutõmbumises, tõmblemises ja peanõksatuses. Samuti ilmneb sügavam ja aeglasem hingamine, väikesed pulsimuutused ja pupillide laienemine. Kõik need reaktsioonid on suhteliselt üleminekuetapid ning tagasiminek normaalsele tasemele toimub väga kiiresti. Korduva mürale alistumise puhul esmaste reaktsioonide ulatus väheneb. (Müra) Kuulmishäire kuulub oma meditsiinilise ja sotsiaalse tähenduse poolest haiguste hulka, mida alahinnatakse. Kuulmishäirega inimesed tunnevad end tõrjutuna ja võivad sellest tulenevalt olla umbusklikud. Sageli viib see tugeva depressioonini. Müra kaudsed mõjud võivad stressi
Toimib annustes on 1-2 µg/kg. Serotonino, dopamino ja adrenoretseptorite agonist. 5-HT1A, 5-HT2A, 5-HT2C agonist LSD sündroom Somaatilised sümptoomid minutite jooksul Tajumisega seotud sümptoomid umbes tund pärast manustamist Psüühikaga seotud sümptoomid maks. toime 2-4 tunnil, toime kestab kuni 12 tundi Somaatilised sümptoomid Peapööritus, nõrkus, treemor, iiveldus, rahutus ja paresteesiad. Sümp. NSi aktivatsiooni nähud pupillide laienemine, hüpertermia, tahhükardia, hüperglükeemia, suu kuivus, pisaratevool. Tajumisega seotud sümptoomid Peamiselt nägemisega seotud nähud, valgustundlikkuse muutused, esemete kuju ja suuruse muutumine, värvid muutuvad erksaks, esemeid ümbritsevad halod, kehataju muutub, ajataju muutus. Meeleolu kiire muutumine. Psüühikaga seotud sümptoomid Raskused mõtete väljendamisega, unenäo taoline tunne, kontsentreerumisraskused, hallutsinatsioonid, depersonalisatsioon.
Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid.Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna. Jugapuust on sorte aretatud. Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli. Mürgistusnähud inimesel Mürgistusnähud ilmnevad paari tunni jooksul ja algavad tugeva oksendamisega, millele järgnevad valud maos. Tekib kõhulahtisus ja peapööritus, pupillide laienemine ja teadvusetus. Pulss muutub algul kiiremaks, siis aga nõrgemaks. Surm saabub krampide sagenedes südametegevuse ja hingamise lakkamise tõttu. Raagremmelgas Raagremmelga levila hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. Eestis on raagremmelgas pärismaine. Raagremmelgas kasvab enamasti 10–20 meetri kõrguseks puuks, mõnikord jääb ka põõsakõrguseks. Tema lehed on laiovaalsed, 3–8 paari külgroodudega. Raagremmelgas
Isegi nii lihtne žest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. Kui meie läänes surume sageli kohtumisel kätt, siis Indias panevad inimesed käed kokku ja kummardavad peaga. Psühholoogilised alused Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikultkontrollida. Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest – kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need
Samuti on ajaloost teada juhtumeid, kus jugapuumarju kasutati endalt elu võtmiseks (näiteks räägitakse Caesari "Gallia sõdades" belgia kuningast, kes aastal 53 eelistas surma jugapuumarjade läbi roomlaste kätte vangi langemisele). Mürgitusnähud inimesel Mürgituse tunnused ilmnevad paari tunni jooksul ja algavad tugeva oksendamisega, millele järgnevad valud maos. Nahale tulevad punased plekid. Tekib kõhulahtisus ja peapööritus, lämbumishood, pupillide laienemine ja teadvusetus. Pulss muutub algul kiiremaks, siis aga nõrgemaks. Surm saabub krampide sagenedes südametegevuse ja hingamise lakkamise tõttu. Harilik kadakas (Juniperus communis) Harilik kadakas on ainus Eestis looduslikult kasvav kadakaliik. Harilik kadakas on kahekojaline taim. Kevade lõpus osa kadakaid tolmleb, osa mitte. Käbid ehk "marjad" valmivad ülejäänud osal põõsastest. Enamasti kasvab ta
pupillid on normaalsega (2,9-6,5 mm) võrreldes suurenenud pupillid reageerivad valgusele aeglaselt silmade fokusseerimine ei ole kuidagi häiritud pulss on kiire ( normaalses seisundis 60-90 lööki minutis) lihatoonus on tugev, lihased on pinges kehatemperatuur on kõrge vererõhk on kõrge ajataju on kiirenenud Lahustid & sissehingatavad ained tuntuimad: lahustid, bensiin, liimide ja muu olmekemikaalide aurud, gaasid & aerosoolid, popers pupillide suurus jääb normaalseks (2,9-6,5 mm) silmad 'hüplevad' edasi-tagasi ega suuda ühele objektile paigale jääda pulss on kiire ( normaalses seisundis 60-90 lööki minutis) lihatoonus on nõrk kehatemperatuur võib olla sõltuvalt tarvitatud ainest erinev vererõhk võib olla sõltuvalt ainestt langenud või tõusnud ajataju ei muutu Kanep tuntuimad: marihuaana, hasis, hasisiõli pupillid on normaalsega (2,9-6,5 mm) võrreldes suurenenud pupillid reageerivad valgusele normaalselt
· Rahutus ja ängistus · Meeltesegadus, raskematel juhtudel paranoiline psühhoos Sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimulaatorite pikaajaline tarvitamine võib põhjustada nähtavaid kahjutusi ja häireid, näiteks tugev kõhnumine, tõmblevad liigutused, ka siis, kui inimene ei ole narkouimas, kaaries ning hammaste pragunemine ja väljakukkumine. ÜLEDOOS kutsub esile südamekloppimise, vererõhu kõrgenemise, tugeva pupillide laienemise, peavalu ja oksendamise. Rasketele juhtudel tekivad krambid ja tõuseb kehatemperatuur, on olnud ka surmajuhtumeid, ent siiski harva. Seisund muutub sellistel juhtudel üsna aeglaselt ja surma põhjuseks on ajuverejooks, südametegevuse lakkamine või krambid. Hallutsinogeenid Meskaliin. Peyotl on kaktus, mis kasvab mõnel pool Mehhikos ning USA edelaosas. Taimedel on tugev sammasjuur. Taim ise on üsna väike ja meenutab padjakest, tavaliselt kasvab ta
sellele, et kopsude varustamine verega on muutumas. Fosgeeniga mürgitatu haiguslik protsess saavutab oma kulminatsioonifaasi 2-3 päeva jooksul. Õnnelikul juhul järgneb sellele ilmingute taandumine ja terviseseisundi paranemine, halval juhul aga saabub surm. 1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid LSD-happe dimetüülamiid on psüühikakeemilise iseloomuga ründemürk. Inimorganismi sattumisel ilmub kerge iiveldusperiood ja pupillide laienemine 3 minuti pärast. Seejärel tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, mis püsivad veel mitu tundi. 9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES Vanem generatsioon jättis II maailmasõjast alles ohtliku pärandi Wehrmachti keemiarelva, mis oli okupandivägede poolt uputatud Läänemerre, aga samuti ka Skagerraki ja Kattegati väinades, mis ohustab Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa rahvaste ja riikide keskkonda olulisel määral
tema ellujäämise võimalused väga suured. Loode võib nüüd õhku sisse tõmmata ning iseseisvalt hingata. Raseduse lõpu ajal kuuleb loode suurepäraselt, mis ümberringi toimub. Ta tunneb ära ema südame tuksed, on tuttav peristaltika häältega ning vere kohinaga, mis voolab nabanööri pidi. Ning kõikide nende helide foonil tunneb laps ära oma ema hääle. Loode magab palju ning tõenäoliselt näeb sama värvikaid unenägusid kui tema emagi. Seda saab järeldada tema pupillide järgi, mis liiguvad kiirele unele iseloomulikult. Ärganult, kuulatab ta helisid ning enda aistinguid. Loote väline aktiivsus võib ilmneda nüüd paari tugeva tõuke näol. Tekib võime fokuseerida silmi kõikides suundades, samuti ka visuaalne tähelepanu. Kogu kehapind on tundlik. Tema süda tuksub koos ema omaga: kui emal on hea ja rahulik, siis on loode rahulik, kui aga ema närveerib tugevasti, olgu need või positiivsed emotsioonid, siis muutub ka loote südametegevus järsult.
SIGIMISSÜSTEEM: alkoholi tarvitamine raseduse ajal võib suurendada nurisünnituste arvu ja vastsündinute suremust. ALKOHOLI KURITARVITAMISE PUHUL TÄHELDATAVAD MÄRGID JA SÜMPTOOMID Pärast joomist on kõige silmanähtavamateks objektiivseteks sümptoomideks: · kehv koordinatsioon · kähe ja aeglane kõne · alkoholi lõhn hingeõhus · ülemäärane vedeliku eritumine ninast · silmade vesistamine · võimalik pupillide laienemine · horisontaalne silmatõmblus · iiveldus ja peavalu. Hüpoteesi kontrollimine, küsitlus Kuna esimene kokkupuude alkohoolsete jookidega on suhteliselt noores eas, siis otsustasime küsitleda oma eakaaslasi. Subjekti vanus: 17 Sugu: N Amet: Õpilane Esimene kokkupuude alkoholiga: 10aastaselt, kui tarbis kodus vanemate seltskonnas u. 1 klaasi veini. Hetkeseis: Tarbib harva. Ent sõprade seltskonnas või pidudel veini või siidrid. Koguseid ei
Isegi nii lihtne zest nagu tervitamine võib pärit olla kindlast kultuurist. (Pease, 1994) 4 2.4 Psühholoogilised alused Teatavad teod on puhtpsühholoogilised reaktsioonid, refleksid, mille üle meil praktiliselt kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti huvitav on tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. (Pease, 1994) 5 3. Kehahoiakud Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset
Manustamine suu kaudu(tabletina,pulbrina, lahusena) ; inhaleerimine ; Süstimine ; suitsetamine(metamfetamiin) - meeleerksus, kõrgendatud meeleolu, jutukus, püsimatus, vähene unevajadus, vähene isu, orientatsioonikadu, pidurdusmehhanismide nõrgememine, suurenenud seksuaaltund, pulsisageduse suurenemine, südamekloppimine, kehatemperatuuri tõus Järelmõjud: kurnatus, keskendumisraskused, apaatia, ärrituvus, depressioon, isu tõus Üleannus: südamekloppimine, vererõhutõus, pupillide laienemine, peavalu, oksendamine, krambid, kehatemperatuuri tõus, surmajuhtumeid harva(ajuverejooks, südameseiskus,krambid) Pikal kasutamisel: südameinfarkt,ajuverejooksud, krambid, kõhnumine, hammaste lagunemine, agressiivsus, emotsionaalne tasakaalutus, impulsiivsus, põhjendamatu ängistus, murelikkus, umbusklikkus, meeltesegadus, jälitusmõtted. Võõrutus - 1)psüühilised vaevused: depressioon, emotsionaalne labiilsus, uimasus, asteenia, unehäired
kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid 1 Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 3. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 4. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 5. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 6. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Tingimatud refleksid-kaasasündinud nagu imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid-omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid 22)Humoraalne regulatsioon Hormoonid-keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed • Erineva toimeajaga • Rasvlahustuvad • Vesilahustuvad Sisenõrenäärmed 1.Hüpofüüs ehk ajuripats • Reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd • Kasvuhormoonid 2.Käbikeha • Reguleerib ööpäevaseid rütme • Une regulatsioon • Pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut
Päriliku muutlikkuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega – kohastumiseks . Kohastumine toimub põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Iga indiviid võib elu kestel sobituda elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires – kohanemine . Naha pigmentatsiooni muutumine, pupillide avardumine ja ahenemine, lihasmassi suuruse muutumine. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess . Eriti äärmuslikud näited bakteritel, kes elavad nii ookeanide süvikutes kui kõrgmäestikes. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes
Kohustumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Päriliku muutlikkuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega kohastumiseks. Kohastumine toimub põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis. Iga indiviid võib elu kestel sobituda elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires kohanemine. Naha pigmentatsiooni muutumine, pupillide avardumine ja ahenemine, lihasmassi suuruse muutumine. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Eriti äärmuslikud näited bakteritel, kes elavad nii ookeanide süvikutes kui kõrgmäestikes. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Võib eristada kohastumusi keskkonna biootiliste ja abiootiliste teguritega. Suurem osa kohastumusi
• INHALANDID –rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb • AMFETAMIIN – noradrenaliini ja dopamiini vabastamine • KOKAIIN – dopamiini ja noradrenaliini toime tugevnemine • “ECSTASY” – serotoniini ja dopamiini vabastamine • LSD etc – ajutüve monoamiinineuronite talitluse muutmine • PCP – erutusvirgatsainete toime moduleerimine Opiaatide põhilised toimed – valu vaigistamine, eufooria, lõõgastatus, köha pärssimine, pupillide ahendamine, kõhukinnisus, iiveldus, perifeerne veresoonte laiendamine, kehatemperatuuri alandamine, näärmete pärssimine, suguiha vähendamine, immuunsüsteemi pärssimine. Opiaatide võõrutusnähud – valu, kergestiäärituvus, depressioon, rahutus, hirm, vererõhu suurenemine, pisarate vool, ejakulatsioonid jne. Inhalantide ohtlikkus – äge mürgistus nagu südamepuudulikkus, kõriturse, krooniline mürgitus – maksa, neerude, luuüdi ja aju kahjustused. KANEP
aastal sünteesitud fosfoorgaaniline närvimürk, mida saab kasutada keemiarelvana. Füüsikalistelt omadustelt on tegemist värvitu ja lõhnatu kergestilenduva vedelikuga. Sariini saab kasutada kahekomponendilise relvana, sest tekib kergesti kahe prekursori - metüülfosfonüüldifluoriidi ja isopropüülalkoholi ning isopropüülamiini segu omavahelisel reaktsioonil. Sariinimürgistuse esimesed sümptomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja pupillide ahenemine (müoos). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib kooma, millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja
10 % 9 kuu jooksul, kuigi suurem osa neist kasutas kaitsevahendeid. Müra psühholoogilised efektid Püsiv kuulmise kaotus on kõrvamehhanismi füsioloogilise kahjustuse tagajärg. Kõrva enda kahjustuse kõrval võib kuulmiskahjustuse põhjustada ka jätkuv mürale alistumine. Tugeva müra algus põhjustab ehmatusreaktsiooni, mis seisneb lihase kokkutõmbumises, tõmblemises ja peanõksatuses. Samuti ilmneb sügavam ja aeglasem hingamine, väikesed pulsimuutused ja pupillide laienemine. 8 Kõik need reaktsioonid on suhteliselt üleminekuetapid ning tagasiminek normaalsele tasemele toimub väga kiiresti. Korduva mürale alistumise puhul esmaste reaktsioonide ulatus väheneb. On olemas märgatavad tõendid, mis näitavad, et alistumine kõrgetele müratasemetele (nagu 95 dBA või rohkem) on seotud üldise stressi reaktsioonidega. Küsimus on kas selline efekt on
annaabi.ee 
