Essee narkootikumidest (0)

Narkootikumid
Narkootikumideks nimetatakse kõiki aineid, mis tekitavad sõltuvust ja mõjutavad inimese käitumist, enesetunnet ja ümbritseva maailma tajumist. Kõik narkootilised ained tekitavad soovi saada ainet uuesti ja enamasti ei suudeta seda endale keelata.
Narkootikumide tarbimisega kaasnevad alati suured ohud. Väga võimalik on jääda sõltuvusse, millest lahti saada pole enam nii kerge. Samuti ei või kunagi olla täiesti kindel, et aine, mida ostad, või mida sulle pakutakse, on täiesti puhas. Tihti segatakse narkootikumi juurde ka teisi aineid, et teenida rohkem kasumit. Pole võimatu, et narkootikumi sisse on segatud ka rotimürki või isegi krohvi. Seega võib saada väga kergelt mürgituse. Kui tarbitava aine puhtus pole teada, siis võib sageli tekkida üledoos.
Narkootikume jagatakse kahte rühma: seadusega lubatud, ja keelatud aineteks .
Seadusega on lubatud alates 18. eluaastast näiteks suitsud ja alkohol . Ilma piiranguteta saab osta näiteks kohvi, mis tekitab ka omamoodi sõltuvuse.
Praegu on üsna sageli võimalik kuulda alaealistest, kelle on politsei kinni pidanud kas tugevas alkoholijoobes või tabanud suitsetamas. Eesti riigis on selle eest karistuseks rahatrahv. Noored hakkavad alkoholi tarbima või suitsetama tavaliselt eakaaslaste survel , kartes, et muidu nad pole ’’lahedad’’ ja nendega enam ei suhelda. Mina arvan, et selline käitumine on vale. Keegi ei tohiks teha midagi vastu oma tahtmist selleks, et saada sõpradega läbi.
Seadusega keelatud ained on Eestis näiteks kanep , marihuaana , LSD.
Narkootilised ained tekitavad sõltuvust ja sellepärast oleks targem neid üldse mitte proovidagi, kunagi ei või teada, kas sa jääd sõltuvusse või mitte.
Tavaliselt hakkavad keelatud narkootikume tarvitama inimesed, kes on juba alkoholist sõltuvuses. Mõnede narkootikumide kasutamisest võib aru saada ka inimest jälgides. Näiteks võivad narkootilise aine mõju all oleva inimese pupillid olla ebaloomulikult suured või vastupidi, liialt väikesed. Mõnede narkootikumide mõjul võivad silmad punetada. Ka kiire pulss , ja pupillide aeglane reageerimine valgusele võivad olla narkootikumide tarvitamise märgiks.
Paljud noored kasutavad ’’mõnutunde’’ saamiseks ka koduseid vahendeid. Näiteks hingatakse sisse kummiliimi, lahusteid või gaase . Ka sellised narkootilised ained on väga ohtlikud, sest võivad tekitada väga lihtsalt mürgitust või lämbumist. Kui inimese süda lööb väga kiiresti või ta hingab katkendlikult, ta jutt on segane ning ta käitub ettearvamatult, on need märgid millegi tarvitamisest.
Kui inimene on pikka aega narkootilisi aineid tarvitanud või süstinud ennast, on sellest väga kerge aru saada. Süstivate narkomaanide kätel, jalgadel, kaelal, sõrmevahedes, ja kohtades, kus on veresooned selgelt näha, võib olla palju süstlajälgi või sinikaid. Samuti võivad minna paiste narkootilisi aineid süstiva inimese käed ja jalad.
Kuigi mulle on mitu korda pakutud proovimiseks erinevaid narkootilisi aineid, olen ma sellest alati keeldunud, sest ma ei arva , et see mulle midagi annab. Minu keeldumise järel ei hakanud keegi midagi ütlema, kõik said aru, et kui ei taha, siis ei taha. Samas ei pruugi kõigi tuttavad olla sellised, ja võidakse hakata ähvardama. Sellisel juhul oleks targem lihtsalt lõpetada suhtlemine nende inimestega ning elada edasi ’’puhtana’’.
Siiski olen ka mina tarvitanud vahel alkoholi, aga seda lihtsalt proovimise pärast ja mitte sellistes kogustes , et ise enam aru ei saaks, mida ma teen. Samuti ei sundinud mind selleks keegi, see oli täielikult minu enda otsus ja ma ei kahetse seda.
Umbes kaks aastat tagasi proovisin ka esimest korda suitsu ning selle järel ei saa ma mõista enam inimesi, kes ütlevad, et see rahustab, ja nad suudavad pakkide kaupa suitsetada.
Seadusega keelatud narkootilistest ainetest oleks siiski targem hoiduda.