Tiiger (Panthera tigris) - etoloogia referaat (0)

Tiiger
Tiiger (Panthera tigris) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja.
Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise.
Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja- Koreas , Vietnamis, Venemaa Kaug-Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis , Malaisias, Tais . Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust.
Tiigreid on kaheksat liiki. Kolm neist on välja surnud: Java tiiger, Bali tiiger ja Kaspia tiiger. Praegu eksisteerib viit liiki tiigreid, kes on väljasuremise äärel: Bengali tiiger, Indo-Hiina tiiger, Sumatra tiiger, Lõuna-Hiina tiiger ja Ussuuri tiiger.
Üldtuntud tiigri värvus on oranž, mille taustal on mustad ebamääraselt jaotatud ja erineva pikkuse ja paksusega triibud, kõhualt on tiiger valge mustade triipudega. Bengali tiigrite seas võib kohata ka haruldlast valget tiigrit. Valge tiiger võib sündida vanematel, kellel mõlemal on retsessiivne valge värvi geen. On nähtud ka üsna ebatavalist värvi tiigreid, kaasa arvatud üleni valge ja üleni must.
Tiigrid näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigrite pupillid on ümmargused ja silmad on kollast värvi. Tiigritel on sisse-välja käivad küüned nagu kassidelgi. Täiskasvanud tiigril on 30 hammast . Tiigri saba on max 1,5 m pikk, mis on umbes pool keha pikkusest. Tiigrid kasutavad oma saba suuna muutmiseks või hoidmiseks jooksu ajal. Saba kasutatakse ka teiste tiigritega suhtlemisel. Tiigrid elavad 10-15 aastaseks, vangistuses 16-20 aastaseks.
Täiskasvanud tiigrid on suhteliselt üksikud loomad. Nad peavad väga oluliseks oma isikliku territooriumi raadiust ning valvavad seda pingsalt. Indiviidid, kes jagavad territooriumi, on väga teadlikud teineteise liikumisest ja tegemistest.
Noored emased tiigrid hoiavad esialgu väga ema ligi, kuid ajapikku nendevaheline distants suureneb. Noored isased tiigrid, seevastu, iseseisvuvad kiiremini ning märgistavad juba oma enda territooriumi.
Tiigrite territoorium on tavaliselt 28-78 ruutkilomeetrit, kuigi Ussuuri tiigri territoorium võib olla suurem kui 310 ruutkilomeetrit. Territooriumi suurus sõltub olemasoleva saagi arvust. Erinevad tiigrid võivad järgida samu radu erineval ajal ja isasloomade territooriumil on tavaliselt ka paar emast. Mõlemad, nii emas- kui isasloomad märgistavad oma territooriumi uriini pritsimisega puudele. Nad jätavad ka kraapimisjälgi.
Väga palava ilmaga armastab tiiger end vees karastada – tiiger on hea ujuja . Öösel on tiiger väga hõivatud: ta peab vahetpidamata kontrollima oma valduse piire, märgistades neid korduvalt uriini ja väljaheidetega. Jahti peab ta samuti öösel. Tiigri päevad mööduvad puhates.
Tiigrid peavad jahti üksi, nende triibud aitavad neil saakloomale nähtamatuks jääda. Tiigrid tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides . Eelistatuimad saakloomad on pühvlid ja hirved , ent ta rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega. Tiiger oskab ka kala püüda. Mõnikord sööb tiiger okassigu, kui aga okas peaks käpa läbima, võib ta surra. Saaklooma püüdmise keerulisus muudab selle efektiivsemaks, kui jahtida üksi. Tulemusena ei tavatse nad luua gruppe nagu lõvid. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri . Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda normaalsel viisil jahti pidada.
Suurimaks tiigri vaenlaseks võib pidada karu. Loom, kellega tiiger sümbioosis elab, on punahunt.
Emased tiigrid saavad suguvõimeliseks 3-aastaselt, isased umbes aasta hiljem. Paaritumine kestab viis päeva. Paaritumisele järgneb innaaeg, mis kestab u. 103 päeva. Keskmiselt sünnib kutsikaid 2 või 3 (max. 5). Üks kutsukas tavaliselt sureb sünnitusel.
Pojad sünnivad pimedana ja kaaluvad ainult 1 kg, sõltuvalt liigist. Nad toituvad emapiimast esimesed 6-8 nädalat. Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt.
Emasloom kasvatab 2–4 kutsikat kaks aastat. Selle aja jooksul ta uusi kutsikaid ei saa. Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist.
Isased tiigrid kipuvad teistesse isastesse suhtuma külmemalt kui näiteks emasloomad suhtuvad teistesse emastesse. Kõige agressiivsemad konfliktid tekivadki kahe isaslooma vahel, ajal kui emasloomal on innaaeg, ning võib harvemini lõppeda ühe isaslooma surmaga.
Üleüldises kaitsekäitumises esinevad tiigri näoilmed hõlmavad hammaste paljastamist, pead ligi surutud kõrvau ja pupillide laienemist. Nagu teisedki kaslased , tiigrid möirgavad, kuid peamiselt vaid väga agressiivsetes situatsioonides.
Tiigreid peetakse meie ökoloogilise süsteemi üheks suurepärasemaimaks indikaatoreiks ja planeedi looduse säilimise sümboliks. Maailma looduspärand ja selle kaitsmine ning hoidmine ei ole meile tähtis ainult praegu, vaid määrab ka tulevase generatsiooni elukvaliteedi . Seepärast on tiigrite hoidmine, päästmine oluline nii praegu kui ka tulevikus.