TARTU ÜLIKOOL
MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND
TÜ SILMAKLIINIK
HORNERI SÜNDROOM

Referaat

Koostaja :
Tartu 2017

SISUKORD

Referaat 1
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
HORNERI SÜNDROOMI OLEMUS JA TEKKEPÕHJUSED 4
KLIINILINE PILT 5
HORNERI SÜNDROOMI DIAGNOSTIKA 5
FARMAKOLOOGILISED TESTID 6
KONGENITAALNE HORNERI SÜNDROOM 7
PROGNOOS 8
KASUTATUD KIRJANDUS 8
SISSEJUHATUS 3
HORNERI SÜNDROOMI OLEMUS JA TEKKEPÕHJUSED 4
KLIINILINE PILT 4
HORNERI SÜNDROOMI DIAGNOSTIKA 5
FARMAKOLOOGILISED TESTID 6
KONGENITAALNE HORNERI SÜNDROOM 7
PROGNOOS 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Horneri sündroom on silma ja selle ümbruse sümpaatilise innervatsiooni häire. See esineb päris harva, kuid iga arst võiks osata selle ära tunda. Horneri sündroom võib avalduda onkoloogia , neuroloogia, neurokirurgia , veresoontekirurgia ja ka teiste erialade patsientidel.
Horneri sündroom koosneb klassikalisest sümptomite triaadist: ühepoolsed ptoos, mioos ja näo anhidroos . Lastel võib esineda ka iiriste hetorokroomsust (1).
Sageli Horneri sündroomi sümptomid aitavad diagnoosida mitmeid haigusi (nt kasvajad, Sclerosis multiplex, põletikulised haigused jne). Mõnikord Horneri sündroom võib tekkida ka mõne meditsiinilise protseduuri tüsistusena, nt epiduraalanesteesia või kaelaoperatsiooni järgselt (3).
Tavaliselt Horneri sündroomi diagnoositakse ainult anamneesi ja füüsilise uurimise alusel (4). Mõnikord diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse