Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära alusta ABC-d. Mürgistused 11 Mürk võib inimese organismi sattuda hingamisteede, naha või seedetrakti kaudu. Õige esmaabi ja meditsiinilise abi andmiseks tuleb täpselt välja selgitada, missugune mürgistuse on kannatanu saanud. Tüübid: • Alkoholimürgistus • Ravimmürgistus • Olmekeemia • Vingumürgistus • Narkootikumide mürgistused Tunnused: Alkoholimürgistus: Sage oksendamine, kannatanut ei ole võimalik äratada. Ravimmürgistus: Teadvusehäired – unisusest kooomani. Kõikuv kõnnak, kukkumine. Oksendamine. Südametegevuse häired. Järsult tekkiv kõhuvalu – eriti lastel. Rahutus, psüühikahäired. Olmekeemia: Tugev kõhuvalu, oksendamine. Teadvusehäired, kooma, krambid. Sageli surmav. Vingumürgistus: Algul nõrk peavalu. Kiiresti teadvushäired. Oksendamine
ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas TEADVUSETUS Teadvusehäire- teadvus on teatud astmeni nõrgenenud - unisus, ei suuda hoida silmi avatuna, ebamäärased häälitsused... Teadvusetus (kooma) – täielik teadvuse puudumine, isik ei ole mingilgi moel äratatav. Kuna puuduvad ka refleksid, toob see kaasa eluliste funktsioonide häire. Sagedasemad teadvusetuse põhjused: krambihoog, peatrauma, insult, veresuhkru liiga madal tase (hüpoglükeemia), mürgistused (sh alkohol) jne. Teadvusetu patsiendi käsitlus: ABC (vt elustamisvõtted!) • Kui hingab anda püsiv külili asend • Kui ei hinga avada hingamisteed ning olla valmis elustamiseks kui tehtud manööver olukorda ei paranda 10 ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ELUSTAMINE Organismi taaselustamine kliinilisest surmast on organismi elutegevuse taastamine elustamisvõtete rakendamise ning hilisemate ravimenetlustega
ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas TEADVUSETUS Teadvusehäire- teadvus on teatud astmeni nõrgenenud - unisus, ei suuda hoida silmi avatuna, ebamäärased häälitsused... Teadvusetus (kooma) – täielik teadvuse puudumine, isik ei ole mingilgi moel äratatav. Kuna puuduvad ka refleksid, toob see kaasa eluliste funktsioonide häire. Sagedasemad teadvusetuse põhjused: krambihoog, peatrauma, insult, veresuhkru liiga madal tase (hüpoglükeemia), mürgistused (sh alkohol) jne. Teadvusetu patsiendi käsitlus: ABC (vt elustamisvõtted!) • Kui hingab anda püsiv külili asend • Kui ei hinga avada hingamisteed ning olla valmis elustamiseks kui tehtud manööver olukorda ei paranda 10 ESMAABI KONSPEKT 2019 Karin Kaigas ELUSTAMINE Organismi taaselustamine kliinilisest surmast on organismi elutegevuse taastamine elustamisvõtete rakendamise ning hilisemate ravimenetlustega
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgi
· Rahusta kannatanut! · Helista 112! · Ära anna kannatanule süüa ega juua! · Ära vii külma higiga kaetud kannatanut oma transpordiga haiglasse! TEADVUSHÄIRED 1. Põhjused Teadvushäirete põhjuseks on ajutalitluse häired. Teadvushäireid põhjustavad vigastused (ajupõrutus, ajuvapustus, koljusisesed verevalumid), äkkhaigestumised (epilepsiahoog, suhkrutõbi, ajurabandus, ajuverevalum, hingamis- ja vereringe puudulikkusest tingitud hapnikupuudus), mürgistused, alkohol. · Minestus ei ole teadvuse häire! 2. Tegutsemisjuhised Teadvusetuse põhjus pole esmaabi seisukohalt oluline: Ei saa likvideerida põhjust. Ei saa likvideerida teadvuse häiret. Oluline on säilitada elutähtsad funktsioonid. Selleks 1. Hoiame hingamisteed avatuna: stabiilne külgasend 2. Kontrollime hingamist ja südametegevust 3. Kaitseme alajahtumise eest 4. Kutsuda 112! HAAVAD 1. Haava paranemist ja esmaabi andmist mõjutavad
Autokooli testid 1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega. Levinud moodsamatel autodel, kui au
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid