Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puidukeemia 2. töö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tselluloos, hüdrolüüs, laast, keedu, laastu, ligniin, keetmise, tonn, tooraine, happeid, vaik, ligniini, na2s, väävelhappe, tõrv, katel, happega, 2so4, keetmine, fraktsioon, lagunemine, pürolüüs, reaktsioon, naoh, toore, meski, rasvhappeid, kaalust, lubjaga, caso4, kuumutamine, retordis, männitõrv, ch3oh, vedela, na2so4, jääk, sealjuureskuusk, mänd, kanada must kuusk, siberi kuusk, lehis jt. kõva puit 2)(hardwoods) = lehtpuud: kask, vaher, lepp, haab, tamm jt. Puidu tahkest osast on > 95% orgaanika: 1)Tselluloos [C6H7O2(OH)3]m - ~ 45% kuivkaalust 2)Hemitselluloos [C6H7O2(OH)3]n - ~ 20-30% ; n < m 3)Ligniin ~ (20-30%) 4)Ekstraktiivained - ~ (3-10%) 5)Mineraalid Tselluloos: kiulise ehitusega, n.ö puidu ,,skelett", kõrgmolekulaarne polüsahhariid, M= 50000-150000, annab puidule tugevuse ja elastsuse. Tselluloos on tegelikult glükoosi polümeer. Glükoos tekib rohelistes taimedes ja puudes veest ja CO 2-st päikesekiirguse toimel: 6H2O + 6CO2(+klorofüll + päike) = C6H12O6 + 6O2 nC6H12O6 = (C6H10O5)n + nH2O n~10000 Hemitselluloos: samuti polüsahhariidid (heksosaanid, pentosaanid, orgaanilised happed), moolmass väiksem kui tselluloosil. Hemitselluloos hüdrolüüsub kergesti lahjendatud mineraalhapete ning leeliste toimel, minnes lahusesse
.............................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe.......................................................................................................6 1.4 Hingamine.........................................................................................................................7 2.Puidu koostis............................................................................................................................8 2.1 Tselluloos........................................................................................................................10 2.2 Ligniin.............................................................................................................................10 2.3 Hüdrolüüs........................................................................................................................11 2.4 Bioaktiivsed ained puidu haljasmassis..................................................
autotsisternidesse laadimine. Eestisse imporditakse vedelgaasi Venemaalt või Leedust. Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilise lagunemise tulemusena ja seda toodetakse linnade prügimägedest või loomakasvatusfarmide jäätmetest. Tekkimiskohas väljaehitatud drenaazisüsteemi abil kogutakse biogaas ja suunatakse torude kaudu kogumisjaama ja sealt edasi tarbimiskohta. Tehisgaasid kannavad tavaliselt selle tooraine nime, millest neid saadakse: puugaas, põlevkivigaas, kivisöegaas. Jäätmekütus Jäätmekütus (RDF refuse-derived fuel) on jäätmetest valmistatud kindla koostise, tüki- suuruse ja tihedusega kütus. Jäätmekütuse tootmiseks on vaja jäätmed sorteerida, põlemiseks vajalikud fraktsioonid ette valmistada (purustada) ning vajadusel vajaliku tükisuuruseni pressida või pallida. Võimalik on ka sorteerimata jäätmete kasutamine masspõletamisel. Vesinik
• Järgneb primaarseinast koosneva raku kasv pikkuses ja läbimõõdus kuni antud rakutüübi iseloomulike mõõtmeteni. • Primaarkihi paksus selle kasvuprotsessi jooksul praktiliselt ei suurene. • Rakuseina paksus hakkab suurenema kui rakk on oma sihtmõõtmed saavutanud. • Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekun- daarkiht S1-S3 • Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. • Tugirakkude seinapaksus ületab tunduvalt põhiliselt säilitusfunktsiooni täitvate parenhüümrakkude seinapaksuse. • Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. • Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas.
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt
maltspuidul; · lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud Vaigukäigud on torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal- (piki puidukiude) või horisontaalsuunas (säsikiirtega ühenduses) ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Puidus esinevad vertikaalsed ja horisontaalsed vaigukäigud. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, st parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium Tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude, asub puidu juurdekasvukiht - kambium e mähk. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke e floeemi. Kuna kasvades puu mõõdud suurenevad, peab ka kambium moodustama juurde uusi kambiumrakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired
õhu ja valguse toimel, muutuvad rabedamaks ja nõrgemaks iseenesliku lagunemise tõttu. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga, nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Korralikuks liimimiseks on iga materjali jaoks oma liim- universaalsed liimivad kõike halvasti. Pilet 7 Puidu keemiline koostis, mõju omadustele. Keemiline koostis Puidu kuivaine sisaldab 48-50% C, üle 6% H, üle 43% O2 ja kuni 1% mineraalaineid. Puidu 2 kõige tähtsamat komponenti on tselluloos (olenevalt puidust ~40%) ja ligniin (~30%). Tselluloos on lineaarsete molekulidega polüsahhariid, ligniin on keerulise koostisega, palju aromaatseid tuumi sisaldav polümeer. Ülejäänud on hemitselluloosid ja erinevad mineraalained (K,S,Ca,Mg jne). Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi.
ulatusse ja paigutatud selliselt, et oleks ligipääs hüdrotõstukiga. Sellest tulenevalt ei ladustata materjali puude ja põõsaste najale ega taha. Materjal ei tohi paikneda kokkuveoteel nii, et see takistaks masina liikumist. Lühike metsamaterjal peaks metsuri poolt olema virnastatud 0,2-0,5 m3 virnadesse ja paigutatud võimalikult risti kokkuveotee suunaga nii on metsaveomasina ja ka metsuri tootlus suurem. Tooraine ettevalmistuse tehnoloogiline skeem Joonisel on kujutatud tooraine ettevalmistuse põhimõttelist tehnoloogilist skeemi. Ettevõttesse võib tooraine saabuda mujal põhiliselt jääkpuidust valmistatud laastuna või ümarpuiduna, mis kooritakse ja laastustatakse raiemasinates e. hakkurites. Kasutusel on peamiselt ketasraiemasinad, mis on trummelraiemasinatest tootlikumad ja võimaldavad paremat laastu kvaliteeti. Joonis. Puittooraine ettevalmistuse skeem
kergesti. Mõned tanniidid on värvilised ning neid kasutatakse vesi-või etanoollahuste kujul puidupeitsidena puidu värvimiseks ning on ka antioksüdandid ning bioaktiivsed. Vaikhapped ja terpeenid esinevad enamasti koos vaigus(enamasti okaspuudes) ja kujutab endast paljude vees lahustumatute ühendite poolvedelat segu. Terpeenid ehk eeterlikud õlid on isopropeeni polümeerumise saadused(sellest koosneb nt viiruk). Vaik nt mürr ning draakonipuu vaik. (Magnetmaterjalid on ferromagneetikud, mis säilivad oma magnetvälja välisvälja puudumisel (Fe, Co, Ni). Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega, kuid nendest ei saa teha püsimagneteid. Head materjalid trafode, mootorite, generaatorite südamike valmistamiseks. Kuni 4,5% Si feriiti stabiliseerimiseks. Kõvad säilitavad püsimagneti omadused pika aja vältelMagniko Fe + (24%), Ni (14%), Al (8%), Cu (3%)
muudetakse kiududeks ning liidetakse hiljem vaikudest sideainega. Edasise töötlemisega saadakse matid, plaadid, puistematerjal. Koostis polüstüreengraanulid Kivi, vaik, õli Tihedus 15-40 kg/m3 140 kg/m3 Soojapidavus 0,037 - 0,041 W/mK 0,03-0,05 W/mK Tugevus Kasutusala Soojustusmaterjal Soojustusmaterjal vundament, seinad, laed seinad, laed f puit vs betoon Puit Betoon Tootmine Kasvab metsas, Saadakse sideaine,
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehn
3.1 Raku areng ja kujunemine Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit. Tänu väiksemale niiskusele on lülipuit
Viimane oksüdatsioonil. 4.Kerge gasoil (C13-C17) - diiselkütus, gaasturbiinide pumbatakse toruahju 2 sügavkrakkimiseks (> 500°C, 9. Isopropanool (isopropüülalkohol) kütus, ahjude kütteõli (masuut) 5000 kPa). Mõlema ahju krakkproduktid antakse Nagu eespool öeldud, oli isopropüülalkohol üks esimesi 5.Raske gasoil (C18-C25) - krakkimise tooraine, kütteõli reaktorisse 3, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on orgaanilisi produkte, mida toodeti 1920.a. Standard Oil'i 6.Määrdeõlide fraktsioon (C26-C38) - saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse poolt pilootkatseseadmel ja mis nõudis rohkem kui ühte masinate ja autode määrdeõlid, medits
sest iga tonni väävli pinnale tõstmiseks kulub 4 kuni veeldamisel jahutamise tulemusena kuni N2 absorberist väljumisel. Kõrgrõhu protesessis oli 60- 50 tonni ülekuumendatud vett. keemistemperatuurini (-195.8 ° C). Tänapäeval on vesiniku ndatel aastatel (ilma püüdeseadmeteta) NO + NO 2 Teised väävlihappe tooraine allikad: tootmise põhiliseks meetodiks metaani konversioon koos sisaldus väljuvas gaasis ca 0,3% (mahu). 1970-ndatel suure populaarsuse väävli tootmine järgneva CO konversiooniga: Esimese põlvkonna tehnoloogia (NO + NO 2) looduslikus gaasis oleva H2S baasil
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
1 Mha SRC = 4 Mtoe = 168,3 PJ = 46,8 TWh = 23,4 mln tm (Mm3) puitu, *SRC = kiiresti kasvavad kultuurid (ingl k. - short rotation coppices), eeldusel, et saak on 9 t kuivainet hektarilt aastas. P uit kui kütuste lähteaine, selle omadused Joonis 1. Puitkütuse koostis Puit, täpsemalt puidurakkude kest, koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemi- tselluloosist. Ligniin on tänu suurele süsiniku- ja vesinikusisaldusele kõrgema kütteväär- tusega kui tselluloos ja hemitselluloos. Puit sisaldab vähesel määral ka tõrva, vaikusid ja fenoole, mis peale puitkütuse põlemist teatud tingimustes võivad suitsu(korstna)gaasidest külmadele kütte- või korstnapindadele raskesti eemaldatavaid sadestisi moodustada. Puidu kui kütuse omadusi mõjutavad terve rida iseloomulikke tunnuseid. Need on kee-
mahutites, mis on kaetud soojusisolatsiooniga ja omavad kuumaveesärki, et hoida siirupit 70°C juures. Peale jahtumist lisatakse suhkrusiirupisse 50%-line sidrunhappe vesilahus arvestusega 750 grammi sidrunhapet 100 kg suhkru kohta ja hoitakse lahust pidevalt segades 2 tundi. Kui siirupi jahutanmine 70°C-ni kestab üle 5 tunni tema hoidmise aeg 70°C juures lüheneb 1,5 tunnini. Parema kvaliteedi saamiseks lisatakse mõne tehnoloogilise skeemi puhul 10 minutit enne siirupi keetmise lõppu aktiveeritud sütt 0,1% siirupi massist. Järgneb filtreerimine. 4.KULÖÖRI VALMISTAMINE Kulööri keetmisel pannakse katlasse suhkur, lisatkase suhkru massist 1-2% vett, kuumutatakse pidevalt segades kuni 160-165°C-ni, mil suhkur hakkab suitsema ja omandab tumepruuni värvuse. Lõpetades kuumutamise lisatakse peene joana 75-90°C juures olev vesi ( 8% suhkru massist). Edasi tõstetakse temperatuur 180 °C ja selle temperatuuri juures toimub
Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
keemilist koostist muuta · Jaotatkse järmistesse gruppidesse : · 1)puidu välimus ja selle iseloomustus n:värvus,läige,tekstuur,lõhn. · 2)puidu niiskus ja sellega seotud omadused:hüroskoopus,paisumine,kahanemine jne. · 3)puidu tihedus,mahumass,erimass · 4)puidu soojuslikud omadused:soojajuhtivus,soojamahtuvus,soojapaisumine jne · 5)puidu akustilised omadused: · 6)puidu elektrilised omadused jne. PUU VÄRVUSED · Peamine aine puidu koostises on tselluloos,see on valge värvusega,mitmesuguseid värvivarjundeid annavad puidel aga värv park ja vaik aineid.puidu värvus võiks siduda ka gemaatiliste tingimustega. · tavaliselt on troopika aladel kasvad puuliigid valjundi rikkamad ja eredama värvusega kuid põhjalaladel kasvavad puuliigid . · Puidu värvus pole alati püsiv,sagelikasvab värvuse inevsiivsu koos kuu vananemisega.See on täheldatav eriti lülipuidulistel puiduliikidel.Mõnede puiduliikide
levinud. On katsetatud ka ämblikega, kes produtseerivad pidevalt niiti, mis on koostiselt ja omadustelt lähedane siidiliblika siidile. Suurte tehniliste ja bioloogiliste raskuste tõttu see ei ole aga levinud. * taimse päritoluga e. tsellulooskiud Need kiud sisaldavad tselluloosi, mida saadakse taime lehtedest, vartest, seemnetest, koorest jne. Tuntumad on puuvill (seemnekiud). Kõigi taimsete kiudude põhikomponendiks on tselluloos, mis on taimeriigis üldse kõige levinum ühend. Ta on universaalne tugikonstruktsioonide materjal. 3 Tselluloos koosneb D-glükoosi jääkidest, mis on üksteisega seotud glükosiidsidemetega hapniku kaudu asendites 1,4. (C6H10O5)n Erinevalt tärklisest, millel on sama kvantitatiivne valem, on tselluloos jäiga struktuuriga ega lahustu üheski tavalises lahustis. Tselluloosi keemilised
pinnase isoleerimisel 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. Mineraalsed Sideained - Õhklubi - Õhklubjaks nimetatakse põhiliselt kaltsiumoksiidi CaO või kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 sisaldavat materjali, mis aeglaselt õhu käes kivineb reageerides õhus oleva süsihappegaasiga CO2. Toorained: Lubjakivid, kriit, lubituffid jms. Tavaliselt looduslikud lubjakivid sisaldavad rea lisandeid: dolomiite, savi, kvartsi. Savi ei tohi tooraine sisaldada üle 6%. Tootmistehnoloogia. 1. Põletamine. Tavaliselt põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...11500C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi
.................................................................. 13 4. ISETIHENEV BETOON..................................................................................................................14 4.1. Isetiheneva betooni omadused................................................................................................. 15 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine...............................................................................................16 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...........18 5.1. Silikaattooted.............................................................................................................................18 2 1. SISSEJUHATUS Referaat räägib puidust, savitellisest, isetihenevast betoonist, silikaattoodetest ja vastavalt nende toorainetest, tootmisest, omadustest ja kasutusalast. Kõik on väga laialdaselt kasutusel olevad
Tekkis uus massiivkivim 3. KEEMILISED SETTED tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. 4. ORGAANILISED SETTED tekkinud elusorganismide jäänuste sadestumisel veekogu põhja LUBJAKIVI. 9) Paekivi on eesti rahvuskivi. Jaguneb: lubjakivi ja dolomiit. 10) Lubjakivi kasutatakse: 1. Müürikivi 2. Killustik 3. Lubja põletamine 4. Tsemendi tooraine 5. Kõnniteeplaadid 6. trepiastmed 7. Dolomiiti kasutatakse: 1. hoonete välisviimistlus 2. Sisetööd trepid, põrandad, viimistlus 3. Väga keeruka kujuga detailid. 8. 15. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid 9. MURTUD KIVIMATERJALID korrapäratud kivitükid, mis saadakse karjääri kaevandatud toorme purustamisel või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. 1. KILLUSTIK lubjakivist, dolomiidist v graniidist
· vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel 20. Lubisideained tootmine (tootmise etapid põletus, kustutamine), kasutuskohad Tootmine: Toorained CaCO3 sisaldavad kivimid Põletamine Põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...11500C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Lubja kustutamine Segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H 2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett.
· on põlematu ja külmakindel · on vaatamata kergusele tugev · on hea soojus- ja heliisolaator · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase · ei karda niiskust ega kemikaale · ei hallita ega mädane · ei meeldi närilistele ega putukatele · omab CE märgistust 17. Lubisideained- tootmine, kasutuskohad 6.2. ÕHKLUBI Tootmistehnoloogia (põletamine) Tootmistehnoloogia valik oleneb lähtematerjalist. Tavaliselt põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...1150°C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Ta koosneb olenevalt
kiirguse eest. roiskumine..., on element Lahustub looduslikud looduses vees halvasti. põlemis 50% Maa protsessid massist Cl2 kloor Vabalt ei Kollakas väga aktiivne pole NaCl keedu leidu, ainult roheline, sool (maitseaine) ühenditena, terava HCl soolhape, NaCL, KCl lõhnaga inimese maos mürgine
keramsiitkruus 4-10 ja 10-20mm. OMADUSED: Kuulide poorsus on 60-80%, mahumass 400-800kg/m3 . Väga kerge kaaluline. KASUTUS: kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjaline nt kergbetoon ja fibo kergplokkide tootmine, põranda ja lagede isoleerimine, täitmine ja tasandamine, pinnase isoleerimiseks. 23.Lubisideained-tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad lubisideained: õhklubi on peamine lubisideaine ja sp seda nimetatakse lubjaks. TOORAINE: lubjakivi, kriit, lubituffid jms CaCO3 sisaldav kivim. Tooraines ei tohi olla savi rohkem kui 6%. TOOTMISE ETAPID: 1) lubja põletamine- toimub vertikaalsetes sahtahjudes 1000-1200 kraadi juures. Tooraine läbib ahjus kolm temperatuuri tsooni eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Ahjust saadakse kustutamata lubi, mis on n.ö poolfabrikaat. Lupja kahjustab nii üle kui ka alapõletamine. 2) Lubja kustutamine- seineb selles, et kustutamata lubi segatakse veega. KASUTUSKOHAD:
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
Paberi valmistamise toorained Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, absorbeeriv ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist hakkasid paberilehti liimistama tärklise ning teiste taimsete liimainetega. Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult.
..silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud. (säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn
annaabi.ee 
