ANNA FREUD Pille Korb 11. Klass 2015 LÜHIDALT Anna Freud (3. detsember 1895 Viin –9. oktoober 1982 London) oli Austrias sündinud Briti psühhoanalüütik. Ta oli Sigmundi ja Martha Freudi kuues ja viimane laps. Anna oli Sigmund Freudi lastest ainus, kes ei abiellunud ja tal ei olnud lapsi. KOOLIAEG Kooliõpilasena oli Anna rahutu ja ta ei viitsinud koolis käia, sest seal oli igav. Enda sõnul ei teinud ta seal midagi, luges raamatuid ja kirjutas. Kodus sai ta aga palju teadmisi tänu isa külalistele ja õppis ära heebrea, saksa, inglise, prantsuse ja itaalia keele.
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm (1900-1980) Oli psühhoanalüütik ja filosoof Arutles oma töödes eraldatuse ja võõrandumise, inimese sotsiaalse seisundi ja mõttelaadi üle Armastus ning selle eri vormid - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmast us, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootili ne armastus Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine
Freud on öelnud, et oli oma ema lemmik laps. 2. Sigmund Freud oli psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 3. Sigmund Freud kasutas kokaiini. Enne, kui avastati kokaiini kahjulikkus inimesele, kasutati seda sageli valuvaigistina. Samuti kasutati seda ka majapidamisvahendites. Freud soovitas kokaiini inimestele mitmetel eesmärkidel, kuid jäi sellest hiljem ise sõltuvusse. 4. Sigmund Freudi tütar Anna Freud oli samuti nimekas psühhoanalüütik. 5. Sigmund Freud kihlus 26-aastaselt ning, et toetada oma naist hakkas ta arstiks. 6. Sigmund Freudil oli üle 30 suuvähi operatsiooni, sest mees oli eluaeg kõva suitsetaja. 7. Sigmund Freud eelistas vältida inimesi, kes temaga ei nõustunud. 8. Sigmund Freud kartis meeletult numbrit 62. 9. Sigmund Freudil olevat olnud surmav hirm sõnajalgade ees. 10. Psühhiaater Sigmund Freud kartis ronge.
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm • Elas aastatel 1900-1980 • Sündis juudi perekonnas, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi • Oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid • Püüdis lahendada Karl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides teravalt mitmeid Freudi seisukohti • Võttis kasutusele mõiste “tarbimisühiskond” • Mitmed tema teosed olid 20.sajandi ühiskonnakriitilise esseistika bestsellerid Kokkuvõte Lugeja saab sellest raamatust ammendava ülevaate venna- ja
Geniaalsus, mis see täpselt on? Teadusliku analüüsiga saab selgitada faktoreid, mis aitavad teatud inimestel saada geeniuseks. ,,Geniaalsus ei ole midagi kättesaamatut, jumalikku," ütleb psühhoanalüütik ja kirjanik Julia Kristeva, ,,palju rohkem peitub see võimes iseend ületada." Paljudel geniaalsetel inimestel on rohkem haiguseid kui tavakodanikel. Geeniuste ajus on rohkem kaost kui teistel sageli on see kaos produktiivne, mõnikord aga hävitav. Suurel matemaatikul John Nashil kujunes näiteks skisofreenia. Paljud kuulsad inimesed on saanud geniaalse inimese märke kuna on täiustanud eelnevate sajandite geeniuste tööd. Näiteks nii on meil telefonid või
püsimälu faktid ja oskused(,,MA TAHAN" muudab inimese mugavaks ja laisaks. + ürginstinktid Thantos ja eros. Psühhoanalüüsi uurimismeetodid: 1. eneseanalüüs meetod, kus inimene jutustab oma elust, lapsepõlvest 2. hüpnoos alateadvuseni jõudmine, teadvuse kontrolli kaotamise kaudu ( on uurimis ja ravimeetod) 3. kunstiteoste analüüs e. loomingu analüüs 4. unenägude seletamine 4 unefaasi 5. keelevääratused keelelised apsud ja unustamised A.Adler psühhoanalüütik: teooria: inimest paneb tegutsema võimuiha e soov ületada endas aegajalt maadvõtvat alavrsustunnet Jung kollektiivne alateadvus sugupõlvede talletatud kogemused ja teadmised. Teooria: igal inimesel eksisteerib lisaks isiksuslikule alateadvusele ka kollektiivne alateadvus, milles peitub oma rahva, kogukonna, suguvõsa lugu. Sellega seostub identiteet e samastumine Humanistlik psühholoogia: 20. saj 50-d Esindajad: C. Rogers, A. Maslow.
ta Saksamaal ja Austria-Ungaris sõjaeelsetel aastatel. Keskuseks oli Berliin. Kirjanikud püüdsid loomingut endast ,,välja pressida". Kesksel kohal oli kirjaniku eneseväljendus, maalima keskpunktiks oli igaühe mina. Luuletused olid jõulised ja paatoslikud, enamasti traagilised, sest tunda oli sõja eelaimust. Luuletused olid sõjavastased , kirjutati vabavärsis, esines võikaid kirjeldusi, maailm oli traagiline, lootusetu ja küüniline. Eeskujuks võeti saksa psühhoanalüütik Nietzsche ütlus ,,Jumal on surnud". G.Trakl J.R.Becher
Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. Teooriad Strukturaalne lähenemine Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego-Ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme
majanduslikult ilma. Noorem vend sureb. Ta teeb kõiges, mida ette võtab, hiilgavat karjääri näiteks sõjaväes. Läheb Viini ülikooli õppima. Seal astub ta psühhoanalüütilise seltsi liikmeks, mida juhib Freud. Ta asub psühhoanalüüsiga tegelema. Ta leiab seal ka tunnustust. Temas tärkab poliitika huvi. Selletõttu saab elus palju kannatada. Erinevad ringkonnad ei võta poliitikat Reichi puhul tõsiselt. Poliitikutele ei meeldi ta, sest ta on psühhoanalüütik. Psühhoanalüütikutele ei meeldi, sest on poliitik omaarust marksist. Reich on üks väheseid, kes Freudi seksuaalteooriaga nõustub ja edasi läheb. Freud pole nõus talle psühhoanalüüsi tegema, selle peale solvub. Läheb Saksamaale. Berliinis astub kommunistlikusse parteisse. Ta organiseerib enne lahkumist Viinis sotsiaalse hügieeni kliinikuid (õpetatakse, kuidas sündimust reguleerida, seksuaalne hügieen kõik töölisklassile). KP paneb edasistele jamadele alguse
sisemise rahu. Et saavutada oma hinges, kehas ja vaimus harmoonia ning kodune idüll, on tingimata vaja teadvustada endale oma vajaduste meelepärane olemus. Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahtmist ennast maksma panna. Kui ei leita alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis hakkavad segama adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja ängistuseks, agressiooniks, põhjustab raskeid hingelisi läbielamisi. Sellised tunded valdavad inimesi tahtest tahtmata teatud eluetapil. Leina tuntakse kas lihtsalt katki läinud nuku puhul või mõne kalli inimese lahkumise üle. Paratamatus, millega tuleb
sisemise rahu. Et saavutada oma hinges, kehas ja vaimus harmoonia ning kodune idüll, on tingimata vaja teadvustada endale oma vajaduste meelepärane olemus. Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahtmist ennast maksma panna. Kui ei leita alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis hakkavad segama adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja ängistuseks, agressiooniks, põhjustab raskeid hingelisi läbielamisi. Sellised tunded valdavad inimesi tahtest tahtmata teatud eluetapil. Leina tuntakse kas lihtsalt katki läinud nuku puhul või mõne kalli inimese lahkumise üle. Paratamatus, millega tuleb
Kaasajal abiellutakse eelkäijatest tunduvalt hiljem (või ei astutagi seaduslikku abiellu), ning üha rohkem aega oma elus pühendatakse sõprusele. Norra filosoof Helge Svare on veendunud, et meie vajadus sõprade järele on suurem kui eelmistel põlvkondadel. Võimalusi sõpruseks on aga rohkem, kuna inimesel, kellel pole paarilist, on selleks rohkem aega. Paljudele meist on toeks just sõbrad, mitte aga perekond. Sõprus toetub sarnasusele Psühhoanalüütik Serge Hefez aga kommenteerib toimunud muutusi järgmiselt: ,,Juba varases lapseeas mõistavad poisid ja tüdrukud üksteist hästi. Nad on emotsionaalselt lähedased ja sageli juhtub, et ,,parimaks sõbratariks" osutub just poiss. Siinjuures pole absoluutselt mingit tegemist seksuaalse veetlusega. Viimane sünnib erinevusest, sõprus toetub aga sarnasusele". Nii on ka täiskasvanud meeste ja naiste sõpruses esikohal iseloomude ja huvide sarnasus. Seksuaalsus taandub aga sulgudesse..
tema pere (naise ja poja) 20-aastane ootamine. James Joyce ,,Ylysses" Teeba küklos algab Kadmose kuriteoga külalislahkuse reegli vastu, jätkub Agaue pojatapmise looga ning Oidipuse heitlusega tõe ja saatuse vahel, lõpeb aga tema ja Kreoni laste hukuga. Lugesime Sophokese ,,Kuningas Oidipust", mida tänapäevaltõlgendatakse kas saatusetragöödiana, kus süütu inimene on saatuse mängukann või loomusunniliselt ihkab tõde, kui see ta ka hukutab. Austria psühhoanalüütik Freud on laenanud Oidipuse nime oidipuse kompleksi seletamiseks, kui poeg eelistab emaarmastust tahes millise naise armastusele. Rooma kirjanduses on tähtsim teos ,,Aeneas", kus kreeklastele tuntud Aineias Trooja langemise järel põgeneb Itaaliasse ja rajab seal uue rahvuse ja riigi, Rooma riigi. Aenease järeltulijad Romulus ja Remus rajavad Rooma linna. Rooma kirjandus on vähem aheldatud müüdi külge, kuid suur poeet Ovidius on oma
Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid. 3. Süvakiht - bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks, õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav. 30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas. Hipiliikumine. HORNEY, Karen 19. Sajandi saksa päritolu Ameerika psühhoanalüütik; esimesi psühholooge-feministe. Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja vanemate suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse. Heitis kõrvale Freudi teesi, et naisel on kadedus peenise puudumisest, väites, et see, mida naised himustavad meestes kõige rohkem, pole nende anatoomia, vaid nende sõltumatus, edu ja vabadus,
eluaastast). 2 Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Samas muutuvad oluliseks kogemuste kaudu tekkivad seosed teadmiste vahel. Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Psühhosotsiaalne areng - Erik H. Erikson. Psühhoanalüütik, arvas, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt.
Psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapiaon laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Ta oli väljapaistev õppilane. Freud oli ülimalt hellitatud, sai oma toa õppimiseks, mis oli varustatud õlilampide mitte küünaldega ja kuna teda segas ta õe klaverimäng, viidi klaver majast välja. Karjäärivalik ei tulnud Freudile kergelt. Isikuteoreetikuna alustas ta alles 30-35.aastaselt. Kogu keskooliaja mõtles ta juurakarjäärile. Selle idee sai ta mitmetest allikatest: vanema koolikaaslasest sõbra
avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Sigmund Freudi meelest asendab mäng vabade assotsiatsioonide tehnikat, millel põhineb psühhoanalüüs. Mängu põhiülesanneteks on keeldude eemaldamine, rahuldamata tegevuste ja soovide illusoorne rahuldamine. Lili Esther Peller (1898 - 1966)- L. E. Peller oli Austria päritoluga Ameerika psühhoanalüütik ja pedagoog. Ta on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on Peller järgi iseloomulik see, et mängija kannab teatud rolli üle teistele objektidele- näiteks loob laps kujuteldavaid mängusõpru, kepp on
kokkuhoidu. Autori aistingute paremaks edastamiseks kasutab Unt oma tekstides kursiivi ning suurtähti. Tema loomingus ühinevad maailmakirjanduse suurkujude mõtted (Brecht, Remarque, Kafka, Christie jt.). Ta ei varja oma kompileerimist, kuid ei osuta ka tsitaatide puhul nende allikatele. Ühelt poolt on tema tekstid "kokku pandud", teisalt spontaansed, täis eri keeli (tänu teistes keeltes kirja pandud mõtete tõlkimisele), vaatepunkte (ajaviitekirjanik, lavastaja, kroonikakirjutaja, psühhoanalüütik), ideoloogiaid. Autor ei paku konkreetset lahendust. Seetõttu on Undi loomingut raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. "Undi kui kirjaniku suur anne on teha oma raamatukogu baasil uut kirjandust. Ta kasutab kõik ära, ready-made technic on tema loomingus olulisem kui ühelgi teisel eesti literaadil," hindab kolleeg Mihkel Mutt (Mutt, 1990). "Ega kõiges selles, mis Unt on kirjutanud, polegi õieti midagi originaalset... tegelikult on tal kõik kuskilt maha pandud. Ta
seoseid, analüüsida, lahendada probleeme. · Kristalliseerunud intelligentsus on kõrgem vanematel, fluiidne intelligentsus noorematel täiskasvanutel. Fluiidsed võimed suurenevad 20-39 eluaastani kristalliseerunud võimekus suureneb kogu elu vältel. · Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui ka eakate puhul vaimsete võimete kasutamine. Psühhosotsiaalne areng · Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni järgi võib isiklikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena: 1. Usaldus või usaldamatus sünnist kuni 1aastaseni. Laps peab omandama arusaama, et võib ümbritsevat maailma usaldada. Selleks peab laps piisavalt hellust saama. 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3eluaastat. Kui laps suudab usaldada, siis hakkab ta vanemate toel ja oma arnegule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab
Egol on omadus alati püüda tekitada inimeses arvamust, et ta on meie isiksuse keskne osa ehk püüab vastu seista kõigele sellele, mis tuleb alateadvusest. Ego kujuneb ainult läbi meie teadlikutele tegevustele. Jung uskus, et ego on kui pisike saar suures ookeanis ning nagu ka Atlantis vajus merepõhja, kardab ka ego, et vastasel juhul ta vajub põhja, kui alateadvus valla lasta. Wilhelm Reich * Elas 1897 1957 (Ukrainas sündis ja suri USA's) * Wilhelm Reich oli klassikaline psühhoanalüütik, kes on jäänud unustuste hõlma, kuid keda on hakatud viimasel ajal järjest rohkem avastama, olles väga müstiline mees, kes lõpetas oma elu USA föderaalvanglas. * Wilhelm Reich oli juut, kuid ta isa oli saksa natsionalist ja türann ning nad olid seega oma vennaga ümberkaudsetest lastest isoliseeritud. Ema oli leebe, lahke kunsti inimene, kes sooritas hiljem enesetapu, milles Wilhelm süüdistas end kuni oma elu lõpuni. Isa suri
Tema tuntuim saavutus on Bradi leiutatud sõna ,,hüpnoos" kreeka unejumala Hypnose järgi. Üsna pea Braid hakkas nime õiguses kahtlema, sest märkas et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Brad, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magnetilistest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilist nähtust. Sigmund Freud (1856 1939) on tuntud kui mõjukaim inimene psühholoogia ajaloos. Vähesed teavad, et psühhoanalüütik oli oma karjääri alguses hüpnoosi pooldaja. 20. Sajandi alguseks loobus Freud hüpnotiseerimast ning hüpnoos jäi teaduses tagaplaanile. Seda eirati suurelt kahelt poolt inimmõistuse uurimisvahendina ja ka teraapiameetodina patsientide ravimisel. Vaid üksikud meditsiinispetsialistid jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks neist oli Milton Erickson (1901 1980), kes märkas alateadvuse jõudu ja mõistis, et hüpnoosi abil saab suhelda otse alateadvusega
on jõuline. Uuringutest on selgunud, et beebi tunneb ära ema südamelööke, rahunedes kõige kiiremini just ema süles. Ja imik tunneb ära isegi oma ema piima lõhna. See kõik lisab tõenäosust, et beebi valib oma esimese kiindumuse objektiks just ema. Mahleri arenguteooria Lapse esimeste eluaastate ja inimsuhete olulisuse toob välja M. Mahleri lapse psühholoogilise arengu teooria. Psühhoanalüütik tugineb tõdemusel, et lapse sündides teda psühholoogilises mõttes veel olemas ei ole. Oluline on aga see, et just lapse ja ta hoidja vahelise mõju käigus kujuneb lapse psühholoogiline mina. Perioodi sünnist umbes kahe kuu vanuseni nimetatakse lapse normaalse autismi etapiks. Mahler väidab, et sel ajal last psühholoogiliselt veel olemas ei ole. Beebi on keskendunud iseenda vajadustele. Hooldajat jälgib ta küll uudishimulikult ja pingsalt, aga ei ilmuta tema
tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine. Nartsissistid muudavad isegi enda idealiseeritud inimesed oma potentsiaalseteks vaenlasteks, sest projitseerivad neile kui oma võimalikele võistlejatele omaenese soovi teisi ära kasutada. Psühhoanalüütik Heinz Kohut käsitleb nartsissismi üsna sarnasel viisil, kuid siiski erinevana. Tema arvates on meil juba varasest lapsepõlvest minaobjektid, sisendatud kujutlused inimestest (peamiselt vanematest), kes säilitavad minataju, peegeldades lapse soovi saada tunnustust ja kiitust. Seda nimetatakse peegeldamiseks. Minaobjektid näitavad lapse vajadust idealiseerimise järele ning on otsekui mudelid. Need loovad taju, mida Kohut kutsub kaksuseks (twinship) lapse ja vanema vahel
T hakkavad varem rääkima, sõnavara täieneb kiiremini, tugevamad grammatikas, loevad paremini ja ilmekamalt. Tüdrukutel on mõnevõrra paremini arenenud keelelised oskused. P on paremad matemaatikas, ruumitunnetuses. P ja T erinevused käitumises tuleneb peamiselt kasvatusest, P ja T valitakse vastavalt soole mänguasjad, raamatud, tööülesanded. Tüdrukute kasvatamises pööratakse rohkem tähelepanu tunnetele ja suhetele, poiste puhul aga võistluslikkusele ja algatusvõimele. 16.Psühhoanalüütik Erik H Eriksoni arengutaseme teooria sisu- Erik H Eriksoni järgi läbib inimene psühhosotsiaalses arengus 8 astet. Inimese elu on jaotatud vanuse järgi. Iga eelnev aste on ettevalmistus järgmiseks etapiks. Igas etapis on pos. Ja negatiivsed ilmingud. Peamine on et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused.( 6 etapp on Intiimsus või isolatsioon-hiline noorukiiga. See etapp läbitakse edukalt eeldusel, et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega
käsitluse taga tegelikult mehe kui (üld)inimlikkuse esindaja paradigma. Küsimus erinevusest ei taandu bioloogiliseks erinevuseks, vaid samavõrra on oluline, kuidas seda erinevust taasluuakse kultuurilisel tasandil. Nii seostub seksuaalse erinevuse mõiste küsimusega erinevusest keeles, subjektiviteedis ja identiteedis. Luce Irigaray ja sugudevahelise erinevuse filosoofia L. Irigaray on belgia päritolu, Prantsusmaal ja Itaalias elanud filosoof, psühhoanalüütik ja keeleteadlane. 1984 avaldas ,,Sugudevahelise erinevuse eetika". Kui feminismi algaegadel soovisid naised, et neid tunnustataks meestega ühesugustena, siis L. I. tahab oma filosoofias just austada naiste ja meeste vahelist erinevust. Ta tahab näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võta arvesse kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. I. nimetab seda lääne ajaloole tunnuslikku korda Samasus-ökonoomikaks. Selle kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh
võib pidada agressiivsuse panustavaks teguriks, osutades, et mässud ja füüsilised ründed tekivad tõenäolisemalt pikkadel kuumadel suveõhtutel linnasises oludes. Teises pooles referaadis kasutasin interneti lehekülge, kus sain materjali agressiivsetest naistest, naiste ja meeste agressiivsuse erinevustest, kaudsest, instrumentaal ja ekspressiivses agressioonist. Agressiivsuse teooriad Sünnipärane agressiivsus Inimese agressiivsuse kohta on esitatud rida seletusi. Psühhoanalüütik Sigmund Freud arvas oma elu lõpu poole, et inimestel on kaks põhilist energiaallikat: eluandev ja inimese naudingute eest hoolitsev liibido ning purustav surmainstinkt thanatos. Nende kahe energia konfliktid viivad inimkäitumise näivatele vastuoludele, kusjuures inimese agressiivsus on seletatav thanatose destruktiivse energiaga. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes
12) Miks on tähtsad sünnieelse arengu 8 esimest nädalat Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on tähtsad, sest sel perioodil hakkavad kujunema närvisüsteem, süda ja kehaosad.(elundid +närvisüsteem): 13) Missugune vastsündinu refleks ei taandarene ja jääb kestma kogu eluks Pupillirefleks - reguleerib valgusvoo optimaalseks kepikestele ja kolvikestele. 14) Mis mõjutavad inimese arengut ja käitumist? Pärilikkus, keskkond ja kasvatus. 15) Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni arenguastmete teooria sisu Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene elu jooksul 8 etappi. Iga eelnev on ettevalmistus järgmiseks etapiks. Igas astmes on nii negatiivseid kui positiivseid ilminguid (sündmusi). Peaasi on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 16) Teadvuse seisundid, unehäired Teadvus- Teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvuse tunnusjooned: * Võimaldab eristada, mis on mina ja mis ei ole mina
Lapsed hakkavad mõistma, et mänguasjadega saab mängida vaid teatud viisil; leludega mängimise rahuldav kogemus avaldab positiivset mõju eneseusaldusele ning koos sellega ka egi arengule. Makrosfäär on mikrosfäärist laiem, siia kuuluvad ka lapse mängukaaslased. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. Donald Woods Winnicott (1896-1971): USA lastepsühholoog, psühhoanalüütik ja pediaater. Ta arendab edasi mõtteid mängust. Kõigepealt mängivad lapsed üksinda või koos oma emaga, hiljem lisanduvad mängukaaslased. Winnicott arvates on mängus kergem luua sotsiaalseid kontakte ja suhteid, elades läbi emotsioone. Täiskasvanud ei tohi unustada, et mäng on pidev loov tegevus ja
3) Tarbimissõltuvus 4) Ühiskonna kärjestumine- kannud on vaheseintega ja ei paista läbi, inimesed elavad kannudes ja nad ei tea is toimub teises kannus. Pakub välja , et tuleb luua osalusühiskond, mille funktsioneerimise printsiibiks on solidaarsuse printiip. Tulemuseks on üldine toimetulek. Giddensit kritiseeriti kui 20 sai utopisti, kas ikka on kõik valmis solidaarsed olema, et annavad raha jne 1919 S.Ferencsi- ungari psühhoanalüütik, kirjutas sellisest nähtusest nagu pühapäeva neuroosist. Inimesed jäävad haigeks pühapäeval, sest nad ei saa tööd teha. Saksa teadlased on seda põhjalikult uurinud. I faas sõltuvuse juures on sissejuhatav faas, mille ilminguks on ssee, et inimese mõtted keskenduvad töö õmber, teised asjad jäävad tahaplaanile. II faas kriitiline faas- tunniseks on see, et sõltlane otsib pidevaid
See kuidas te välja näete ja käitute s.t teie fenotüüp on teie genotüübi ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. Keskkonnast sõltub olulisel määral, mismoodi kellegi pärilik info avaldub 9 Psühhosotsiaalne areng ning naise ja mehe erinevused Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi Psühhoanalüütik, kelle väitel eelnevate arenguastmete läbimine ja kriisidega toimetulek loob valmisoleku järgmiste oluliste arenguliste ülesannete lahendamiseks. Arengu aste Kirjeldus 1. Usaldus või Laps peab omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldamatus usaldada. Kui lapse vajadused on rahuldatud ja vanemad teda sünnist-1a. hellitavad, siis tunnetab ta maailma turvalisena. Kui laps ei saa
2) Uuest sültuvusest räägib-töönarkomaania 3) Tarbimissõltuvus 4) Ühiskonna kärjestumine- kannud on vaheseintega ja ei paista läbi, inimesed elavad kannudes ja nad ei tea is toimub teises kannus. Pakub välja , et tuleb luua osalusühiskond, mille funktsioneerimise printsiibiks on solidaarsuse printiip. Tulemuseks on üldine toimetulek. Giddensit kritiseeriti – kui 20 sai utopisti, kas ikka on kõik valmis solidaarsed olema, et annavad raha jne 1919 S.Ferencsi- ungari psühhoanalüütik, kirjutas sellisest nähtusest nagu pühapäeva neuroosist. Inimesed jäävad haigeks pühapäeval, sest nad ei saa tööd teha. Saksa teadlased on seda põhjalikult uurinud. I faas sõltuvuse juures on sissejuhatav faas, mille ilminguks on ssee, et inimese mõtted keskenduvad töö õmber, teised asjad jäävad tahaplaanile. II faas kriitiline faas- tunniseks on see, et sõltlane otsib pidevaid ettekäändeid et tööd otsida, lisandub ka agressiivsus kui tema tähelepanu juhitakse
imetlemine, enda kõikvõimsuse tunne, vajadus olla maailma parim laps ja köita enda külge talle tähtsad inimesed. Täiskasvanud inimeste puhul ei räägita tavaliselt enam tervest nartsissismist, vaid hoopis selle tagajärgedest -- eneseväärikusest, eneseusaldusest ja enesekriitikast. Nartsissistiks peetakse niisugust inimest, kelle eneseusaldus, inimsuhted ja tundeelu on häiritud. Kolmandaks teemaks kästiles autor lapse varajast psüühilist arengut ehk psühholoogilist sündi. Psühhoanalüütik Mahler seletab oma teooriaga, millest tuleneb see, et lapse esimesed eluaastad ja esimesed inimsuhted on tema sotsiaalsele arengule väga tähtsad. Mahleri teooria peamõte peitub selles, et sündides on laps psüühiliselt eikeegi. See ei tähenda, et ta oleks psüühiliselt tühi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmismina, seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ning kannab ta tegude ja otsustuste eest vastutust
Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse". Jung, Carl G. - Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Uuris alateadvust ja unenägusid. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp. Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme. Lévi-Strauss, Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi rakendaja etnoloogias, Keel kui inimteadvust struktureeriv alus
kasutuselevõtmine. Üsna pea hakkas Braid nime õigsuses kahtlema, sest märkas, et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Braid, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magneetilisest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilise nähtusena (Streeter 2006: 22-23). Sigmund Freud (1856 – 1939) on tuntud kui mõjukaim teadlane psühholoogia ajaloos. Vähesed teavad, et psühhoanalüütik oli oma karjääri alguses hüpnoosi pooldaja. 20. sajandi alguseks loobus Freud hüpnotiseerimisest ning hüpnoos jäi tema teadustegevuses tagaplaanile. Seda eirati nii inimmõistuse uurimisvahendina kui ka teraapiameetodina patsientide ravimisel. Vaid üksikud meditsiinispetsialistid jätkasid võitlust hüpnoosi eest. Üks neist oli Milton Erickson (1901 – 1980), kes märkas alateadvuse jõudu ja mõistis, et hüpnoosi abil saab suhelda otse alateadvusega. Tema
Noorem vend sureb. Ta teeb kõiges, mida ette võtab, hiilgavat karjääri näiteks sõjaväes. Läheb Viini ülikooli õppima. Seal astub ta psühhoanalüütilise seltsi liikmeks, mida juhib Freud. Ta asub psühhoanalüüsiga tegelema. Ta leiab seal ka tunnustust. Temas tärkab poliitika huvi. Selletõttu saab elus palju kannatada. Erinevad ringkonnad ei võta poliitikat Reichi puhul tõsiselt. Poliitikutele ei meeldi ta, sest ta on psühhoanalüütik. Psühhoanalüütikutele ei meeldi, sest on poliitik omaarust marksist. Reich on üks väheseid, kes Freudi seksuaalteooriaga nõustub ja edasi läheb. Freud pole nõus talle psühhoanalüüsi tegema, selle peale solvub. Läheb Saksamaale. Berliinis astub kommunistlikusse parteisse. Ta organiseerib enne lahkumist Viinis sotsiaalse hügieeni kliinikuid (õpetatakse, kuidas sündimust reguleerida, seksuaalne hügieen kõik töölisklassile). KP paneb edasistele jamadele alguse
väljaõppe residentuuris. Eestis on kombeks teha MD programm vaid teadustööle suunduvate meedikute jaoks. Tegevravijate jaoks on ülikooli kliinikumi mahukas praktiline treening internatuuris üldmeditsiinilise kvalifikatsiooni saamiseks ning seejärel residentuuris eriala omandamiseks. Nii ulatuslik ettevalmistus annab psühhiaatrile õiguse teha ka kehalist läbivaatust, diagnoosida kehalisi haigusi ning kirjutada välja ravimeid. Psühhoanalüütik on saanud spetsiaalse ettevalmistuse mõnes psühhoanalüütikute ühingu koolitusprogrammis. Kursus sisaldab teoreetilise väljaõppe ja juhendamise all praktiseerimise, samuti iskliku psühhoanalüüsi täispika kuuri läbimise patsiendina. On ka psühhoanalüütikute ühinguid, kes nõuavad kaht psühhoanalüüsi erinevate, soovitavalt ka eri soost analüütikute juures. Kuigi S. Freud ei pidanud meditsiiniharidust analüütikule
Viimased toimivad normaliseerivalt, kuid neist on kerge kõrvale põigelda. Inimene pole subjekt, vaid "varaline isik", oma geneetilise pärandi, organitest koosneva füsioloogilise vara omanik. Absurdne oleks sellises olukorras mässata: "[k]es võiks mässata ja kelle vastu? Kas organitest koosnev vara normaliseeriva korra vastu? Ja kuidas? Kas surfitavate piltide abil?" küsib Kristeva (Krull 1998: 136). Et ummikust välja tulla, analüüsib Kristeva ametilt psühhoanalüütik uuesti üle Freudi "Tootemi ja tabu", kus too esitas "arhailise isamõrva"motiivi ja kirjeldas sellest tekkinud sümboolset lepingut. Pole tähtis, kas taoline isemõrv ka kunagi tegelikult toimus, sotsiaalsuse ja religiooni sünd on kaheldamatult seotud üleastumise motiiviga, leiab Krull; mäss oleks seega sisuliselt tagasipöördumine lepingu lähtepunkti, kus suhted muutuvad uuesti formuleeritavaks ja ühiskonda vaevanud
toimub läbi valikute. Oluline on ühiskond, selles toimuv koostöö. Koostöö abil saab alaväärsust ületada. On kolm elu ülesannet: töö (saadakse isiklik rahulolu ja ollakse teistele kasulik), sõprus (hoiab inimkonda koos) ning armastus (ühine koostöövalmidus kahe inimese vahel). Psühholoogilist arengut takistvad ülemäärane alaväärsus, ärahellitatus (ei suuda teha koostööd) ning hüljatus (ei tunne armastust ja koostööd). Pilet 8. Reich. Klassikaline psühhoanalüütik. Freudi üks esimesi assistente. Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa
kokkuhoidu. Autori aistingute paremaks edastamiseks kasutab Unt oma tekstides kursiivi ning suurtähti. Tema loomingus ühinevad maailmakirjanduse suurkujude mõtted (Brecht, Remarque, Kafka, Christie jt.). Ta ei varja oma kompileerimist, kuid ei osuta ka tsitaatide puhul nende allikatele. Ühelt poolt on tema tekstid "kokku pandud", teisalt spontaansed, täis eri keeli (tänu teistes keeltes kirja pandud mõtete tõlkimisele), vaatepunkte (ajaviitekirjanik, lavastaja, kroonikakirjutaja, psühhoanalüütik), ideoloogiaid. Autor ei paku konkreetset lahendust. Seetõttu on Undi loomingut raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. "Undi kui kirjaniku suur anne on teha oma raamatukogu baasil uut kirjandust. Ta kasutab kõik ära, ready-made technic on tema loomingus olulisem kui ühelgi teisel eesti literaadil," hindab kolleeg Mihkel Mutt (Mutt, 1990). "Ega kõiges selles, mis Unt on kirjutanud, polegi õieti midagi originaalset... tegelikult on tal kõik kuskilt maha pandud. Ta
the established habits with which an idividual enters any social situation. 4) puhtpsühholoogilised kultuuridefinitsioonid Nende eripäraks on see, et nad tuginevad psühholoogia v psühhoanalüüsi 7 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest teooriatele, mitte niivõrd traditsioonilistele arusaamadele antropoloogias. Ungari psühhoanalüütik ja atropoloog Geza Roheim 1934. The Riddle of the Sphinx: or Human Origins. Kultuuri all me mõistame kõigi sublimatsioonide kogumit, kõiki asendusi või reaktsioonide formatsioone, lühidalt, kõike seda ühiskonnas, mis pidurdab impulsse või hoiab ära moonutatud rahulolu [nende impulssidega]. By culture we shall understand the sum of all sublimations, all substitutes, or reaction formations, in short, everything in society that inhibits impulses or permits their distorted satisfaction.
iseloomu. Nii näiteks kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvusevajadused. Anaalsesse faasi fikseerumist iseloomustab agressiivsuse üle- või alakontroll. Fallilise faasi fikseerumise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga. Libiido võib fikseeruda keskkonnateguritest lähtuvalt või ka läbi mingi haiguse. Järgmine tüüp: Erik Homburger Erikson (1902-1994). Ta on psühhoanalüütik. Tema isast ei tea keegi midagi. Isa jättis raseda naise maha, niiet niipalju siis sellest. Ema kasvatas esimesed kolm aastat üksinda Erikut, peale seda abiellus lastearstiga. Erik ei olnud üldse usin õpilane, talle meeldis reisimine. Tükk aega reisis kuni lõpuks kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar). Erikson oli Harvardi ülikooli professor, omandamata kõrgharidust (ohsanuga). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaalne jõud (arengu seisukohalt). Peab
maailmast välja. Luuakse salapärasus, müstifikatsioon. Umberto Eco „Roosi nimi“. Ihuilu piidub nahaga. Ilu koosneb limast ja verest. Seal ei ole muud kui roojus. Tema käsitlus naisest – võtab ära müstilisuse. Naise loomus on seotud abjektsiooniga. Naine kui ilus ihaldusväärne objekt – tegelikult naise loomus abjektsioon. Kui näeksid sisse ainult. Nagu õudusfilmides noored ja ilusad inimesed surevad võikalt. Nii ka umbertino võtab ära selle pealiskihi. Lacan – pr psühhoanalüütik. Inimpsüühika erinevad arengufaasid. 3 faasi: 1) reaalne faas – miski, mis kirjeldab seisundit mis meil on ema kehas enne sündi , sündimisakti kaudu saame sellest eraldatud. Me oleme emakehas seisundis kus meil ei ole midagi peale vajaduste, mida sealsamas ka rahuldame. Eksisteerime täiuses, tunneme maailma, oleme osa sellest. Seisund mis läheb kaduma keelde sisenemisega ja sündimise aktiga. Rääkima õppimise ja asjade nimetamisega kaasneb see, et keelde sisenedes ei saa
Arvutiajastu eelistused kuuluvad paindlikule mõistusele, mitte inimest raamides hoidvale traditsioonile. Tegelikult on indigolapsed kogu aeg siin olnud. Sellele arvamusele jõudsin pärast üht loengut ja indigolastest loetud kirjandust. Paraku murti nende loovate, iseteadlike, originaalsete ja tülikate olendite tahe varasematel aegadel vitsa, hukkamõistu ja armastusest ilmajätmisega (viimasest on kirjutanud psühhoanalüütik Alice Miller raamatus "Andeka lapse tragöödia"). Üks neist oli Libahundi Tiina, kelle teistmoodi-olemine sai ohtlikuks tervele tollast külaelu kandnud vaimsele alusele. Vahest võib nüüd loota, et loovad vabadust armastavad hinged kui nad on ära tuntud pääsevad kergemini nõiajahist ja tuleriidast. Viimase tsiviliseeritumateks vormideks oleks isolatsioon, tõrjutus, veidraks tembeldamine jne. Nad on küsitavaks teinud ühe võimsa
ürgkogemused.NT.patsientide hallutsinatsioonidega tegeledes märkas ta, et seal esile kerkivatel fantaasia- ja unenäopiltidel on palju ühist müüdi- ja muinasjutumotiividega.Kuidas on võimalik,et eri indiviidide fantaasia sisaldab sarnasei motiive. Ta jõudis järeldusele, et inimpsüühes peab peituma instants, mis on omane kõigile indiviididele ning loob pilte ja sümboleid väljaspool teadvust. Erih Fromm: oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid.Ta sündis juudi perekonnas, õppis Frankfurdi ja Heidelbergi ülikoolides, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi, töötas 1929-32 Frankfurdis, pärast Hitleri võimuletulekut mitmes USA ja Mehhiko ülikoolis, elu lõpuaastatel Šveitsis.Ta püüdis ühendadaKarl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides seejuures teravalt mitmeid Freudi seisukohti, aga ka Nõukogude Liidus käibelolnud dogmaatilisi
toimub läbi valikute. Oluline on ühiskond, selles toimuv koostöö. Koostöö abil saab alaväärsust ületada. On kolm elu ülesannet: töö (saadakse isiklik rahulolu ja ollakse teistele kasulik), sõprus (hoiab inimkonda koos) ning armastus (ühine koostöövalmidus kahe inimese vahel). Psühholoogilist arengut takistvad ülemäärane alaväärsus, ärahellitatus (ei suuda teha koostööd) ning hüljatus (ei tunne armastust ja koostööd). Pilet 8. Reich. Klassikaline psühhoanalüütik. Freudi üks esimesi assistente. Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa
See konflikt võib ka inimeste vahel valimisel olla. 2. Mingil põhjusel võib tulla valida kahe negatiivse valentsiga variantide vahel, kus mõlemad jällegi võrdse kaaluga. 3. Konflikt võib olla ka lähenemis ja tõrjumisvalentsi vahel. Valik on selles, kas objekt või tegevus ise sisaldab nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, mis on võrreldava kaaluga. On tuntud ka irratsionalistlik suund psühhoanalüütik Sigmund Freudiga eesotsas. Tema sõnul annab inimeste tegevusele energai ja jõu see, mis on peidetud inimese alateadvusesse. Motivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast, mis ei tohi teadvuses avalduda, kuna läheb vastuollu ühiskondlike normidega. Inimesel on lisaks Libiido-tasandile, Ego ja Superego tasandid, millede sisepingetest juhtubki see, et tekivad inimeses vastuolud. Suur osa inimestest realiseerib selle
mängumaja ehitamine). Metsalasteaias viibivad lapsed enamiku lasteaias viibitud ajast õues ning loodud on vaid elementaarne varjualune hommikuringideks. Tegevus toimub tegevuskeskustes õues ja metsas, kus lastel on õigus ise tegevusi algatada. Koos tehakse palju praktilist, nt ehitatakse koos endale savi-põhu-mängumaja. Lapsed on Sieben Lindenis igapäevaelu osa ning osalevad kõigil kogukondlikel üritustel. Tamera kogukond on asutatud 1995. aastal saksa filosoof, kunstnik ja psühhoanalüütik Dieter Duhm'i, teoloog, teadjanaine ja rahvusvaheline rahutöötaja Sabine Lichtenfels'i ning muusik ja füüsik Charly Rainer Ehrenpreisi poolt. Algselt Saksamaal asuvana on kogukond leidnud oma elujõu Euroopa kõige vähem asustatumas piirkonnas, Alentejo regioonis Lõuna-Portugalis. Kohapeal elab orienteeruvalt umbes 200 täiskasvanut ning last. Tameras asub rahvusvaheline rahu uurimise instituut (Institute for Global Peacework), päikeseküla (Solar Village) ja koolituskeskus
ja mõõtmist inimpopulatsioonis, daktüloskoopia leiutajaid, uuris antitsükloneid meteoroloogias). Galton avaldas 1879. aastal artikli selle kohta, kuidas ta koostas nimekirjad 75 sõnast ja uuris enda peal nende sõnadega tekkivaid assotsiatsioone (introspektiivselt). W. Wundt töötas välja assotsiatiivse eksperimendi standardid, kuid jäi laboratoorsete eksperimentide juurde. Psühhoanalüütik Karl Gustav Jung (1875- 1961) kasutas assotsiatsioonide uurimist esimesena psühhiaatriapraktikas, kust see läks üldisse käibesse (samuti Kraepelin, McKeen Cattell, Freud jt.) (sel teemal oli isegi vaidlus Wertheimeri ja Kleiniga plagieerimise üle). Assotsiatiivse eksperimendi kasutamise võimalus kuritegude uurimisel seisneb järgnevas. Isikule esitatakse sõnu-ärritajaid, millele järgnenud vabad assotsiatsioonid fikseeritakse (näit. laud)
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 8 situatsioonis. Culture, the traditional patterns of action which constitute a major portion of the established habits with which an idividual enters any social situation. 4) puhtpsühholoogilised kultuuridefinitsioonid Nende eripäraks on see, et tuginevad psühholoogia v psühhoanalüüsi teooriatele, mitte niivõrd traditsioonilistele arusaamadele antropoloogias. Ungari psühhoanalüütik ja atropoloog Geza Roheim 1934. The Riddle of the Sphinx: Or Human Origins. Kultuuri all me mõistame kõigi sublimatsioonide kogumit, kõiki asendusi või reaktsioonide formatsioone, lühidalt, kõike seda ühiskonnas, mis pidurdab impulsse või hoiab ära moonutatud rahulolu [nende impulssidega]. By culture we shall understand the sum of all sublimations, all substitutes, or reaction formations, in short, everything in society that inhibits impulses or permits their distorted satisfaction. 5
· Starak, Oldham, Key "Risk olla elus" - See raamat on ülevaade või kokkuvõte sellest, milliseid teemasid või mõisteid gestalt teraapias kasutatakse. See on praktiline isiksuse treenimise teoreetiline kursus. Seal on suhteliselt vähe teoreetilist poolt, palju praktilise ülesandeid. 15. PILET FRITZ RIEMANNI ISIKSUSEKÄSITLUS LÄBI HIRMUDE Riemani tuntuim teos on "Hirmu põhivormid". Ta oli juudi soost saksa psühhoanalüütik ja tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel nagu ka tema tuntuima raamatu pealkiri ütleb. Kõigil inimestel on mingisugused hirmud, isegi kui neid ei teadvustata. Inimestel on palju tehnikaid hirmude tõrjumiseks, allasurumiseks, aga iseenesest need hirmud ei kao mitte kuhugi. Küll on need läbi ajaloo muutunud. Paljud asjad, mida varem kardeti, on nüüd muutunud, teisenenud. Üks valdkond, mis tegeleb hirmudega, on psühhoteraapia, mis üritab aidata inimesi hirmudest üle saada
annaabi.ee 
