Anna Freud (0)

ANNA  FREUD
Pille Korb
11. Klass
2015
LÜHIDALT
 Anna 
Freud (3. 
detsember 1895 Viin –9. 
oktoober 1982 London) 
oli  Austrias  sündinud 
Briti psühhoanalüütik.
 Ta 
oli Sigmundi ja 
Martha   Freudi  kuues  ja 
viimane laps.
 Anna oli Sigmund Freudi 
lastest  ainus,  kes  ei 
abiellunud  ja  tal  ei 
olnud lapsi.
KOOLIAEG
 Kooliõpilasena  oli  Anna  rahutu  ja  ta  ei 
viitsinud koolis käia, sest seal oli igav.
 Enda  sõnul  ei  teinud  ta  seal  midagi,   luges  
raamatuid ja kirjutas.
 Kodus  sai  ta  aga  palju  teadmisi  tänu  isa 
külalistele  ja  õppis  ära  heebrea,  saksa, 
inglise, prantsuse ja itaalia keele.
 1912.  aastal  lõpetas  ta   Viinis   lütseumi  ja 
sõitis peale seda vanaema juurde Itaaliasse.
ÕPETAJAKÄRJÄÄR
 1914  sõitis  ta  Inglismaale,  et  oma  inglise 
keele  oskust  parandada,  aga  algava  sõja 
tõttu pidi sealt kiirest  lahkuma .
 Samal  aastas  sooritas  ta   abiõpetaja   eksami 
Viinis  ja  oli  1915-1917  abiõpetaja  ja  1917-
1920 õpetaja oma vanas koolis.
 Sellest  ametist  pidi  ta  aga   loobuma ,  sest 
haigestus tuberkuloosi.
ISA JÄLGEDES 
PSÜHHOANALÜÜTIK
 1914.  aastal  alustas  Freud 
küll  õpetajakarjääri,  kuid 
samal  ajal  süvenes  ta  huvi 
ka psühhoanalüüsi vastu. 
 Ta  hakkas  tõlkima  oma  isa 
töid  saksa  keelde  ja  saatis 
isale  
oma 
unenägude  
kirjeldusi,  et  tema  neid 
analüüsiks.
 1922. aastal esitas Anna oma 
töö  lapseea  fantaasiatest 
Viini 
Psühhoanalüüsi 
Ühingule  ja  sai  ka  ise 
psühhoanalüütikuks.
EDU VIINI PSÜHHOANALÜÜSI 
ÜHENDUSES
 1925–1928 oli  ta  Viini  Psühhoanalüütikute 
Ühenduse juhataja.
 1925–1934Rahvusvahelise 
Psühhoanalüütika 
assotsiatsiooni sekretär.
 1935.  aastal  sai  ta  Viini  Psühhoanalüütilise 
Õppe Instituudi direktoriks.
KAHE NAISE SÕPRUS
 1925.  aasta  sügisel 
kohtus  Anna  nelja 
lapse 
emaga, 
Dorothy  
 
Burlinghaimiga.
 Ta lahutas oma laste 
isast,  sest  mehel  oli 
psüühiline häire, mis 
naise 
arvates 
mõjutas 
laste 
heaolu.
 Anna ja Dorothy muutusid  aastaste  jooksul 
järjest lähedasemaks, nad olid eluaegsed sõbrad 
ja tegid palju koostööd psühhoanalüüsi 
valdkonnas.
  Ehkki  spekuleeriti ka nende lesbilise suhte 
teemadel, vastasid nad ise uudishimulikele, et 
on kõigest sõbrad ja ei midagi  enamat .
 Anna hoolitses ka Dorothy laste vaimse tervise 
eest ja sai ka nendega väga lähedaseks.
HUVI LASTE 
PSÜHHOANALÜÜSIST
 Anna 
oli 
väga 
huvitatud 
laste 
psühhoanalüüsist. Ta  leidsid , et laste analüüs 
on  parim  viis  mõista  instinkte,  sest  lapsed 
vastavad 
palju 
võimsamate 
ja 
loomingulisemate  kaitsemehhanismidega  kui 
täiskasvanud.
 A. 
Freud 
väidab, 
et 
peamine 
kaitsemehhanism  on  mahasurumine  ja  selle 
õpib  laps  selgeks,  kui  näeb,  et  teatud 
impulsid  võivad olla kahjulikud ja nende ajel 
käituda ei tohi.
LASTEHOID  SÕJA AJAL.
 1938.  aastal  kolis  Freudide  pere  Londonisse 
ja  seal  avasid  sõbrannad  Hampsteadi 
lastehoiu  kodututele  lastele,  kes  olid  sõja 
tõttu oma vanemad kaotanud. 
 Töö lastega näitas talle, kui olulist rolli laste 
arengus  mängib  nende  emotsionaalne  side 
oma vanematega. 
 Anna leiab, et probleemseid perekondi tuleks 
toetada,  mitte   neilt   lapsed  ära  võtta,  neid 
lastekodusse pannes.
ANNA FREUDI TSITAADID
 Oma  unistustes  võime  mune  keeta  täpselt  nii 
kaua kui tahame, aga me ei saa neid ära süüa.
 Kui  mõni  soov  jääb  täitumata,  ära  üllatu.  See 
on elu.
 Loovad  inimesed  elavad  üle  igasuguse  halva 
koolituse.
 Kõik  muutub  problemaatiliseks  ühe  peamise 
vea tõttu: rahulolematusest  iseendaga .
 Ma otsin alati tugevust ja enesekindlust endast 
väljastpoolt, kuid see tuleb hoopis minu seest. 
See on seal kogu aeg.
TEOSED
 1942 - "Young Children in Wartime"
 1943 - " Infants  without  Families " 
 1968 - "Normality and Pathology in 
Childhood".
 1984 - „Beyond the  Best  Interests of the 
Child “
KLIINIK
 1952.  aastal  avas  ta  koos  kolleegidega 
Hampsteadi  lasteteraapia  kliiniku,  kus 
praktiseeritakse,  õpetatakse  ja  uuritakse 
laste psühhoanalüüsi. 
 A.  Freud  oli  kliiniku  direktor  kuni  oma 
surmani.
 Pärast  surma  nimetati  kliinik  ümber  Anna 
Freudi Keskuseks.

Document Outline

• Slide 1
• Lühidalt
• Kooliaeg
• Õpetajakärjäär
• Isa jälgedes psühhoanalüütik
• edu Viini Psühhoanalüüsi Ühenduses
• Kahe naise sõprus
• Slide 8
• Huvi laste psühhoanalüüsist
• Lastehoid sõja ajal.
• Anna Freudi tsitaadid
• teosed
• kliinik