Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui see ei ole nauditav siis miks üldse vaeva näha?
  • Miks on meile vaja vastassoost sõpru?
  • Milline osa on siis seksuaalsusel erinevast soost sõprade vahel?

Tapa Gümnaasium
Elli Soosaar
SUHTED
Uurimistöö
Juhendaja : Eve Kasekamp
Tapa 2012

Sisukord


1SUHTED 3
1.1SUHTED SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA 4
1.2ROMANTILISED SUHTED 5
2SÕPRUS 6
3KASUTATUD ALLIKAD 10
  • SUHTED


    Sõnal "suhe" on mitu tähendust.
  • Matemaatikas on suhe sama mis  jagatis .
  • Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob.
  • Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord .
  • Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet.
    Mina räägin inimsuhetest.
    Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid , sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest.
    Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielulahutusi on rohkem kui abiellumisi.Tavasuhete kõrvale tekkinud ka virtuaalsuhted.
    Su suhted võivad olla millised tahes, tõsiasi on see, et ühel päeval põhjustavad inimesed Sinu elus rõõmu, teisel päeval viha või kurbust . Need kõik on tunded, millega toimetulemiseks on oluline neist teadlik olla. Armastus, rõõm, naer kuid ka viha ja kurbus on kõik osa elust ning enamasti on inimestel vajadus oma tundeid kellegagi jagada. Rõõmust on tavaliselt kergem rääkida, kuid negatiivseid või intiimseid tundeid jagame kellegagi keda usaldame. Suhete ja suhtlemisega kaasnevad omad õigused, kohustused ja väga raskeid otsuseid. 
  • SUHTED SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA
    Suhete iseloom sõprade ja eakaaslastega on noortel erinevatel eluetappidel erinev.
    Mürsikuiga (11/12-15/16). Mürsiku- ehk murdeiga peetakse lapsepõlve lõpuks. Mürsikueas toimub kõige rohkem muutusi, siis arenevad välja sootunnused, kasv on kiire. Laps muutub iseseisvamaks ning ühel päeval avastab, et ta vanemad polegi täiuslikud, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge ja et ta polegi enam laps.
    Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Samas muutuvad suhted ka eakaaslastega – mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Noorel hakkab kujunema oma identiteet , kus kontaktid samaealiste inimestega mängivad väga suurt rolli. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on sisemiste ja välimiste vastuolude ja konfliktide periood.
    Noorukiiga (15/16-20/22a). Mürsiku- ja noorukiea piir pole väga selge, vahel nähakse neid kahte perioodi ühe tervikuna , mida nimetatakse lihtsalt teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam . Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel perioodil langetatakse tähtsaid otsuseid edaspidiseks eluks. Nooruk õpib käituma, tundma nagu mees/naine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised vastu võtta, kellega end samastada, kellega mitte. Sellel perioodil muutub suhete iseloom vanematega ja samaealistega suhtlemisel. Noortel kujuneb välja nende oma sotsiaalne võrgustik (sõprusringkond, seltskonnaelu ja klubid) sõltumatult nende vanematest . Noorukiea lõpuks peaks nooruk olema omandanud suhtelise iseseisvuse.
    Varane küpsusiga (20/22-35a). Noor täiskasvanu alustab iseseisvat tööelu, kohaneb sellega ja valib põhisuuna edaspidiseks. Jätkub teadmiste omandamine, kuid nüüd juba täiendõppena. Võimed ulatuvad maksimumini, inimene loob karjääri ja järeltulevat põlve. Õpitakse hoidma ja tekitama lähisuhteid, väljendama intiimsust ja olema solidaarne enda poolt valitud grupis. Kui seda ei suudeta saavutada, tuntakse üksindust ja rahulolematust . Tavaliselt astub vanematekodu kõrvale ja asemele oma perekond, mis asutatakse kõige sagedamini just sellel perioodil. Paljud noored täiskasvanud abielluvad ja pühendavad nüüdsest oma elu laste kasvatamisele. Varane küpsusiga on see periood, mille käigus pannakse paika elu sisu, stiil ja karjäär.
  • ROMANTILISED SUHTED




    Terve ja rahuldustpakkuv suhe paneb sind ennast hästi tundma nii iseenda kui oma partneri suhtes. Teil on koos lõbus ning te saate mõlemad jääda iseendaks.
    Kuigi kõik suhted on erinevad, iseloomustab terveid suhteid järgmine:
    1. Turvalisus. Hea suhte puhul tunned sa ennast turvaliselt. Sa ei pea muretsema selle pärast, et su partner võiks sulle füüsiliselt või emotsionaalselt haiget teha ning sa ise ei tunne kiusatust talle haiget teha. Samuti võid sa oma meelt muuta, kasvõi vahekorda astumise osas, ilma et sa peaksid muretsema, kuidas su partner sellele reageerib. 
    2. Ausus. Sa ei varja oma partneri eest midagi olulist ning saad öelda täpselt seda, mida mõtled, ilma et peaksid kartma naerualuseks jäämist. Saad tunnistada oma vigu ja lahendada erimeelsusi ausalt oma arvamust avaldades. 
    3. Tunnustamine. Te võtate teineteist täpselt nii, nagu te olete. Sa hindad oma partneri erilisi iseloomujooni, nagu näiteks häbelikkus, ja ei üritagi teda mingil moel „korda teha.“ Kui sind need jooned häirivad, ei peaks sa selle inimesega koos olema.
    4. Austus. Te hindate teineteist kõrgelt ja sa ei tunne ennast oma partnerist ei paremana ega tema kõrval alaväärsena. Te austate teineteise õigust jääda eriarvamusele. 
    5. Nauding . Hea suhe ei koosne ainult sellest, kuidas inimesed teineteist kohtlevad, vaid see peab olema ka nauditav. Kui see ei ole nauditav, siis miks üldse vaeva näha? Kui teie suhe on rahuldustpakkuv, tunned sa ennast oma partneri kõrval energilise ja elurõõmsana ning te saate koos elu nautida.
    Terve suhte vastandiks on ”ahistav” suhe, milles esineb ärakasutamine ja ebaausus. Sellises suhtes keerleb kõik kontrolli, hirmu ja austuse puudumise ümber. Reeglina kontrollib üks partneritest teist, külvates hirmu ja viha. Ahistavas suhtes võib ette tulla ähvardusi, partneri naeruvääristamist ja süüdistamist, armukadedushooge ja otsest vägivalda.



  • SÕPRUS


    Sõprus on kaht inimest ühendav lähedane vaimne suhe.
    Sõprus võib esineda nii sama soo esindajate kui ka vastassugupoolte vahel. Sõpruse korral puudub valdavalt igasugune seksuaalne alatoon .
    Kahte inimest, kelle vahel on sõprus, nimetatakse sõpradeks.
    Sõbrad on üksteisega tavaliselt avameelsed ja hoolivad.
  • Miks on meile vaja vastassoost sõpru?
    Kas sõprus mehe ja naise vahel on võimalik? Ei, ütlevad ühed: ei saa ju jätta kahe silma vahele füüsilist tõmmet. Loomulikult, on veendunud teised — need, kelle jaoks on olulised kahemõttelisuseta suhted. Milline osa on siis seksuaalsusel erinevast soost sõprade vahel? 
    Mees ja naine on sõbrad! Veel sada aastat tagasi oli seda raske ette kujutada. Mõlemad elasid erinevates maailmades, tundmata üksteist väljaspool abielusidemeid. Siis asusid naised tööle, koolides hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama, ning kõik muutus.
    Kaasajal abiellutakse eelkäijatest tunduvalt hiljem (või ei astutagi seaduslikku abiellu), ning üha rohkem aega oma elus pühendatakse sõprusele.
    Norra filosoof Helge Svare on veendunud, et meie vajadus sõprade järele on suurem kui eelmistel põlvkondadel. Võimalusi sõpruseks on aga rohkem, kuna inimesel, kellel pole paarilist, on selleks rohkem aega. Paljudele meist on toeks just sõbrad, mitte aga perekond.
    Sõprus toetub sarnasusele
    Psühhoanalüütik Serge Hefez aga kommenteerib toimunud muutusi järgmiselt: „Juba varases lapseeas mõistavad poisid ja tüdrukud üksteist hästi. Nad on emotsionaalselt lähedased ja sageli juhtub, et „parimaks sõbratariks” osutub just poiss. Siinjuures pole absoluutselt mingit tegemist seksuaalse veetlusega. Viimane sünnib erinevusest, sõprus toetub aga sarnasusele”.
    Nii on ka täiskasvanud meeste ja naiste sõpruses esikohal iseloomude ja huvide sarnasus.  Seksuaalsus taandub aga sulgudesse… kuigi ei kao.  Selles pole erootikat, väidab Svare.  Samas ei saa aga sõprus tekkida, kui tema ja temake ei tunne üldse tõmmet teineteise poole.
    Sõber on see, kes tunneb meid läbi ja lõhki, kellele võime kõike usaldada  — midagi ilustamata, midagi varjamata. Sõprus saab kergesti hakkama ilma saladusteta, mis on hädavajalik siis, kui on tekkinud iha.
    „Ihaldada teist inimest tähendab tunda,  et tema füüsisel ei ole midagi ühist minu omaga. Selline erinevus loob vahemaa minu ja tema vahele, mida ma üritan täita seksuaalsuse abil”, selgitab psühhoanalüütik Catherine Blanc. „Sõbraga on aga kõik teisiti: me püüame alateadvuslikult taas tunda sedasama õrnust ja lähedust, mida tundsime suheldes vanemate, õdede ja vendadega”.
    Õrnõhuke piir
    Paljud sõbrad rõhutavad, et neid ühendavad vennalikud, peaaegu et perekondlikud sidemed. Nad räägivad sellest, et nende vahel pole mingit tõmmet. Ja ometi on elus kõik tunduvalt mitmetähenduslikum.
    Nii tekib sõpradest mehe ja naise vahele omamoodi ahvatluse mäng. See rikastab sõprust ja lisab sellele ka sarmi. Eks meile kõigile ole ju vaja, et mitte üksnes armsamad ei vaataks meid huvitatult. Meil on tarvis hoida oma mehelikkust/naiselikkust ja seda mitte üksnes seksi abil.
    Sõpruses leidub koht flirdi jaoks, ometi on selles olemas teatav sõnadeta või sõnaline kokkulepe piiride kohta. Ja nendest üle ei astuta. Galantsus ei tähenda veel kutset kehalisele kontaktile. Ometi tõstab see teise inimese enesehinnangut, tema enesekindlust ning meeleolu.
    Mehelikkus ja naiselikkus ei ole teineteist välistavad omadused, need on erinevates proportsioonides ühendatud meis kõigis. Samas ilmutavad need end suhetes sõpradega teisiti kui seksuaalpartneriga. Mingil ajahetkel võib tekkida mehe ja naise vahel tõmme, kuid täiskasvanuna suudetakse see jätta realiseerimata.
    On mitmeid erinevaid suhtlemise tüüpe. Teades ja tundes neid saame nautida tõelise sõpruse vilju. Ning just seda oskust peavad eksperdid küpse isiksuse suurepäraseks omaduseks.
    Värvikas sõprus” 
    Iseenesest on ju väga tore harjutada enesevalitsust, balansseerida ahvatluste piiril , seejuures seda ületamata. Paraku on selline mäng kogenud köietantsijate jaoks.  Eredad sündmused, tugevad emotsioonid või kogunenud väsimus võivad tasakaalu kergesti lõhkuda. Ning nii mõnedki annavad alla. Ühel ilusal päeval (või nukral õhtul) viskuvad nad teineteise embusesse.
    Seksuaalse armumise olemus on teistsugune. Sõpruses käib jutt ilma tagajärgedeta erootikamängust. Kui aga sekkub seks, muutuvad ka suhted.
    Helge Svare selgitab: „Sõprus on iseenesest episoodiline ning just sellepärast on sõpradel omad isiklikud huvid ning nad võivad sõbrustada kõige erinevamate inimestega. Sõpradel pole vajadust olla pidevalt koos. Sõprus kannatab välja vahemaid. Samas tahavad kaks armunut olla koos igal hetkel, ihates peaaegu et liituda üheks”.
    Võib aga juhtuda ka nii, et sõprus kasvab üle armastuseks juba enne seksuaalsuhteid.
    Ometi ei usu Serge Hefez, et võib aeglaselt liikuda teineteise poole nagu hollywoodi melodraamades. Tavaliselt leiab aset mingi keeruline sündmus — lähedaste surm, lahutus — ning selle tulemusel võib igaüks muuta oma rolli, vaadata oma sõpra uutmoodi, ning seekord juba armunud silmadega.
    Catherine Blanc arvab omakorda, et vahel piisab ühestainsast pisiasjast, mis võib detonaatoriks osutuda. „Teatud hetkedel käivitab tavaline hellitus või õrn sõna meie teadvuses  seksuaalsuse mehhanismi. Võimalik on aga ka vastupidine  — mingi poos või mõte võivad hävitada igasuguse mõtte seksist , kuna meenutavad meile äkki ema, isa, õde…”.
    On tuhandeid põhjusi, mille mõjul pendel võib liikuda armastusest sõpruse juurde ja ka vastupidi…
    Ohtlik lähedus
    Mehe ja naise vahelise sõpruse piirid on palju liikuvamad kui ühesooliste sõprade puhul. Ja kui need hägustuvad, astub lavale kolmas osaline — abikaasa. Sest sõprus vallaliste eri soost sõprade vahel, kes võivad oma ihasid rahuldada ka vahekorda astudes, pole kaugeltki mitte seesama, mis valitseb abieluinimestest sõprade vahel.
    Serge Hefez on seisukohal, et me ei usalda segasõprust mitte seetõttu, et kardame, et meid petetakse, vaid sellepärast, et tunneme alateadvuslikku armukadedust hingelise läheduse pärast teise inimesega. Teame ju, et abielus on hästi näha ka meie halvemad pooled, teame, kui raske on iga päev säilitada vastastikust mõistmist. Sõbras näeb aga igaüks tema paremaid pooli — see on inimest, kellega koos on alati kerge, meeldiv ja lõbus olla.
    Soovi taga olla oma partnerile ainukeseks ning kõige tähtsamaks, peituvad sageli mineviku solvumised ja ülekohtud: õdede või vendade vahelised rivaalitsemised, hirm osutuda lapseks, keda ei armastata…
    Need üleelamised  ei lase end vabalt tunda. Pealegi suhtuvad erinevate sugupoolte sõprusesse kahtlevalt need, kes on harjunud nägema teisest soost inimeses eelkõige seksi objekti. Isegi mõte temaga sõbrustamisest tundub nendele otsekui midagi reetmise taolist.
    Seksuaalne veetlus kutsub ja hirmutab üheaegselt. Mõned eelistavad (igaks juhuks) vältida provotseerivaid olukordi. Teised kinnitavad, et nende suhtumises sõbrasse puudub igasugune iha: nad keelduvad oma sõbras nägemast meest või naist.  Nende kahe seisukoha vahel on veel üks, veidi tasakaalukam.  Tunnistades omavahelistes suhetes seksuaalseid erinevusi ning seda energiat, mida need äratavad, ei kasuta sõbrad seda mitte seksiks, vaid vastastikuseks mõistmiseks ning intellektuaalseks suhtlemiseks. Vaat see on tõeline rikkus, millest oleks väga kahju loobuda.



  • KASUTATUD ALLIKAD



  • Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor yea Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Armastus
    14
    docx

    Armastus

    Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' ­ Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8 Armastus religioonis.........................................lk. 9 Sõprus...............................................................lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad...................................................lk. 12 Armastus Kõikidel aegadel inimesed püüdsid teada saada, mis on armastus, sellest on kirjuta

    Eesti keel
    Arenguülesanded
    2
    doc

    Arenguülesanded

    Vanuseastmete põhilised arenguülesanded Imikuiga (0-1a). 3-4 nädalasi lapsi nimetatakse ka vastsündinuteks (vastsündinuiga). Esimese eluaastaga harjub väike, õrn ja abitu imik välismaailmaga ning saab esimese kogemuse: kui lapse ümber olev maailm on hea ja sõbralik tema vastu, siis õpib väike imik seda maailma ka usaldama. Nii sõltub väikese lapse esimese eluaasta areng sellest, millised on tema ümber olevad inimesed, eelkõige tema vanemad käituvad. Vanematega suheldes õpib laps ka mõistma inimkõnet ning saab julgust õppida tundma ümbritsevat maailma. Esimesel eluaastal on imiku kasv ja vaimne areng kiire. Maimikuiga (1-3a). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Sellel perioodil hakkab laps rääkima, hakkab vabalt liikuma (käima, jooksma, ronima jne). Peale selle õpib ta iseseisvalt sööma ja omandab mitmesuguseid norme ja hoiakuid, mis mõjutavad lapse edaspidist elu. Maimikuna õpib laps iseseisvus

    Inimeseõpetus
    ARMUMINE JA ARMASTUS
    5
    doc

    ARMUMINE JA ARMASTUS

    ARMUMINE JA ARMASTUS. Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused ja kuna paljude vajaduste rahuldamiseks on vaja teisi inimesi, siis seetõttu on olulised suhted, mis aitavad kujundada ja säilitada rahulolu eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks maailmavaadete sarnasus, väärt

    Perekonna õpetus
    Sõprus
    4
    doc

    Sõprus

    Sõprus Sõprus on suur väärtus. Sõprus ,see on raudne lüli elu kuldseis ahelais! Tõelisi sõpru ei saa ära osta ! Kui su sõber su saladuse reedab , siis ära kaalu kohe tema väljaviskamist enda südamest . Püüa andestada , mitte eluaeg vihata . Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad . Kõige tähtsam on ausus ja usaldus . Kui neid ei ole , siis ei ole see õige sõprus . Tõelise sõbra tunned ära alles siis , kui ta on hädas . Sõprus on nagu maasikas , mille sa ära sööd , aga mis siis uuesti tagasi kasvab . Ära otsi aardena kulda ja raha , vaid sõpru . Armastus on nagu mäng - on kaks mängijat ( vahest ka kolm ) , alustatakse mängu siis , kui valmis ollakse , ainult , et kui seda mängu mängida omaette , siis kaob see mäng , aga kui seda mängida koos , siis see kasvab ja keegi ei taha seda lõpetada . Sooja südamega inimesi ei tunne ära mitte välimuse , vaid sisemuse järgi . Sa pead suutma l

    Inimeseõpetus
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    82
    docx

    Suhtlemispsühholoogia konspekt

    Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su

    Suhtlemispsühholoogia
    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
    35
    doc

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

    SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog ­ isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia ­ meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia ­ psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
    Kirjand Sõprus ja Sõbrad
    1
    doc

    Kirjand Sõprus ja Sõbrad

    Sõprus ja sõbrad Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled ­ sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ­ ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu ­ soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius ­ välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus ­ nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik

    Eesti keel
    Teismelised ja suhted
    10
    docx

    Teismelised ja suhted

    TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ­ Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3.

    Areng ja õppimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun