TALLINNA TEENINDUSKOOL
Nimi
PK14-PE
NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS
Referaat
Juhendaja: Tiina
Tallinn 2014
Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus
SISUKORD
SISSEJUHATUS
3
1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED
4
2.TEHNOLOOGILISED PROTSESSID
6
3.JAHUPARANDAJAD
7
KOKKUVÕTE
8
KASUTATU KIRJANDUS
9
2
Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus
SISSEJUHATUS
Saia kvaliteet sõltub jahu küpsetusomadustest. Heade küpsetusomadustega jahust
valmistatud pagaritooted on hea poorsusega, pehme, sileda ning pruuni karamelliseerunud
koorikuga, kuiva ja elastse sisuga. Jahu küpsetusomadused sõltuvad valgu-proteinaasi ja
süsivesiku-amülaasi kompleksist. Jahu valgu-proteinaasi kompleksi kuuluvad valgud,
proteolüütilised ensüümid, proteolüüsi aktivaatorid ja inhibiitorid. Jahusüsivesiku-amülaasi
kompleksi moodustavad tärklis, limaaine ja suhkrud ning nende olukord, samuti
amülolüütiliste ensüümide aktiivsus.
3
Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus
1. NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED
Küpsetusomadused määratakse kindlaks järgmiste teguritega:
jahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega taigen
jahu võimega tekitada suhkrut
jahu võimega tekitada ja säilitada süsihappegaasi ehk CO2
Nisujahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega kleepainet nimetatakse
jahu jõuks.
Tugev jahu sisaldab palju valku, on suure veeimamise võimega ja moodustab elastse
taigna, mis allub hästi mehaanilisele töötlemisele. Taignas, mis on valmistatud tugevast
jahust, toimub proteolüüs (valkude lagunemine) aeglaselt. Selline sai on suure mahu ja hea
poorsusega.
Nõrgast jahust valmistatud taigen muutub käärimisprotsessis ja tükeldamisel kergesti
vedelaks. Sai on tavaliselt laialivalgunud, väikese mahu ja väikese saagisega. Nisujahu
sisaldab alati proteolüütilisi (valke lagundavaid) ensüüme, kuid valkude proteolüüs ei
kulge kõigil taignasortidel ühesuguselt.
Valkude allumine ensüümide tegevusele sõltub:
teravilja sordist
teravilja klimaatilistest kasvutingimustest
teravilja kuivatamise režiimist
teravilja säilitamise ajast ja tingimustest
Kasvama läinud terades on proteolüütilised protsessid aktiivsemad. Proteolüüsi pidurdab
õhuhapniku.
Jahu küpsetusomadused sõltuvad:
jahu jõust
jahu gaasitekitamise võimest
4
Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus
jahu värvusest.
Jahu küpsetusomadustest annavad ülevaate prooviküpsetamised. Mida paremad on jahu
küpsetusomadused, seda suurem on leiva maht. Nisuleiva ja saia kvaliteet sõltub taigna
suhkrusisaldusest. Suhkur moodustab käärimisprotsessis süsihappegaasi, mis kergitab
taignat. Suhkrusisaldusest oleneb toote kooriku värvus, sisu maitse ja aroom, poorsus ja
pooride suurus. Normaalse kvaliteediga toote saamiseks on nisujahus oma suhkruid vähe,
ainult 2–3%, ülejäänud (näiteks maltoos) moodustub taigna ensümaatilisel
suhkrustumisel.
Jahu suhkrutekitamise võime oleneb tärklise alluvusest (atakeeritavusest) ja jahu
amülolüütiliste ensüümide aktiivsusest. Tärkliseterade mehaaniline purustamine või nende
kliisterdumine parandab tärklise allumist hüdrolüüsile (võime reageerida veega). Nisujahu
kliisterdumine algab 60–67 ºC juures. Madalama sordi jahul on tavaliselt küllaldane
suhkrutekitamise võime. Kõrgema sordi jahu puhul tuleb taignasse kindlasti lisada
suhkrut, sest muidu jääb toode väikese mahuga ja heleda koorikuga. Suhkrutekitamise
võimet saab suurendada keedu, valgete linnaste või ensüümpreparaatide lisamisega
taignale. Üldine suhkrukogus, mis on vajalik käärimisprotsessiks, on 5–6% jahu kogusest.
Suhkrusisaldusega taigen käärib paremini kui ilma suhkruta taigen, tootele moodustub
pruun koorik. Kuni 10% suhkrusisaldusega taigen kerkib hästi, suurem suhkrukogus
pärsib pärmseente arengut.
5
Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus
2. TEHNOLOOGILISED PROTSESSID
1. Toorainete vastuvõtt ja hoiustamine.
2. Toorainete ettevalmistamine tootmiseks.
3. Eeltaignate ja juuretiste valmistamine ja kääritamine.
4. Põhitaignate valmistamine ja kääritamine.
5. Taignate töötlemine.
6. Taignakute kergitamine ja küpsetamine.
7. Toodete jahutamine, pakendamine, säilitamine ja transport.
3.
JAHUPARANDAJAD
6
Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus
Tegemist on toidu lisaainete rühma kuuluvate ühenditega. Saia-leivatoodete valmistamisel
lisatakse vajadusel mitmesuguseid jahuparandajaid, sest jahu kvaliteet oleneb vilja
kasvukohast. Jahuparandajad on enamasti looduslikku päritolu, neid ei nimetata küll
säilitusaineteks, ent neil on siiski toodete säilivusaega pikendav omadus. Levinuim
jahuparandaja on näiteks askorbiinhape (E300) ehk C vitamiin. Selle lisamine valgendab
jahu, lühendab jahu jahvatamisjärgset laagerdusaega ja mõjub hästi taina sitkust määravale
kleepvalgu omadustele. Teine väga levinud jahuparandaja koodiga E472 on emulgaator ja
stabilisaator, mis on segu rasvhapete mono- ja diglütseriidide erinevatest estritest koos
mitmete orgaaniliste hapetega (sidrunhappega, äädikhappega jne). Jahuparandajatena on
veel tuntud karbamiid (E927), L-tsüsteiin (E920), stearüültantraat (E483) jne.
Nii nagu lisaainete puhul, on ka jahuparandajate kasutamine toidutööstuses reguleeritud
toidu/ravimi/tervise-asutuste poolt.
KOKKUVÕTE
7
Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus
Referaati tehes sain teada, et jahus on väga oluline kvaliteet ja omadused. Suhkrut tuleb
alati lisada, kuna see parandab jahu kvaliteeti ja ilma suhkruta jääks saiad ahjus väiksed.
Sain teada kui tähtis on nisujahu küpsetusomadused. Et küpsetada heade omadustega
kvaliteetset saia, on vaja kvaliteetset jahu. Muidugi on võimalik jahu omadusi parandada,
et sai tuleks kvaliteetne.
KASUTATUD KIRJANDUS
8
Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus
http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Pagari%C3%B5ppe%20p
%C3%B5hikursuse%20%C3%B5ppematerjal_%C3%B5pik.pdf (22.10. 2014)
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/terminoloogia/14028/
(23.10.2014)
9
Kõik kommentaarid