Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valkude metabolism (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks asendamatud?
VALKUDE METABOLISM
Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 )
moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x1015 tonni = ~80 t/m2
LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE
Molekulaarne (gaasiline) N2
Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh
􀂙 mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium)
􀂙 liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium)
􀂙 vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid
Mineraalne N: NO3-, NH4+
Assimileerivad taimed ja mikroorganismid
Orgaaniline N: valgud , aminohapped , nukleotiidid jt. N-ühendid
Assimileerivad loomad
NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3)
LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA
• Ensüüme - NITROGENAASID
• Redutseerijaid - NADH, NADPH
• Energiat – ATP
VALGUD
TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD
Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e.
essentsiaalset aminohapet
Vai Leu Me Thr Met
Lys Phe Trp Arg His
NB! NB! Valgud ei ladestu organismis!
NH3 (NH4+) ASSIMILEERIMINE
Kõik organismid on võimelised siduma NH4+ orgaanilise aine molekulidesse.
Keskset rolli omavad:
GLUTAMAAT (Glu)
GLUTAMIIN (Gln)
KARBAMOÜÜLFOSFAAT
PROTEOLÜÜS ≡ VALKUDE HÜDROLÜÜS
VALK PEPTIIDID AMINOHAPPED Imenduvad verre läbi sooleepiteeli rakkude
NB! Kehavõõras valk verre → anafülaktiline šokk
TÄHTSAMATE LOOMSETE PROTEAASIDE ISELOOMUSTUS
Ensüüm
Toimekoht
Toimespetsiifika
Pepsiin
magu
Phe, Tyr jt.
Trüpsiin
soolestik
Arg, Lys
Kümotrüpsiin

Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile
Karboksüpeptidaasid
soolestik
polüpeptiidahela C-ots
Aminopeptidaasid

polüpeptiidahela N-ots
Katepsiinid
A, B, C, D, E, L
Koerakkude lüsosoomid
Sarnane trüpsiinile ja
kümotrüpsiinile
VALKUDE OMASTATAVUS SÕLTUB:
• Aminohappelisest koostisest
• Molekuli struktuurist ( globulaarne või fibrillaarne)
• Natiivsusest - denaturatsioon reeglina soodustab
PROTEAASID - kõik ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete
hüdrolüüsi vaikudes ja peptiidides.
PROTEAASID ≡ PEPTIDAASID ≡ PEPTIIDHÜDROLAASID
AMINOHAPETE KATABOLISM
Põhierinevus teiste ainegruppide (süsivesikud, rasvad ) metabolisrniga
võrreldes - aminorühma kõrvaldamine
DESAMIINIMINE Aminohape → ketohape
NH3
TRANSAMIINIMINE - aminorühma ülekanne aminohappelt
α-ketohappele (tavaliselt α-ketoqlutaraadile),
NB! Glu seob transamiinimise käigus NH2-rühmad mitmetelt aminohapetelt,
toimides edasistes biosünteesides kui aminorühma doonor .
DEKARBOKSÜÜLIMINE – karboksüülrühma kõrvaldamine
molekulist; tekivad biogeensed amiinid
Aminohape → amiin
Organismis tekkivad amiinid on tugeva bioaktiivse toimega ained (hormoonid,
neuromediaatorid), mille puhul käsutatakse üldmõistet biogeensed amiinid.
BIOGEENSETE AMIINIDE ESINDAJAID
Histidiin (His). HISTAMIIN
Türosiin (Tyr) TÜRAMIIN
Glutamaat (Glu) x-AMINOVÕIHAPE
Trüptofaan (Trp) TRÜPTAMIIN
5-hüdroksütrüptofaan (Trp-5-OH) SEROTONIIN
AMINOHAPETE ANABOLISMI ÜLDPRINTSIIBID
• Ühiste lähteainete järgi eristatakse KUUT BIOSÜNTEESI PEREKONDA
• Kõigi aminohapete süsinikuskeletid lähtuvad GLÜKOLÜÜSI, TKT või
PENTOOSFOSFAATSE RAJA intermediaatidest
• Kõigi aminohapete NH2 - rühmad pärinevad GLUTAMAADILT
AMINOHAPPED ON PALJUDE BIOMOLEKULIDE PREKURSORITEKS
AMINOHAPPED JAOTATAKSE
ASENDAMATUD (nn essentsiaalsed):
Arg, His, Iie, Leu, Lys, Met, Phe, Thr, Trp, Vai
Miks asendamatud? Sest, et imetajatel puudub mõni vastavate metaboolsete radade
ensüümidest.
ASENDATAVAD (nn mitte-essentsiaalsed):
Ala, Asn, Asp, Cys, Glu, Gln, Gly, Pro, Ser, Tyr
AMINOHAPETE BIOSÜNTEESI LÄHTEAINED
NB! Enamik organisme (taimed, mikroorganismid) võimelised sünteesima kõiki
aminohappeid
Sünteesi lähteained Aminohapete arv
α-ketohapped
α-KETOGLUTARAAT → 4
OKSALOATSETAAT → 6
PÜRUVAAT → 3
3-fosfoglütseraat → 3
Riboos -5- P → 1
Fosfoenoolpüruvaat
+
Erütroos- 4- P 3(aromaatsed)
NH3 KUI LÄMMASTIKÜHENDITE AINEVAHETUSE
LÕPP- PRODUKT
VÄLJUTATAKSE ORGANISMIST
KASUTATAKSE MITTETOKSILISTE ÜHENDITE
(NB! Glutamaat) SÜNTEESIKS
Lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid kuuluvad inimestel ja teistel
imetajatel URIINI koostisse.
KARBAMIID ehk UUREA Sünteesitakse UUREA TSÜKLIS NB! Norm veres
15-40 mg/100 ml
25 - 35 g/ööp
KUSIHAPE Puriinide ainevahetuse lõpp-produkt 0,6-0,7 g/ööp
2,6,8-puriintrioon
KREATINIIN 1,5-2,5 g/ööp
UUREA e. KARBAMIIDI TSÜKKEL
(tuntud ka kui ORNITIINI tsükkel)
• Toimub ammoniaagi konverteerimine uureaks.
• On iseloomulik enamusele maismaaloomadest.
• Tsükli reaktsioonid toimuvad valdavalt maksarakkude tsütoplasmas.
• Tsüklis osalevad mitteproteogeensed aminohapped ornitiin ja tsitrulliin ning
proteogeensed aspartaat (Asp) ja arginiin (Arg).
Uurea liikumine:
MAKSARAKUD VERI NEERUD URIIN välja
KARBAMOÜÜLFOSFAADI SÜNTEES - uurea tsükli 1. reaktsioon ; temalt pärineb
uurea üks N aatom . NB! Reaktsioon maksarakkude mitokondrite maatriksis.
Valkude metabolism #1 Valkude metabolism #2 Valkude metabolism #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor
Keerulisem materjal valkude kohta.VALKUDE OMASTATAVUS SÕLTUB;AMINOHAPETE KATABOLISM;BIOGEENSETE AMIINIDE ESINDAJAID;AMINOHAPETE ANABOLISMI ÜLDPRINTSIIBID;AMINOHAPETE BIOSÜNTEESI

Sarnased õppematerjalid

Aminohapete metabolism
16
docx

Aminohapete metabolism

1. Valkude seedimise ja imendumise põhiaspektid Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: • lõhustada valgud imenduvateks aminohapeteks, • kaotada valkude antigeenne struktuur, • kindlustada vabade aminohapete fondi täienemist ja lämmastiku tasakaalustatud bilanssi. Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Seedimine hakkab maos soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhape – maoseina venitus ja ärritus toidu poolt vallandavad närvilõpmetest atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon ->

Keemia
Biokeemia III testiks
7
pdf

Biokeemia III testiks

III etapp: süsivesikute süntees glütseeraldehüüd-3-fosfaadist. IV etapp: ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimine. 1 molekuli glükoosi sünteesiks kulub 6 Calvini tsüklit ja 6 CO 2 ning sünteesitakse 12 molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati, millest vaid 2 kasutatakse glükoosi sünteesimiseks, ülejäänud 10 kuluvad ribuloos-1,5-difosfaadi regenereerimiseks. XXI GLÜKONEO GENEES. GLÜKOGEENI METABOLISM 1. Glükoneogenees on uute glükoosimolekulide süntees metaboliitidest, mis pole süsivesikud. Püruvaat, laktaat, glütserool, valdav osa aminohappeid ja kõik tsitraaditsükli intermediaadid sobivad glükogeneesi substraatideks. Toimub maksas ja 1 neerudes

Biokeemia
Biokeemia kordamine
29
doc

Biokeemia kordamine

metaboolse(ainevahetus) energia(ATP) vormis. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse N-lämmastik. Täiendab süsinikuskeletti, reaktiivsust tõstev element. valkudes, nukleiinhapetes, energiat kandvas ühendis ATP-s ja vitamiinides P-Fosfor- Osaleb makroergiliste sidemete moodustamised nt ATP. Leidub Nukleotiidides/nukleoiinhapetes, fosfolipiidides S-Väävel- Tsüsteiini tioolirühmas annad tsüsteiinsidemeid (ka disulfiidside, -S- S-) Valkude kõrgemate struktuuritasemete tagamine. Leidub tsüsteiini ja metioniinis, vitamiinide B1 ja H koostises. 2 Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+- luude ja hammaste tarbeks. suur roll närvisüsteemis, lihaste normaalses talitluses (kokkutõmbed ja lõdvestumine), vere hüübimises, organismi energiavahetuses, vererõhu ja kolesterooli taseme reguleerimises ja D-vitamiini ainevahetuses.

Biokeemia
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED
5
doc

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED

Toidulipiidide seedimisest ja imendumisest pärinevad rasvhapped salvestatakse suures osas rasvkoe rakkudes ehk adipotsüütides triglütseriididena. Triglütseriidide lõhustumisel tekkinud rasvhapete edasisel oksüdatiivsel lõhustumisel saadakse atsetüül-CoA, mis protsessitakse edasi tsitraaditsüklis. Osa rasvhapetest säilitatakse rakumembraanides ka kolesterooli või fosfolipiidide kujul. 5. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Selgitage. Lipiidide metabolism rahuldab umbes 30% organismi päevasest energiavarust. Rasvhapete täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat, samal ajal kui süsivesikud ja rasvad annavad 4 kcal/g. Rasvhapped on võrreldes süsivesikute ja valkudega enam redutseeritud. Rasvhapped on mittepolaarsed molekulid ja esinevad seetõttu anhüdreeritud vormis (võrluseks: 1g glükogeeni seob 2g vett). 70 kg kaaluval inimesel on energiavarust 100000 kcal triglütseriidides, 25000 kcal valkudes (lihastes peam), 600kcal

Biokeemia
Biokeemia konspekt eksamiks
30
docx

Biokeemia konspekt eksamiks

· Tuum ­ DNA replikatsioon, RNA transkiptsioon, tuumavalkude süntees · ER ­ lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus. · Golgi kompleks ­ glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine · Mitokondrid ­ tsitraaditsükkel, elektrontransport, rasvhapete ja püruvaadi oksüdatsioon, aminophapete katabolism. · Lüsosoomid ­ hüdrolaasid eraldamine · Ribosoomid ­ valkude süntees · Peroksioomid ­ aminohapete oksüdeerimine · Tsütoskelett ­ tagab raku kuju ja liikumisvõime. · Endoplasmaatiline võrgustik ­ kareda ja siledapinnaline ER. Valkude, fosfolipiidide süntees · Rakusein ­ säilitada raku vorm · Peroksüsoom ­ reaktsioonid, mille käigus vaba hapniku abi seotakse vesiniku aatomeid. Tekkiv vesinikperoksiidi kasut oksüdeerimisel. · Kloroplast - fotosüntees

Biokeemia
Biokeemia
19
doc

Biokeemia

31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1

Biomeditsiin
Biokeemia
18
doc

Biokeemia

· Nende aminohappelise koostise erinevus, mis tingib nende individuaalsuse/rohkuse · Peptiidside aminohappejääkide vahel · Mitmetasemeline struktuurne organisatsioon · Omavad aktiivalasid ligandi sidumiseks Funktsioonid: a) Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni b) Ehitusliku funktsiooni c) Transport funktsiooni d) Retseptor funktsiooni e) Regulatoorset funktsiooni f) Kaitse funktsiooni g) Liikumis- ja energeetilist funktsiooni 5. Valkude primaarstruktuur, valgu süntees. Valkude primaar e. esmane struktuur - AH suhteline hulk ja järjestus polüpeptiidahelas, mis on geneetiliselt määratletud. On aluseks kõikide kõrgemat järku struktuuride moodustamisele. Siduvaks sidemeks on peptiidside, teised sidemed esinevad ebakorrapäraselt. Valgusüntees · Sünteesi initsieerimise käigus seostub ribosoom oma valkude abil mRNA-ga viimase 5 ´-otsa lähedal

Biokeemia
Biokeemia II EKSAMiks kordamine
32
docx

Biokeemia II EKSAMiks kordamine

11.B12 vitamiini ehk metüülkoobalamiini funktsioon metabolismis. B12 vajatakse Thr, Ile, Val metabolismiks. vajatakse foolhappe metabolismis, nukleiinhapete sünteesiks, koliini (B4) sünteesiks, pantoteenhappe ja C vitamiini funktsioneerimiseks, erütrotsüütide arenguks, müeliini sünteesiks, naha normaalseks arenguks. AMINOHAPETE KATABOLISM JA UUREA TSÜKKEL 1. Kirjeldage mis juhtub organismis toiduga saadud aminohapetega juhul, kui neid ei kasutata valkude biosünteesiks. Toidust saadavate valkude lagundamine algab maos, kuhu sekreteeritakse proensüümi pepsinogeeni. Pepsinogeen konverteeritakse pepsiinA-ks. Enamus lagundmisest toimub kaksteistsõrmikus pankrease poolt sekreteeritud ensüümide poolt. Nende proteaaside hulgas on nii ekso- kui endoensüüme ja nende kombineeritud toimel tekivad aminohapped, dipeptiidid ja tripeptiidid. Kõik need hüdrolüüsi produktid adsorbeeritakse limaskesta rakkude poolt. 2

Biokeemia




Kommentaarid (1)

Viikoja profiilipilt
Ragnar Viikoja: hea materjal, oli kasu
19:46 07-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun