kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (niteks Al Capone ja itaalia maffia tus USA-s). 1921-1933 vimul Vabariiklik Partei, kelle phimteteks oli: riik peab vimalikult vhe sekkuma hiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kigi vimaluste maad, kus igast ajalehepoisist vib saada miljonr. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tusuteed ja perioodi 1920-1929 nim itsengu ajajrguks (NB! samal ajal vliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused). 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus vljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevtjatele: Euroopa laenude klmutamine: pllumajandustoodangu kokkuost jne.) kriisi oluliselt leevendada ei suutnud ja tpuudus kasvas jtkuvalt. 1933.a. sai presidendiks F.D.Roosevelt, kes kasutas majanduskriisist
tbid. Konveierit asendub paindlikuma ning vabama tkorraldusega. lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud. SOTSIAALTEADLASED TSTUSHISKONNAST (nende phimtted) Adam Smith ( 1723-1790) - vabaturumajandusest Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. Rhutas, et vrtusi loob majanduses inimt (nn. t-vrtusteooria). Vabaturumajanduse toetajad vitsid, et turg juhib majandust. Mistsid hukka vliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx (1818-1893) - kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest Kapitalism thendas Marx'i jaoks niisugust tstushiskonda, kus tootmisvahendid (masinad jne.) ja toodang kuuluvad he klassi - kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oma phiteoses ,,Kapital'' ti ta vlja kapitalistliku tootmise kaks phijoont - vltimatu vajaduse: * toota kasumit * psida konkurentsis
stock market/stock exchange aktsiabörs issue shares/ stocks aktsiaid emiteerima institutional investors investorasutused equities/shares aktsiad ordinary/common shares/common stock lihtaktsiad broker maakler shareholder/stockholder aktsionär stake osalus dividends dividendid bonds võlakirjad securities väärtpaberid traded kauplema export eksport import import tariffs tariifid duties kohustused quotas kvoodid protectionist protektsionismi pooldaja WTO World Trade Organisation EFTA European Free Trade Assaciation (balance of trade kaubavahetuse bilanss visible import nähtav import invisible export nähtamatu eksport trade deficit kaubavahetuse puudujääk trade surplus väliskaubavahetuse ülejääk local experts kohalikud eksperdid sole agents ühe firma tooteid müüb multi-distributors mitme firma tooteid müüb local branch kohalik filiaal/haru sale office - müügikontor patents patendid
reparatsioone kätte. 8* Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. 9* Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See süvendas kriisi ka teistes riikides. 10* Protektsionismi kasv. 1* Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. 2* Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene
Teiseks tunnuseks on poolte avalike kulude kandumine sotsiaalsfääri, mis näitab üles erilist tähelepanu inimeste heaolulu tagamiseks. Aga milline heaoluriik peaks olema jätkusuutlikus Eestis? Liberaalse heaoluriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindustamine kõigis valdkondades. Andrus Ansip on öelnud, et: ,,Eestil aitasid heaolu saavutada reformid, millega viidi sisse liberaalne majandusmudel. Rohkem liberalismi ning vähem protektsionismi on minu sõnum riikidele, kes kavatsevad aktiivselt tegelda vaesuse ületamisega." Kõrge tööhõive tagamiseks on oluline ka kvaliteetse hariduse pakkumine, mis soosib haritlaste teket. Haritlaste rohkus loob konkurentsi majanduses, mis aitakski just vaesust ületada ja pürgida jõukama elu poole. Liberaalse süsteemi suurimaks miinuseks on see, et võimalus haridust saada määrab ära rahakoti paksus. Kõrge tööhõive
(taastuvenergia). ning varustatuse ebastabiilsusele lähtuvalt tarnijariigi suvadest. EL jätkuv laienemine – on võimalus, kuna EL-i Tärkavate majanduste sõjalise võimekuse kasv – liigitub ohuks, laienemisega kaasneb ka vabakaubanduslik turumaht. kuna tärkavate majanduste rivaalitsemine oma naaberriikidega võib esile kutsuda mõningast ebastabiilsust vastavatel eksporttugudel. Protektsionismi levik – on võimaluseks Eesti siseturul Protektsionismi levik (riigikapitalismi esiletõus) – on oht, kuna tegutsevatele ettevõtetele, kelle turuosas on suur riigi sekkumine majadusse ning siseturgude kaitse levik (mis johtub konkurents importitava kaubaga. osaliselt ka riigikapitalismi esiletõusust) võib seada piiranguid ekspordivõimalustele.
muretseda kõige kaasaegsemaid masinaid. Monopolid ajasid pankrotti väike-ja keskmise suurusega ettevõtteid ja dikteeris turuhindu. Monopolide tekkides vähenes konkurents. b) teaduse ja tehnika saavutuste kiire kasutuselevõtmine. c) osa riike loobub vabakaubanduse põhimõtetest ja hakkab teostama protektsionistlikku majanduspoliitikat (oma turu kaitsmine välisriikide kaupade eest näiteks tollidega). Protektsionismi teed lähevad need riigid, kellel ei lähe väga hästi (näiteks Suurbritannia) d) suurriikide ja monopolide soov haarata endale uusi turge ja tooraineallikaid 2. Koloniaalimpeeriumid Minevikus oli kolooniaid haaratud näiteks maadeavastuste käigus (Hispaania, Portugal, Holland jmt). 20. saj alguseks olid toimunud olulised muutused. 1. USA aktiviseerumine pärast kodusõja lõppu. 1898. aastal toimus
a. oktoobris). Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi) jne . Olukorra parandamiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid: Alandasid kaupade hindu Vähendasid tootmist Vallandasid töölisi Töötus Üheks suurimaks probleemiks sai koheselt töötus. USA-s jäi tööta 13 miljonit inimest, Saksamaal 6 miljonit, Suurbritannias ja Itaalias 3 miljonit. See teeb kokku juba 25 miljonit inimest ning seda kõigest nelja riigi peale kokku! Töötuse tagaj'rgjed Tööta jäämine tähendas ka sissetuleku kadumist
a. oktoobris). Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi KRIIS USA-s Töötud elasid telkides, kuna neil polnud raha, et mujal elada. Turu abil suudab majandus paraneda. Riik ei sekkunud. Roosevelt hakkas ellu viima uut kurssi ehk New Deali, et väljuda kriisist. Hakati panku korrastama, algul pandi kõik pangad kinni. Loodu riiklik hädaabi organiseerimise korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1 dollar päevas. 1933 kaotati keeluseadus. Hakati abirahasid töötutele ja pensionäridele andma.
Saksamaalt reparatsioone kätte. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. Protektsionismi kasv. Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1924.a.-1929.a:
"õitsenguks" vabaturumajanduse tulemusena ilmnesid mitmed korruptsiooniskandaalid N: rahandusminister tegi soodustusi väga rikastele inimestele 1920-1933 alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu 1920 aastal said naised valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas 2-lt 10-le miljonile väliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused) MAJANDUSPOLIITIKA 1929-1934 (Vt Maailma majandus) · Franklin Delano Roosvelt (1933-1945) New Deal´i poliitika (DP), mis põhines keinsianismil - riik peab sekkuma majandusse, et majanduskriisist väljuda: kontroll panganduse üle - tegutseda võisisd vaid need pangad, millele valitsus oli andnud selleks loa põllumajanduses ületootmise vältimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku toomise vähendamise eest
4) saada võimalus paigutada rahvuslikud ressursid vähemtootlikest majandusharudest harudesse, kus tootlikkus (efektiivsus) on kõrgem. Seega vabakaubandus (takistused: kaitsetollid, impordikvoodid, litsentsid jne), mis baseerub suhteliste eeliste põhimõttele, aitab maailmamajandusel saavutada ressursside efektiivsema paigutamise ja materiaalse heaolu kõrgema taseme. Lisaefekt seisneb selles, et ta stimuleerib konkurentsi ja piirab monopoli. Protektsionismi takistused vabakaubandusele vähendavad või likvideerivad spetsialiseerumisest tuleneva kasu. Ka nende positiivseid ja negatiivseid külgi tuleb hinnata võrreldavate eeliste (suhteliste kulutuste) printsiibist lähtudes. Põhimõtteliselt on takistused vabakaubandusele negatiivse mõjuga majanduse arengule ja heaolu tõusule. Konkreetse riigi huvide seisukohalt võib sellistel takistustel olla teatud kasulikkus, mille tõttu neid ka soositakse. 4
eesmärgistatud kattuvus. Põllumajanduspoliitika jaguneb tulupoliitika ja agraarstruktuuripoliitika Protektsionism majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele. Protektsionismi ajalugu käsitletakse 3me etapina esimene 19. saj lõpus, teine 1930ndatel aastatel, kolmas sekkumine põllumajandusturgu ja riiklikud garantiid peale 1945. Esimene laine: kaitsemeetmete rakendamine jättis Prantsusmaa ja Saksamaa nisuhinnad USA ja Inglismaa hindadest tollimaksu ja ligemale kolmandiku võrra kõrgemaks. Kaitsemeetmeid rakendavate maade talunikud pääsesid suuremast majandusdepressioonist ja kandsid väiksemaid kahjusid
meetodeid nagu tariifidega imporditud kaupadelt, piiravate kvootide ja mitmesuguste teiste valitsuse määrused, mille eesmärk on takistada importi , ning tõkestada välismaa ülevõtmist kohalike turgude ja ettevõtete vahel. See poliitika on tihedalt seotud globaliseerumise vastaste ning vastandub vabakaubanduse , kus valitsuse kaubandus-ja kapitali liikumise hoitakse minimaalsena. Mõistet kasutatakse peamiselt kontekstis ökonoomika vajaduse protektsionismi viitab poliitika või õpetusi, mis kaitsevad ettevõtete ja töötajate ühe riigi piires, piirates või kauplemise reguleerimise välismaa rahvaid Kasvav mastaabisääst avaldub siis, kui tootmisse täiendavalt rakendatud X ühikut ressursse suurendavad lõpptoodangut nX korda. Seega ressursside suurendamine kaks korda toob kaasa toodangu kasvu rohkem kui kaks korda. 23. Ostujõupariteetide (PPP) alusel Eurostatis (Euroopa Liidu statistikaametis) arvutatav
tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. · Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid). · Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu. · Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga · On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet · Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid, et nende olukord on kokkuvõttes parem kui osa maksurahast kulutada impordi tõttu töö kaotanute palgakompensatsiooniks · Võib olla ületamatult raske panna inimesi vastu võtma sunnitud pensioni kaotatud töökoha asemel
gendada järgmiselt: inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada. Ainult siis, kui mingi sammu astumise piirtulu saab võrdseks selle sammu astumise piirkuluga, on tegemist tasakaaluasendiga (https://et.wikipedia.org/wiki/Al- fred_Marshall, 03.11.2016). Marshall soovis ökonoomikat parandada matemaatilise rangusega, muutes seda ühtlasi rohkem teaduslikumaks. Aastal 1870 kirjutas ta väikese hulga kirjutisi rahvusvahelisest kaubandusest ja protektsionismi probleemidest. Marshalli põhiideed majandusmudelite ja meetodite kasutamisel olid järgmised: • kasuta matemaatikat kui keelt, mitte kui eesmärki, • kasuta matemaatikat niikaua, kui sa oled probleemi lahendanud, • tõlgi inglise keelde, • illustreeri näidetega elust, • kustuta matemaatika, • kui neljas punkt ei õnnestu, kustuta kolmas. Viimast tegin ma tihti. Marshall’i peetakse neoklassikalise koolkonna rajajaks majanduses
tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. • Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid). • Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu. • Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga • On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet • Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid, et nende olukord on kokkuvõttes parem kui osa maksurahast kulutada impordi tõttu töö kaotanute palga- kompensatsiooniks • Võib olla ületamatult raske panna inimesi vastu võtma sunnitud pensioni kaotatud töökoha asemel
kõrgkonjunktuuri tingimustes taas industrialiseerimine. Saksamaa suured tellimused tõid kaasa põlevkiviõli ja -bensiini tootmise järsu suurenemise. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti tootmistehnoloogiaid. Valitsuse majanduspoliitikale 1930. aastate teisel poolel avaldasid mõju majandusliku rahvusluse ideed (Friedrich Listi natsionaalökonoomia) -- riigi reguleeriv osa majanduses suurenes, laienes ja tugevnes riiklik sektor, rakendati kavamajandust ja protektsionismi. Eesti tähtsamad tööstusharud olid tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu- ja nahatööstus, samuti mineraalainete töötlemine; toodeti lennukeid, võidusõidupaate, raadioaparaate ja moodsaid sidevahendeid, külmutusseadmeid ning elektrimasinaid. Suuremaid investeeringuid Eesti tööstusse tegid Saksa, Briti ja Skandinaaviamaade ettevõtjad. Mõnes tööstusharus oli väliskapitali osa domineeriv. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. aastal 32%ni.0ni.
- Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923 seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. - Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon ja see omakorda süvendas kriisi ka teistes riikides. - Protektsionismi kasv. Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed, Ungaris, Hiinas jm. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa Dawes`i plaan - 1924 kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene.
omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. d. Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. e. Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. f. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi) jne. 3 ○ Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st ka Euroopa riikidesse. Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad, sest USA kapital lahkus Saksamaalt. Lisaks tuli kriisi tingimustes edasi maksta reparatsioone (1932. aastal Saksamaa lõpetas maksmise), oli uus hüperinflatsiooni laine (see on
põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. India on maailma suurim demokraatlik riik, rahvaarvult Hiina järel 2. kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid kestnud protektsionismi on India majandus välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust vaesust. 1.1. Üldandmed India pindala on 3 287 240 km2. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Seal elab 1 210 miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist
Say väitis, et kaup müüakse kauba vastu, või õigemini toode vahetatakse toote vastu. Seda seisukohta on võimalik formuleerida ka selliselt, et iga müüja on ostja ja iga ostja on müüja ning ühiskonnas on metafüüsiline müüjate ja ostjate võrdsus. (Krinal, 1998: 121) 6. FREDERIC BASTIAT 6.1 Elulugu Frederic sündis 1801. aastal ja suri 1850. aastal. Ta oli prantsuse poliitilise ökonoomia teine tähtis esindaja. Vabakaubanduse väljapaistva propageerijana ning sotsialismi ja protektsionismi kirgliku vastasena pälvis ta paljude kiituse. Ta oskas hästi ära kasutada teiste öeldu ja sobitas selle oma seisukohtadega. (Krinal, 1998: 123) 6.2 Majandusvaated Bastiat' arvates pole vahetus midagi muud kui teenuste osutamine. Teenuste vahetus toimub loomulikult ja harmooniliselt. Keegi ei sunni inimesi tootma vahetuse jaoks, inimesed toodavad kasulikke asju oma huvides, selleks, et saada nende vastu teisi kasulikke asju. Järelikult toimub vahetus loomulikult
paranemise tingimustes siiski ei saavutanud. 1921-1933 aastatel oli USA-s võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõte oli, et riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu. Samuti propageeriti individualismi ja Ameerikat kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ning seetõttu nimetatakse perioodi 1920-1929 ,,õitsvaks ajajärguks". Samal ajal rakendati väliskaubanduses protektsionismi ning kehtestati ranged tolliseadused. 1929. aastal alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei esialgu sekkuda ei kavatsenud, kuna leiti, et USA majandus väljub sellest ise ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigipoolsed sammud, näiteks toetused ettevõtjatele, Euroopa laenude külmutamine ja põllumajandustoodangu kokkuost, kriisi oluliselt ei leevendanud ning tööpuudus kasvas jätkuvalt. 1933. aastal sai USA presidendiks F. D.
1929 sügisel USA-s ning seejärel levis teistesse riikidesse. Ülemaailmne majanduskriis algas põllumajanduses (põhjuseks ületootmine). Kuna teised riigid hakkasid oma siseturge seepeale kaitsma protektsionistlike meetoditega, jõudis kriis Eestisse just põllumajanduse kaudu. Mõiste: protektsionistlik majanduspoliitika- oma siseturu kaitsmine välismaiste kaupade eest tõstes sisseveotolle või kehtestades importkaupadele sisseveokvoote. Protektsionismi tulemusena: vähenes Eesti peamiste väljaveoartiklite eksport talupoegade sissetulekud ja ostujõud langes vähenes tööstustoodangu ning tarbekaupade ostmine ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid vallandati tööliseid jne. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (ehk import ületas ekspordi). Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveerida krooni; see omakorda süvendas kriisi.
mäestikuga eraldatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse- Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. India on maailma suurim demokraatlik riik, rahvaarvult Hiina järel 2. kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid kestnud protektsionismi on India majandus välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust vaesust. (1;4) 1.1. Üldandmed Ametlik nimi India Vabariik Pindala 3 287 263 km² ( sellest Jammu ja Kash- miri osariigis 78 114 km² Pakistani ning 42 735 km² Hiina kontrolli all) Maa 2,973,190 km² Vesi 314,400 km² Rahvaarv (juuli 2009 est.) - 1,166,079,217
Euroopa riikide võlgnevus USA-le. Võlgu maksta ei suudeta, kuna ei saada Saksamaalt reparatsioone kätte. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923.a. seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See süvendas kriisi ka teistes riikides. Protektsionismi kasv. Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. Majanduskasv 1924.a.- 1929.a: 1924.a
, leidma omaniku ja on toimunud kui see on saavutatud (tekib maa Varajased: Inglismaa, Holland(pooldavad vabaettevötliku , , eraomand). Talunik ei maksa enam renti ega tee mõisategu. võimalust) Hilised: Venemaa, USA(Saksamaa , Endine maaomanik (feodaal) kas müüb oma maa talunikele või protektsionismi poliitika,tollibarjäärid,ehitati omatööstust,valmistoodangu sisseveo piirangud. hakkab mõisas kasutama palgatööjõudu. mõisad ja talud on 21) Keskaegse Euroopa majanduskriisi põhjused (14. muutunud teineteisest sõltumatuteks ettevõteteks., nad on
vähenesid tunduvalt. Eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus, samuti tekstiilitööstus. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini. 1920-ndatel aastatel käis äge vaidlus vabakaubanduse-ja protektsionismi pooldajate vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a
saadavatele eelistele võivad tuumikriigid ettevõtteid maksustada kõrgema maksumääraga kui ääreriigid. 32. Globaliseerumise vastaste klassifikatsioon Keskkonnakaitsjad – leiavad, et valitsused teevad liiga vähe ja aeglaselt, et kaitsta maakera laastava inimtegevuse eest Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad – rõhutavad, et majanduslikult tugevad riigid on saavutanud oma edumaa just protektsionismi, subsideerimise, reguleerimise ja muude vabaturuvastaste võtete (sh orjatöö ja kolonialismi) abil. Postmodernistliku mõttesuuna esindajad – neile ei meeldi see, kuhu kultuur globaalse kapitalismi mõjul liigub ja kui primitiivne roll inimesele kapitalistlikus masinavärgis jääb. 33. Rahvusvahelise migratsiooni põhjused Migratsioon on erinevuste tulemus – erinevused:
nim "õitsenguks" o vabaturumajanduse tulemusena ilmnesid mitmed korruptsiooniskandaalid N: rahandusminister tegi soodustusi väga rikastele inimestele o 1920-1933 alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu o 1920 aastal said naised valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas 2-lt 10-le miljonile o väliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused) MAJANDUSPOLIITIKA 1929-1934 (Vt Maailma majandus) · Franklin Delano Roosvelt (1933-1945) New Deal´i poliitika (DP), mis põhines keinsianismil - riik peab sekkuma majandusse, et majanduskriisist väljuda: o kontroll panganduse üle - tegutseda võisid vaid need pangad, millele valitsus oli andnud selleks loa o põllumajanduses ületootmise vältimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni
Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx. Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid (masinad, tehased, tooraine) ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass töölised ehk proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Omandi puudumine ei võimalda töölisel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib teda müüma oma tööjõudu. Klassivastuolud viivad lõpuks
Välismajandusliku kaitse dilemma- Valitsuste sekkumine turumehhanismi väliskaubanduse reguleerimise võtetega võib olla laiaulatuslik ja sellise tegevuse põhjendused on samuti äärmiselt varieeruvad ning erineva veenvusega. · Kaitsepoliitika eesmärgid. Kahandada või tõkestada väliskeskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele. Suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest. 21. Protektsionismi õigustavad argumendid: tööpuuduse argument, tärkava (vananeva) tööstusharu argument, kulude võrdsustamise argument, dumpingu vastu võitlemise argument, riigieelarve tulude argument, ratsionaalse tarbimise struktuuri argument, riigikaitse ja ohutuse argument jne. · Tööpuuduse argument- Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti.
· keskkonnakaitse; · tarbijakaitse; · alaealiste kaitse; · kutse-eetika eeskirjad; · liiklusohutus; · töötajate kaitse (füüsiline keskkond ja värbamistingimused); · teatud elukutse esindajate keeleoskust käsitlevad nõuded; · sotsiaalkindlustussüsteemi stabiilsus. Piirangute lubamiseks ei tohi need kaasa tuua suvakohast diskrimineerimist või varjatud piiranguid liikmesriikide vahelise vaba liikumise suhtes. Seetõttu ei saa protektsionismi kunagi heaks kiita. Milline on proportsionaalne tõke? Isegi juhul, kui meedet peetakse vajalikuks olulise kaitsehuvi tõttu, peab meede olema proportsionaalne. Kui ametiasutusel on sama eesmärgi saavutamiseks võimalik valida erinevate meetmete vahel, tuleb valida selline meede, mis piirab vaba liikumist kõige vähem. Üheks tuntud näiteks on Saksamaa nõue, et õlu nime all tohib müüa ainult sellist õlu, mis on toodetud odralinnastest, humalast, pärmist ja veest
● Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1923. aastal seoses Saksamaa Ruhri piirkonna okupeerimisega Prantsusmaa poolt, kes üritas sellisel moel reparatsioone kätte saada. ● Tulenevalt sakslaste passiivsest vastupanust okupatsioonile (tööd ei tehtud; palku maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See süvendas kriisi ka teistes riikides. ● Protektsionismi kasv ● Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas ● Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn. Dawes’i plaan 1924. aastal kinnitatud kava, milles määratleti Saksammaa igaaastased reparatsioonimaksed (neid vähendati)
Itaalia IFP 2. Demokraatlikud vabadused 3. Kõrgem võim kuulub diktaatorile 4. Terror, julgeolek , massipropaganda 5. Seadused paberil 6. Võim kontsentratsioon DEMOKRAATIA 1. Mitmepartei partei süsteem 2. Demokraatlikud vabadused: mõttevabadus jt. Õigus elule ja õigus eraomandile 3. Kõrgema võimu kandja on rahvas 4. Mõistlik riiklik julgeolek 5. Õigusriikseaduse ülimuslikkus 6. Võimude lahususe põhimõte EESTI KONSPEKT 1. Protektsionismi tulemusena: · Vähenes Eesti peamiste väljaveoartiklite eksport · Talupoegade sissetulekud ja ostujõud langes · Vähenes tööstustoodangu ning tarbekaupade ostmine · Ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid · Vallandati tööliseid jne. 2. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (ehk import ületas ekspordi). Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveerida krooni; see omakorda süvendas kriisi
Keskkonnakaitsjad, kes leiavad, et valitsused teevad liiga vähe ja aeglaselt, et kaitsta maakera laastava inimtegevuse eest. Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad. Eriti sellise ebavõrdsuse, mis väljendub rikaste ja vaeste riikide vahe suurenemises. Nad rõhutavad, et majanduslikult tugevad riigid-regioonid kes nõrgemaid nüüd vabakaubanduse reeglitega püüavad siduda on saavutanud oma edumaa just protektsionismi, subsideerimise, reguleerimise ja muude vabaturuvastaste võtete, sealhulgas orjatöö ja kolonialismi abil. Näiteks 19. sajandi teise poole vabakaubanduse lipulaev Suurbritannia hakkas vabakaubandust harrastama ja reklaamima alles pärast seda, kui oli protektsionistlike vahenditega saavutanud majandusliku juhtriigi staatuse. Postmodernistliku mõttesuuna esindajad, kellele ei meeldi see, kuhu kultuur
Veel üks majanduslik võrdlus: kaupade sisseveo piiramist tavatsetakse põhjendada sooviga tasakaalustada vabakaubandust, millest võidavad kõik riigid, protektsionismiga, millest või- dab oma siseturgu kaitsev riik. Edukas on niisugune strateegia üldiselt aga vaid juhul, kui teised riigid oma siseturgu ei kaitse. Mööndavasti on Saksa Liidukonstitutsioonikohus siiani rohkem haukunud kui hammustanud, kuid veel kord: mis juhtuks, kui kõik liikmesriigid valiksid aktiivse juriidilise protektsionismi tee? Kui mõnda liidu meedet ei saa rakendada ühes riigis, siis ei saa seda enamasti rakendada ka teistes, sest Euroopa Liidu poliitiline süsteem rajaneb valemil, mille kohaselt liikmesriigid järgivad liidu nõudeid eeldusel, et neid järgivad ka teised. Kogu süsteem hargneks koost, kui liikmes- riikidel oleks õigus omal valikul liidu meetmeid rakendamata jätta. Asjaolu, et meetmed tunnistaks
29. Globaliseerumise vastaste klassifikatsioon Keskkonnakaitsjad, kes leiavad, et valitsused teevad liiga vähe ja aeglaselt, et kaitsta maa-kera laastava inimtegevuse eest. Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad. Eriti sellise ebavõrdsuse, mis väljendub rikaste ja vaeste riikide vahe suurenemises. Nad rõhutavad, et majanduslikult tugevad riigid-regioo-nid – kes nõrgemaid nüüd vabakaubanduse reeglitega püüavad siduda – on saavutanud oma edumaa protektsionismi, subsideerimise, reguleerimise ja muude vabaturuvastaste võtete, sealhulgas orjatöö ja kolonialismi abil. Näiteks 19. sajandi teise poole vabakaubanduse lipulaev Suurbritannia hakkas vabakaubandust harrastama ja reklaamima alles pärast seda, kui oli protektsionistlike vahenditega saavutanud majandusliku juhtriigi staatuse. Postmodernistliku mõttesuuna esindajad, kellele ei meeldi see, kuhu kultuur globaalse
65* Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. 66* Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. 67* Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. 68* Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi) jne. 65* Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st ka Euroopa riikidesse. 66* Kõige raskemini tabas kriis Saksamaad; põhjuseks: 69* USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. 70* Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932.a. Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise). 71* Uus hüperinflatsiooni laine. 72* Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- st.et
otsuse, kirjutatakse ette mingi meetme rakendamine lõpetada ja tehakse mingeid sanktsioone nt paneb nendele riikidele kes kannatavad, annab võimaluse vastutasuks haavata protektsionistliku riiki: omakorda võimalus panna peale rahatrahv, lisa raha. Vabakaubandus kipub alati soosima rikkaid. EL lehm sööb päevas rohkema raha eest kui seda teeb üks keskmine kolmanda maailma inimene. Lääs tahab säilitada protektsionismi seoses põllumajandussaaduste tootmisega. Lääs on olnud tõrges neid valdkondi liberaliseerima nt põllumjanduses on apelsini ju Aafrikas odavam toota. New Economic Order'iga püüti vähendada eristumist vaese lõuna ja rikka põhja vahel. See ei töötanud eriti hästi. Peale külma sõda on majanduslik ja sotsiaalne diferentseerumine läinud suuremaks Põhja ja Lõuna vahel. "Whose Trade Organization" raamat WTO teemal. WTO õigus on väga tehniline ja spetsiifiline
tunduvalt. Eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus, samuti tekstiilitööstus. Seetõttu oli tööpuudus tol ajal püsivalt kõrge. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini. 1920-ndatel aastatel käis äge vaidlus vabakaubanduse-ja protektsionismi pooldajate vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a
Põllumajandussaadustel on kõrgeimad - u 25 % + koguselised toodete siseveopiirangud. Tollimakse võetakse kokku u 1400 kaubalt. EL kohtleb kolmandaid riike erinevalt, mistõttu nende siseturule pääsemine on ebavõrdne, eriti banaanikaubanduses. EL ostab kallima hinnaga banaane endistest Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kolooniatest ning on kehtestanud nii tolli- kui ka koguselised piirangud neid odavamalt pakkuvatele Ladina-Ameerika maadele. Kolmandad riigid vaatavad EL laienemist kui protektsionismi laienemist, kuigi Euroopa Komisjon vaatab laienemist kui piirangute vähenemist. Eksporti EL ei reguleeri, va põllumajandussaadused, mille kolmandates riikides müümiseks makstakse liidu eelarvest suuri toetusi. Teised maailma toiduainetetootjad peavad seda ausa konkurentsi reeglite jämedaks rikkumiseks. EL-i ühtne põllumajanduspoliitika hõlmab nii hinna- kui ka turukujundust. Üle kolme aastakümne on EL-i põllumajanduspoliitika toiminud järgmiste põhimõtete alusel:
Põllumajandussaadustel on kõrgeimad - u 25 % + koguselised toodete siseveopiirangud. Tollimakse võetakse kokku u 1400 kaubalt. EL kohtleb kolmandaid riike erinevalt, mistõttu nende siseturule pääsemine on ebavõrdne, eriti banaanikaubanduses. EL ostab kallima hinnaga banaane endistest Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kolooniatest ning on kehtestanud nii tolli- kui ka koguselised piirangud neid odavamalt pakkuvatele Ladina-Ameerika maadele. Kolmandad riigid vaatavad EL laienemist kui protektsionismi laienemist, kuigi Euroopa Komisjon vaatab laienemist kui piirangute vähenemist. Eksporti EL ei reguleeri, va põllumajandussaadused, mille kolmandates riikides müümiseks makstakse liidu eelarvest suuri toetusi. Teised maailma toiduainetetootjad peavad seda ausa konkurentsi reeglite jämedaks rikkumiseks. EL-i ühtne põllumajanduspoliitika hõlmab nii hinna- kui ka turukujundust. Üle kolme aastakümne on EL-i põllumajanduspoliitika toiminud järgmiste põhimõtete alusel:
garantiisid, andis ka konslutatisoone. Ka Eesti on sealt abi saanud. Peale II maailmasõda andis Maailma Pank laenu euroopa taastamiseks. Edaspidi on abi antud põhiliselt arengumaadele. 1960 - loodi Maailma Panga tütarorganisatsioon: Rahvusvaheline Arengu Assotsatsioon. See annab laene ennekõike vaesematele riikidele ning seda soodsamatel tingimustel. 1947 Üldine Tolli Ja Kaubanduse Kokkulepe. Tagas enamsoodustusreziimi kõigile liikmetele ja võrdselt. Protektsionismi vastu. 7.1 MAAILMA MAJANDUS 1950-1960 Tööstuse kasvutempo maailmas keskmiselt: 1701-1800 - 1,5% 1801-1900 - 3% 1947-1971 - 6% 76 Maailma majanduses esikohal USA. 1950ndatel hakkas kiiremini arenema SLV. Seejärel Itaalia. USA ja Suurbritannia kasvutempo vähenesid. Selle tulemusena läksid SLV ja Jaapan Suurbritanniast mööda. Jaapan mõõdus ka SLV-st ja NList. Suurbritannia jäi maha, sest kaotas oma
Põllumajandussaadustel on kõrgeimad - u 25 % + koguselised toodete siseveopiirangud. Tollimakse võetakse kokku u 1400 kaubalt. EL kohtleb kolmandaid riike erinevalt, mistõttu nende siseturule pääsemine on ebavõrdne, eriti banaanikaubanduses. EL ostab kallima hinnaga banaane endistest Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kolooniatest ning on kehtestanud nii tolli- kui ka koguselised piirangud neid odavamalt pakkuvatele Ladina- Ameerika maadele. Kolmandad riigid vaatavad EL laienemist kui protektsionismi laienemist, kuigi Euroopa Komisjon vaatab laienemist kui piirangute vähenemist. Eksporti EL ei reguleeri, va põllumajandussaadused, mille kolmandates riikides müümiseks makstakse liidu eelarvest suuri toetusi. Teised maailma toiduainetetootjad peavad seda ausa konkurentsi reeglite jämedaks rikkumiseks. Ekspordipiirangud on EL kehtestanud ainult relvatööstusele. Ühtne turg ja Eesti Eesti väliskaubanduspoliitika oli seni liberaalne, tollimaksud puudusid. 1990
annaabi.ee 
