Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned (1)

B�ROKRAATIA - AMETNIKE V�IM T��stusajastul hakkas t��aeg domineerima puhkeaja �le. T��p�ev oli pikk ja palgat�� p�eval, kindlad �hiskondlikud v�� rtused ja elur�tm. Vastuhakuks �ksluisele t��elule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutust��stuses. Avatud �hiskonnas pidutseti p�rast mingi t��perioodi l�ppu ning pidu oli siis t�� otsene j�tk. T�� stus �hiskonnas avaldus aga t��p�ev ja puhkep�ev selgesti. T��stusp��re ja �leminek kapitalismile muutis �hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * t��h�ive majanduse p�hihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid T��stust��liste ja linnaelanike arv kasvas ja p�llupidajate arv v�henes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindust��tajate arv, kuna seoses elatustaseme t�usuga tarbiti �ha rohkem teenuseid. Varem t��stus�hiskonnas olid linnad �lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi s�mboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja laialdasemad puhkamisv�imalused. Agraar�hiskonnas eksisteeris suur pere, mis koosnes mitmest p�lvkonnast. Talut�� oli mitmekesine ja k�ik t��k�ed leidsid rakendust. T��stus�hiskonnas on leibkonna t��biks v�ikepere - vanemad ja laps. POSTINDUSTRIAALNE �HISKOND 20. sajandi l�pul muutus t��stus�hiskond p�hjalikult ja tekkis t��stusj�rgne e. postindustriaalne �hiskond. K�rgelt arenenud t��stus�hiskond, kus kantakse k�rgtehnoloogiat, mis koosneb v�ga erinevatest �hiskonna vormidest ja kus valitseb palju erinevaid v��rtushinnanguid. Postindustriaalses �hiskonnas kasvas kiiresti teenindussf��r. Selles �hiskonnas seatakse esikohale teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. T��stus�hiskonnas oli eesm�rgiks toota v�imalikult palju kaupa, st. vajati rohkem t��lisi. Postindustriaalses �hiskond vajab haritud spetsialiste, kes on saanud mitmesugust koolitust. T��stusj�rgse �hiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini koosk �lastatud kui t��stus�hiskonnas. T��stus�hsikond kordineeris �hsikonna poliitikat ja �iguskorda. Postindustriaalses �hiskonnas seisab riik ka majanduse arengu eest TEADMUS�HISKOND Infot hakati rohkem tarbima, sest inimesed olid haritumad ja teavet ja kergemini k�tte. Kuna info kujunes oluliseks k� igis elusf��rides, hakati arenenud postindustriaalset � hiskonda nimetama INFO�HISKONNAKS. Teabe edastamise v�imalused avardusid t�nud satelliit - ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Esialgu pandi r�hk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks kergesti k�ttesaadavaks. Peagi aga taibati, et teave ei ole veel teadmine. Teadus, uurimisasutused ja avastusete-leiutiste rakendamine muutusid olulisemaks. Seda t��pi � hiskonda , kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutati nimetati TEADMUS�HISKONNAKS. Teadmus�hiskond muudab samuti t�� iseloomu nagu eelnevad �hiskonna t��bid. Konveierit�� asendub paindlikuma ning vabama t��korraldusega. �lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt m��ratud. SOTSIAALTEADLASED T��STUS�HISKONNAST (nende p�him�tted) Adam Smith ( 1723 -1790) - vabaturumajandusest Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. R�hutas, et v��rtusi loob majanduses inimt�� (nn. t��-v��rtusteooria). Vabaturumajanduse toetajad v� itsid , et turg juhib majandust. M�istsid hukka v�liskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx (1818-1893) - kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest Kapitalism t� hendas Marx'i jaoks niisugust t��stus�hiskonda, kus tootmisvahendid (masinad jne.) ja toodang kuuluvad �he klassi - kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Oma p�hiteoses ,,Kapital'' t�i ta v�lja kapitalistliku tootmise kaks p�hijoont - v�ltimatu vajaduse: * toota kasumit * p� sida konkurentsis