Maailm 20. sajandi algul

A, A

Maailm 20. sajandi algul (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Maailm 20.saj algul

Majandus. Kiiresti arenesid:
USA (1860. aastatel oli tööstustoodangult maailmas 4. kohal, 1894. aastal 1. kohal)
Arengut soodustasid järgmised tegurid:

kodusõja lõppemine (kodusõda toimus 1861-1865. aastani) NB! pärast USA kodusõja lõppu langesid Euroopas viljahinnad, kaasa arvatud Eestis, sest hakati sisse vedama USA-s kasvatatud vilja

uusima tehnika kasutamine, sest

tööjõud oli suhteliselt kallis (tööjõudu oli vähe, sest väljarännanute unistuseks oli rajada farm. Tööd ettevõtetes võeti ajutisena, rahakogumise võimalusena oma farmi rajamiseks).
vana tehnikat polnud ees

avar siseturg , sest

ameeriklane oli harjunud vajaliku kauba turult ostma (puudusid naturaalmajanduslikud traditsioonid)
ameeriklane oli ostujõulisem, sest tööliste palgad olid suhteliselt kõrgemad võrreldes palkadega Euroopas
seoses Läänemaade kasutuselevõtuga laienes siseturg, sest farmerid vajasid põllutöömasinaid
transkontinentaalsete raudteede (kogu kontinenti läbivate raudteede) rajamine tegi kauba kõikidele piirkondadele kättesaadavaks ja võimaldas ka tooraine ja kütuse kiiret kohalevedu

suured loodusrikkused (kivisüsi, nafta , kuld , hõbe, mets jne)

tööjõud oli noorem, sest põhilise osa tööjõust moodustasid Euroopast väljarännanud inimesed. Välja aga rändasid nooremad , energilisemad inimesed.

1870-1890 saabus USA-sse 8 milj immigranti, 1890-1921 saabus 19 milj inimest (valdavalt Itaaliast , Venemaalt, Poolast). 1924. aastal võeti USA-s vastu immigratsiooniseadus, sellega piirati sisserännet ja kehtestati kvoodid.

pärast kodusõda arenes USA rahu tingimustes. Teda ei suutnud keegi ohustada (Euroopast kaugel, kaitsesid ookeanid, naaberriigid USA-st märgatavalt nõrgemad)

USA teostas isolatsionismi poliitikat. Isolatsionismi põhimõtted olid sõnastatud 1823. aastal president Monroe doktriiniga, kasutama hakati seda 1852. aastal. Monroe doktriini järgi ei sekku USA Euroopa konfliktidesse. Vastukaaluks ei tohi Euroopa riigid rajada Ameerikasse uusi kolooniaid ega korraldada interventsiooni Ameerika riikide vastu.
Saksamaa ( 20. saj algul oli tööstustoodangult Euroopas1. kohal)
Arengut soodustasid järgmised tegurid:

võit Prantsuse-Preisi/ Prantsuse-Saksa sõjas (1870-1871). Selle tulemusel:

ühendati senine killustatud Saksamaa ühtseks riigiks ja 18. jaan 1871. aastal kuulutati välja Saksa keisririik
Saksamaa sai endale toorainerikka Elsassi-Lotringi piirkonna

uue tehnika kasutamine, sest vana tehnikat polnud ees

riigi militariseerimine (suurt tähelepanu pöörati sõjatööstuse rajamisele). See kindlustas tellimustöid ettevõtetele ja andis töölistele tööd. 19. saj lõpul algas kiire laevade ehitamine kolooniate vallutamise eesmärgil.
2. Areng aeglustus järgmistes riikides.
Prantsusmaa
Arengu aeglustumise põhjused:

lüüasaamine Prantsuse-Preisi/ Saksa sõjas. Selle tagajärjed:

Alsace´i- Lorraine´i kaotamine
sõjapurustused Põhja- ja Kirde-Prantsusmaal (kõige arenenumas tööstuspiirkonnas)
okupatsioon Põhja- Prantsusmaal (kaasa arvatud Pariisi linn)
sõjakontributsiooni maksmine Saksamaale

ülekaalus olid väikeettevõtted

kasutati vana tehnikat (väikeettevõtted ei suutnud uut tehnikat muretseda)
Suurbritannia kaotas oma esikoha tööstustoodangu kogumahult Euroopas (1913. a. möödus temast Saksamaa)
Arengu aeglustumise põhjused:

kasutati vana tehnikat. Suurbritannias oli esimesena toimunud tööstuslik revolutsioon . 19. saj alguses toodetud masinad olid kasutuses ka sajandi lõpus; neid remonditi pidevalt ja remontimine kujunes lõpuks kallimaks kui uue masina ostmine.
Majandusele iseloomulikud jooned 20. sajandil.

monopolide tekkimine. See tähendas tootmise ja kapitali koondumist suurte, monopoolsete ettevõtete kätte. Monopolide kätte võis koonduda kogu tootmisala või terve majandusharu . Suurettevõte_monopol võis toota odavamalt, ta suutis endale muretseda kõige kaasaegsemaid masinaid. Monopolid ajasid pankrotti väike-ja keskmise suurusega ettevõtteid ja dikteeris turuhindu. Monopolide tekkides vähenes konkurents .

teaduse ja tehnika saavutuste kiire kasutuselevõtmine.

osa riike loobub vabakaubanduse põhimõtetest ja hakkab teostama protektsionistlikku majanduspoliitikat (oma turu kaitsmine välisriikide kaupade eest näiteks tollidega). Protektsionismi teed lähevad need riigid, kellel ei lähe väga hästi (näiteks Suurbritannia)

suurriikide ja monopolide soov haarata endale uusi turge ja tooraineallikaid

Koloniaalimpeeriumid
Minevikus oli kolooniaid haaratud näiteks maadeavastuste käigus ( Hispaania , Portugal , Holland jmt). 20. saj alguseks olid toimunud olulised muutused.

USA aktiviseerumine pärast kodusõja lõppu. 1898 . aastal toimus Ameerika-Hispaania sõda, mille võitis USA ja sai endale Hispaania käest Kuuba , Puerto Rico , Guami saare ja Filipiinid . (Kuuba sai nimeliselt sõltumatuks 1902 . aastal, 1952. aastal viidi Puerto Ricos läbi referendum , rahvas valis USA-ga vabalt liitunud territooriumi staatuse, Guami saar on ka tänapäeval USA valdus , saarel on aga omavalitsus , Filipiinid said iseseisvaks 1946. aastal)
Majanduslikult oli väga kasulik Panama kanali rajamine. (Ehitamist alustati 1904 . aastal, 1914. aastal läbis kanali esimene laev, 1920. aastal avati kanal kõigi riikide laevadele).

koloniaalvallutustega alustas ka ühendatud Saksa Keisririik. Haaras endale alasid Aafrikas ja mitmeid saari Vaikses ookeanis. Saksamaa aktiviseerus ka Lähis-Ida suunal.1903. aastal alustas saksamaa raudtee rajamist . See pidi ühendama Berliini-Bosporuse-Bagdadi (nn BBB-raudtee). Raudtee rajamiseks oli sõlmitud kasulik leping Türgiga. Raudtee vastu olid aga Suurbritannia ja Venemaa, kelledel olid sealkandis oma huvid mängus.

Suurte koloniaalvalduste omanik oli Suurbritannia. Enamus kolooniatest olid haaratud 19. sajandil. Talle kuulusid: India, Kanada , Austraalia , Uus- Meremaa , mitmed alad Aafrikas ja Aasias jm. Lähis-Idas sai ta oma kontrolli alla ka Suessi kanali (oli rajatud 1869. aastal). Suessi kanal lühendas teed Indiasse. Kolooniatesse olid rajatud ka sõjabaasid ( Malta, Aden Araabia ps edelatipus, Singapur , Hongkong).( Suurbritania omavalitsusega alasid nim dominioonideks, näit Kanada, Austraalia jmt.
1931 . aastal pandi Westminsteri statuudiga alus Briti Rahvaste Ühendusele.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

A A Õppematerjali autor

20. sajand maailm tööstus Koloniaalimpeeriumid Majandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Maailm 20. sajandil

Maailm 20. sajandil Perioodi üldiseloomustus 1. 20. Sajandi alguses elas maailmas 1,6 miljardit inimest. 2. Enamik inimestest on elanud 20 sajandil. 3. Viimased 100 aastat on maailm rohkem muutunud, kui kõik eelmised sajandid kokku. Nt: Leiutati sisepõlemismootor, elektrimootor, tuumaenergia avastamine ja rakendamine, inimese jõudmine kosmosesse jpm. 4. 20. Sajand oli olnud kohutavate katastroofide sajand. Nt: I maailmasõja lõpust kasvas välja II maailmasõda. Lepingud, mis suruti peale sõjakaotanud riikidele olid ebaõiglased. 5. Kokku varisesid suured impeeriumid, monarhiad (Tsaari Venemaa, Austria-Ungari, Saksa Keisririik). Kuidas inimesed elasid 19. saj ja 20. saj vaheldusel 1. Agraar e põllumajandus ühiskonna lagunemine. Tööstuse kiire areng ja sellega

Ajalugu

doc

Rahvusriigid ja industriaalühiskond

Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITO

Ajalugu

doc

Imperialismiajastu

Elanike kihti, kes elasid ainult oma kapitalilt teenitud tulust nimet. rantjeedeks. Imperialismiajastul kasvavad sotsiaalsed vastuolud. Võitlus tööandjate ja töötajate vahel kestis kogu 19. saj. Oma õiguste kaitseks koonuvad töötajad ametiühinguteks. Tööliste huvisid hakkavad esindama sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud töölisparteid. Sotsiaalprobleemide kõrval ohustas Euroopat ka rahvusküsimuse teravnemine 20. saj. algul. Rahvaste enesemääramiseõigus kuulus Suure Pr. rev. põhimõtete hulka. Teoreetiliselt tunnustasid seda kõik riigid Saksamaa ja Itaalia ühinemist ühtseks rahvusriigiks ning Ungari laialdast autonoomiat 19. saj. käsitati kui progressi saavutust. Norra veretut eraldumist Rootsist 1905.a. vaadeldi kui rahvusliku enesemääramise protsessi. Samal ajal olid Venemaa ja

Ajalugu

pdf

Ajaloo KT I Maailmasõda

Austria-Ungari Inglismaa (1904) - Ei tahtnud lasta Saksamaal muutuda domineerivaks 3. Rahvusvaheliste suhete teravnemine Balkanil: Türgi nõrgenemine ja Venemaa ning Austria-Ungari ambitsioonid seoses sellega. Türgi nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Venemaa toetas Türgi vastase liidu loomist, et seda tulevikus Austria-Ungari vastu ära kasutada. 4.§3 (lk 19-20) Venemaa 20. saj algul, Nikolai II,1905a revolutsioon; järgnevad sisepoliitilised reformid. Venemaa 20.saj algul: Nikolai II (1894-1917)- viimane vene keiser heatahtlik, kuid tahtejõuetu. Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat. Revolutsiooni puhkemise põhjused: Talupoegade omamaa puudus Tööliste rasked töötingimused (väike palk, tööohutuse eiramine)

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. 20

Ajalugu

odt

Uusaja ajalugu

Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev.Põhja-Saksa

Ajalugu

doc

Uusaeg II

„Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1)poliitilised: Louis XVI isik- õukond korrupeerunud, finantsiline kriis, kuningas polnud huvitatud riigi asjadest, nõrk ning saamatu kun. Marie Antoinette- peeti lõdvaks ning tühiseks naiseks, Prantsusmaa osalemine 18. sajandi sõjakonfliktides- sõjad tõid vaid kahju ja kaotusi(Louis XV), suur võlg, sõjaväe ja ohvitserkonna demoraliseerumine, Louis XVI polnud enam lojaalset sõjaväge, sõjavägi läks suures osas rahve poolele üle; Ameerika revolutsiooni mõju- Prantsusmaa rahvas nägi, et vastuastudes saab despootiat kukutada 2)majanduslikud- majanduskriis ja riigi finantskriis- õukonnale kulus palju raha, sõja kaotustest saadud võlad; üha kasvav miinus riigi eelarves

Uusaeg

odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Maailm 20. sajandi algul (0)

Lõik failist

Maailm 20.saj algul

Sarnased õppematerjalid

Maailm 20. sajandil

Rahvusriigid ja industriaalühiskond

Imperialismiajastu

Ajaloo KT I Maailmasõda

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

Uusaja ajalugu

Uusaeg II

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti