Kahe maailmasõja vahel (1930ndad) (0)

Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad)
1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas)

• Põhjuseks:
  

• Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.
  
• Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka.
  
• Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris ).
  
• Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
  
• Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima.
  
• Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist.
  
• Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi
  

KRIIS USA-s
Töötud elasid telkides , kuna neil polnud raha, et mujal elada. Turu abil suudab majandus paraneda. Riik ei sekkunud. Roosevelt hakkas ellu viima uut kurssi ehk New Deali, et väljuda kriisist. Hakati panku korrastama, algul pandi kõik pangad kinni. Loodu riiklik hädaabi organiseerimise korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1 dollar päevas. 1933 kaotati keeluseadus. Hakati abirahasid töötutele ja pensionäridele andma.
Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus ; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne.

• Tagajärjed:
  

Uued riigid muutuvad autoritaarseteks, valimisõigus muutub üldiseks, demokraatia on kriisis, Itaaliast ja Saksamaast saab lõplikult totalitaarne riik, vanad demokraatlikud riigid jäävad demokraatlikuks (Inglismaa, Prantsusmaa, USA)
2. Maailma riigid 1930ndatel. Arutle: Miks osad riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia?
Osades riikides säilis demokraatia, sest I MS olid sõjas peale jäänud peamiselt demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Diktatuuride tekke põhjused: pettumine Versailles ' süsteemis ning demokraatlikus riigikorralduses , majanduslikud raskused.
3. Saksamaa 1930.aastail. Natsipartei võimule saamise põhjused? Hitleri sise- ja välispoliitika (pärast võimule saamist)
1932. aasta valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. Hitler oskas hästi manipuleerida ning kasutas majanduskriisi oluokorda ära, majandus oli nõrk jms. Sisepoliitika - Hitler loob sõjaväe, keelustab kõik erakonnad , võtab juutidelt ära kodakondsuse. Riigikogu hakkab juhtima majandust ning tööpuudus kaob, majandus tõuseb. Välispoliitika- Hakkab lõhkuma Versailles`süsteemi, kui lääneriigid ei oleks ajanud lepituspoliitikat, siis Hitler poleks saanud Versailles`lepingut lõhkuda (1936 täielikult lõhutud). Laiendab eluruumi- Austria 1938, Sudeedimaa (Müncheni konverentsil loovutatakse Saksamaale 1938), Tšehhi 1938.
4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses.
Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N. Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile). Suurriikide lepituspoliitika - suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents - Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd. Otsustati, et Hitleri argumendid on põhjendatud. MRP- Sisaldas mittekallaletungi lepingut, jaotati salaja ära territooriumid, Saksamaale (Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia ), Venemaale ( Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, natukene Rumeeniast).
5. Versailles`süsteemi lagunemine . (Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles`süsteemi?).
Hitler rikub Versailles’ rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies’ rahutagatiste süsteemi). 1932 a. peatati Saksamaa reparatsioonimaksed. 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 35% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni.
6. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930.aastatel (vähemalt 3).
1) Hispaania kodusõda (1936-1939). 1936 loodi Hisp . rahvarinne , mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco . NSVL toetas vabariiklasi. 1936-1937 olid edukamad vabariiklased , NSVL toetas neid relvade ja sõduritega. 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis.
2) Austria Anschluss . 1934 esimene katse Austriat Saksaga liita kukkus läbi, tapeti Austria riigikantsler. Ka uus riigikantsler ei soovinud Saksaga liituda. 1938 viis Saksa väed Austriasse ning märtsis liideti Austria Saksamaaga.
3) Hiina-Jaapani sõda (1937). Jaapan tahtis saada ülemvõimu Aasias. Jaapanis kärbiti sõjalaevastikku ning see ei meeldinud Jaapanile. 1931 vallutab Mandžuuria Hiinas.Peale seda liigub Jaapan agressiivsuse poole. 1937 kasutab ära võimualust, et Hiina on nõrk ning mahajäänud riik ning tungib Hiinasse ja algab Hiina-Jaapani sõda.
7. Agressorite bloki väljakujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale?
1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. 1936. a. okt. – Berliin - Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria , Rumeenia, Slovakkia .
8. Eesti 1930ndatel. Eesti valitsemine 1930ndatel. II ja III põhiseadus .